Rahvakogu eesmärk 2013. aasta kevadtalvel oli osalusdemokraatia võimalustega lahendada erakondades tekkinud probleeme ja nendest sündinud usalduskriisi ühiskonnas. Kuigi algatus sündis presidendi kokkukutsutud koosoleku tulemusena, viisid selle ellu kodanikuühiskonna aktivistid ja asjatundjad. Töö plaanimisel osalesid kõigi parlamendierakondade esindajad. Seega polnud vastandust rahva ja tema valitud esindajate vahel, vaid koostöös leiti viis, kuidas rahva arvamust koguda, et teha ettepanekud muutusteks nii valimiste kui ka erakondade rahastamise ja muu töö korraldamises. Rahvakogu tulemusena valminud erakonnaseaduse muudatused tunnistas Teenusmajanduse Koda 2013. aasta parimaks seaduseks.
– Kübar ja Hinsberg (2014) Kaasamise käsiraamat.
Ülevaade Rahvakogu teemadest ja etappidest
Ideede ja ettepanekute kogumine
Veebikeskkonda rahvakogu.ee sai 2013. aasta jaanuaris iga kodanik sisestada oma ettepanekuid viiel teemal: valimised, erakondade rahastamine, kaasamine ja osalemine, konkurentsi elavdamine erakondade sees ja vahel ning erinevate elualade sundpolitiseerimise ja -parteistamise pidurdamine.
Esitati ka ideid, mis ei mahtunud ühegi nimetatud teema alla, need koondati rubriiki “varia” ja nendega Rahvakogu korraldajad edasi ei töötanud. Kolme nädala jooksul laekus üle 3000 idee, nende hulgas mõistagi palju korduvaid. Ligi pooled ettepanekutest käisid valimiste teema kohta. Koos kommentaaridega tegid enam kui 2000 registreeritud kasutajat rahvakogu.ee ligi 6000 postitust.
Veebruaris 2013 sõelusid mõttekoja Praxis analütikud ettepanekud alateemade (erakondade rahastamise puhul olid alateemadeks näiteks liikmemaksud, riigieelarveline toetamine, annetused, rahastamise läbipaistvus jne) kaupa kimpudesse. Seejärel andsid erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid neile oma neutraalsed kommentaarid, tuues välja, kas ja millised seadusandlikud või muud muutused oleksid ettepanekute elluviimiseks vajalikud ning milline võiks olla selle eeldatav mõju.
Loe ettepanekute analüüsist täpsemalt siit ning ekspertide mõjuhinnanguid siit.
Ekspertide teemaseminarid
Märtsis 2013 toimus Rahvakogu viiel põhiteemal seminar, kus osalesid ettepanekute esitajad ning kutsutud eksperdid (teadlased, poliitikud, ametnikud, ajakirjanikud, vabaühenduste esindajad). Seminaride ülesanne oli hinnata kombineeritud skaalal, millised 59 alateemast on kõige asjakohasemad ja mõjusamad Rahvakogu ajendanud probleemide lahendamiseks. Välja valitud teemad saadeti eelistatuimate lahendusvariantide selgitamiseks aprillis toimunud arutelupäevale.
Loe vabaühenduste liidu EMSLi korraldatud teemaseminaride kohta täpsemalt siit.
6. aprillil 2013 korraldati Tallinna lauluväljaku saalis arutelupäev, mille osalejad leiti esindusliku juhuvalimiga, samal meetodil, nagu viiakse läbi avaliku arvamuse küsitlusi. Erinevalt viimastest said valimisse leitud inimesed näost näkku kokku. Arutelupäeval osalenud 314 inimest oli läbilõige Eesti ühiskonnast soo, vanuse ja elukoha järgi. Osalejad tutvusid arutelule tulevate küsimuste kohta ette valmistatud materjalidega (kus lühidalt kokku võetud praegune olukord ning ekspertarvamused erinevate lahendusvariantide võimalike plusside ja miinuste kohta), arutasid neid 8-10-liikmelistes laudkondades ning valisid seejärel igaüks iseseisvalt 18 küsimuse puhul oma eelistatuima lahendusvariandi.
Seega kombineeris 2013. aasta Rahvakogu kolme tüüpi sisendit poliitika kujundamisse: aktiivseimate huviliste ettepanekud rahvakogu.ee ideekorje kaudu, ekspertide kommentaarid analüüsi ja mõjuhinnangute näol ning (informeeritud) avaliku arvamuse eelistus lahendusvariantide osas.
Arutelupäev tipnes enim toetust pälvinud 15 ettepaneku vormistamisega.
Arutelupäeva korraldas vabaühenduste liit EMSL koos Avatud Eesti Fondiga.
Vaata arutelupäeva videos ning loe selle kohta lähemalt siit.
Ettepanekute esitamine Riigikogule
9. aprillil 2013 esines president Toomas Hendrik Ilves Riigikogu ees poliitilise avaldusega Rahvakogu teemadel, öeldes, et selles osalenute töö väärib põhjalikku ja avatud arutelu nii parlamendi komisjonides, fraktsioonides kui ka suures saalis. President andis parlamendile üle Rahvakogu töö tulemused – nii info kõigist esitatud ettepanekutest, ekspertide koostatud analüüsi kui ka 15 arutelupäeval käsitletud teema puhul suurima toetuse saanud lahendusvariandid (ülejäänud kolm arutelupäeval käsitletud teemat ei nõudnud seadusandlikke muutusi).
President Ilvese avaldus Riigikogus Rahvakogu ettepanekute üleandmisel.
- Meetodi esmakordne katsetamine Eestis õnnestus: osalejate määr oli kõrge, laekus ohtralt ettepanekuid, tõusis osalejate teadlikkus, eelistatuimaid ettepanekud esitati parlamendile, parlament seadustas mõned ettepanekud.
- Suur koostööalgatus: Rahvakogu protsessi korraldasid vabatahtliku töö korras vabaühendused, erakondade esindajad ja professionaalsed poliitika-uurijad. Kokku osales 14 nädalat kestnud Rahvakogu töös umbes 3000 inimest.
- Suur rahvusvaheline huvi Rahvakogu kui meetodi ja selle tulemuste ning õppetundide kohta: oktoobris 2013 valiti Rahvakogu avatud valitsemise tippkohtumisel üheks seitsmest väljapaistvast algatusest maailmas. Bright Spots konkursil esitles Rahvakogu kui meetodit Urmo Kübar, vabaühenduste liidu tollane juht.
Vt ka http://www.opengovguide.com/country-examples/estonia-set-up-an-online-peoples-assembly-to-make-proposals-for-government-reform/ ning http://avatudvalitsemine.ee/uudised/vorgustik-esitas-rahvakogu-konkursile/)
Rahvakogu konkreetsed tulemused:
- kollektiivsete pöördumiste õigus ehk parlamendi kohustus arutada vähemalt 1000 allkirjaga pöördumisi,
- pisut õiglasem erakondade rahastamise kord,
- valimistel kandideerivate kandidaatide kautsjoni väiksem määr,
- poole väiksem hulk erakonna asutamiseks vajalikke liikmeid,
- karmimad karistused keelatud annetuse vastuvõtmise eest,
- erakondade rahastamise järelevalve komisjoni laiendatud volitused,
- alla valimiskünnise jäänute riigipoolse toetuse suurendamine.
Kes korraldasid Rahvakogu
Rahvakogu korraldas võrgustik, kuhu kuulus esindajaid Eesti Koostöö Kogust, vabaühenduste liidust EMSL, poliitikauuringute keskusest Praxis, Avatud Eesti Fondist, e-Riigi Akadeemiast, liikumisest Harta 12. Lisaks kõigi nelja toonase parlamendierakonna esindajad, IT- ja kommunikatsioonispetsialistid. Korraldajate, analüütikute, ekspertide, vabatahtlike abiliste, toetajate ja osalejatena lõi Rahvakogu töös eri etappides kaasa kokku umbes kolm tuhat inimest.
Rahvakogu-järgne sündmuste ajajoon
jaan-veebr 2014 muutis parlament õiglasemaks erakondade rahastamise korda, alandas Riigikogu valimiste kandidaatide kautsjoni määra ning alandas erakonna asutamiseks vajalike liikmete arvu poole võrra (1000-lt 500-le). Samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist.
aprillis 2014 jõustusid seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama kodanike esitatud pöördumisi, millel on 1000 allkirja vähemalt 16aastastelt Eesti alalistelt elanikelt. Pöördumises saab teha ettepaneku ühiskonnaelu parandamiseks või mõne seaduse muutmiseks või algatamiseks. Kollektiivsete pöördumiste õigus tekkis tänu Rahvakogu ettepanekule seadustada rahvaalgatus.
juunis 2014 esitab Eesti Koostöö Kogu koos Vabariigi Presidendi Kantseleiga Rahvakogu kui kodanikuosaluse silmapaistva meetodi Open Government Partnership rahvusvahelisele auhinnale Eestit esindama. Rahvakogu jäi 33 esitatud algatuse seas 11. kohale, parimate algatuste esikümme on siin: https://www.opengovawards.org/Awards_Booklet_Final.pdf
juunis 2014 valitsuse kinnitatud avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-16 on ühe tegevusena kollektiivsete pöördumiste veebikeskkonna loomine, vastutajaks Eesti Koostöö Kogu koos Riigikantseleiga
vahemikus okt 2014 kuni sept 2014 oli Riigikogule esitatud ja menetlusse võetud üle 17 kollektiivse pöördumise: Lõpetada erakondade ületoitmine!; riigieelarve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmiseks; tööealiste puudega inimeste, töövõimetuspensionäride ja omastehooldajate kaitseks töövõimereformi rakendumisel; iseseisva piirivalve taastamise asjus; ravimiseaduse muutmiseks ning apteekide omandipiirangu kehtestamiseks; 1000 eurot miinimumpalgaks; Kütuseaktsiisi järsk tõus tuleb ära jätta!; esimeste haiguspäevade hüvitamise taastamiseks; kütuseaktsiisi tõstmata jätmiseks; alushariduse pedagoogidele ühtse riikliku õpetaja töötasu alammäära kehtestamiseks; “Laske elada” narkopoliitika muutmiseks; lasteaedade õpetajatele kooliõpetajatega võrdse palga maksmiseks; erakoolidele tegevustoetuse kaotamise peatamiseks; pagulaste sundkvootide alusel vastuvõtmisest keeldumisest; lendorava ja metsade kaitseks; glüfosaadi kasutamise keelustamiseks Eestis; Väikese Väina ökosüsteemi päästmiseks tammide avamise kaudu.
Kollektiivsetest pöördumistest on seadusena jõustunud kaks ettepanekut: riigieelarve seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine ning apteekide omandipiirangud. Erakondade rahastamise ettepanek kirjutati kevadel 2015 sõlmitud koalitsioonileppesse.
märtsis 2015 toimunud Riigikogu valimistel lihtsustus uute erakondade moodustamine ja kandideerimine
novembris 2015 valiti kollektiivsete pöördumiste veebile avaliku konkursi tulemusel nimeks rahvaalgatus.ee
märtsis 2016 avanes kollektiivsete pöördumiste koostamise, esitamise ja menetlemise jälgimise veebikeskkond rahvaalgatus.ee, mille pani üles SA Eesti Koostöö Kogu koostöös Teeme Ära SA ja Riigikogu Kantseleiga. Veebiplatvorm oli riikliku kohustusena Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016, mille täitmist kureerib Riigikantselei.
Kokkuvõtteid Rahvakogu protsessist, tulemustest ja mõjust
Meediakajastusi ja arvamusartikleid Rahvakogu tulemuste teemal
- Siim Tuisu artikkel “Rahvakogu ei olnud läbikukkumine”, Õhtuleht, 25. oktoober 2016
- Hille Hinsbergi artikkel “Võim kaotas, kuid inimesed lähenesid”, Postimees, 22. november 2014
- Argo Ideoni artikkel “Vahva kogu, kaks aastat hiljem”, Postimees, 22. november 2014
- Aastaga sai seaduseks kolm Rahvakogu ettepanekut, Delfi, 6. aprill 2014