1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…
Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Täiendada Riigikogu valimise seaduse 4. (Hääletamis- ja kandideerimisõigus): kandidaadil peab olema omandatud kõrgharidus. Kõrgharidus on parlamendi liikmele ühiskonna keeruliste probleemide ja nende lahendamiseks vastuvõetavate otsuste langetamiseks elementaarne eeltingimus ning tõend tema intellektuaalse taseme kohta. Parlament ei ole…
Praegu määravad riigikogulased oma palga ise! See on huvide konflikt ja põhjus, miks riigikokku kandideerivad ka kasu saamisele orienteeritud isikud. Riigikogulase palga suurus määratakse riigikogu valimistel. Valimissedelile kantakse valikud: keskmine palk, 2 keskmist palka, 3 keskmist palka, 4 keskmist palka, 5 keskmist palka. Kõikide…
Kompensatsioonimandaadi põhimõtte rakendamine tuleb täielikult kaotada, kuna see on ebaloogiline ja ebavajalik valimistulemustega manipuleerimise mehhanism. Iga kandidaat peab saama Riigikogusse ainult temale antud häältega ja mandaadi teistele kandidaatidele ülekandmise võimalus tuleb täielikult lõpetada.
Kehtestada kord, et volikogudesse ja riigikokku valitud inimesed peavad peatama oma osaluse erakondades sh ei osale erakondade koosolekutel ja ei tohi erakondi rahaliselt toetada. Sel juhul esindavad nad oma valijaid, mitte erakonda. Nende taasesitamine erakonna kandidaadina ei sõltu mitte nende rahalisest toetusest erakonnale, vaid sisulisest…
Ettepaneku sisu on koorunud Harku valla kodanikeühenduste ümarlauast, kus paar aastat tagasi tõstatus ettepanek viia kodanikeühenduste ümarlaua liikmed volikokku. Kohaliku omavalitsuse volikogu tuleb moodustada piirkondade esindajatest, kes koosnevad kas siis külavanematest, külaseltside- või piirkonna suuremate tööandajate esindajatest….
Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.
Avalik hääletamissüsteem:
1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…
On vajalik kehtestada valimistel osalevatele kandidaatidele nõuded, mida peab kontrollima valimiskomisjon.
Need nõuded peavad olema vanus, minimaalne haridustase peab olema Eesti Vabariigis taotletud magistrikraad, kindlasti peab olema fikseeritud kandidaadi teovõime. Kandidaat peab olema vähemalt üks kalendriaasta valimispiirkonnas püsielanike…
Kõik, kes oskavad (loogiliselt) mõtelda, saavad (või peavad) ausalt tunnistada, et hetkelt toimiv valimisringkondade süsteem ei taga ega kaitse pisimalgi määral regioonide huvisid. See on taas üks näide, kuidas parteide poliitmeeskonnad on heatahtliku süsteemi õnnetult ära “häkkinud”. Igasse ringkonda tuleb leida kõva nimi, ja siis afiššeerida…
Kohalikud omavalitsused on loodud kohaliku demokraatia arendamiseks. Näiteks Ungaris ja Slovakkias valitakse vallajuht otse. Väikeriigis ja eriti väikestes omavalitsustes võiksid valimised olla lihtsamad ja otsesemad.
У нас Европейская страна, мы в ЕС. И при всем при этом не даем гражданство тем, кто тут родился, и всю жизнь прожил, тут. Просто правящим партиям не выгодно давать им гражданство, т. к. они сразу проиграют выборы. Даже в США, если самолет пролетал над их территории, и там родился ребенок, то у него уже есть гражданство. У наши политики…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Valimisseaduste mitmesugustes nüanssides kompetentsedisikud võiksid debateerida teemal: Eesti on nii väike,kas on võimalik
luua ainult üks valimisringkond
Et mitte raisata rahva raha ja aega, piisab ühtedest valimistest- kohaliku omavalitsuse volikogu valimisest. KOV volikogu saadab oma esindaja maakonda- maakonnavolikokku ja viimane omakorda Toompeale riigikokku.
Samas peaks ka vallavanem või linnapea olema samadel valimistel otse valitav. See ehk välistab võimaluse, et pealinnast saadetakse…
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud!
Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Kompensatsioon eeldab,et kes on midagi vähem saanud,sellele antakse juurde.Praegu on vastupidi,see kes on palju saanud,saab veel juurde.Sellepärast on kompensatsioonimandaadid lausa ebausad (eetikast rääkimata) ja mandaatide jaotamisel neid tarvitada ei tohi.Samas on poliitika siiski meeskonnatöö ja mõnesugune häälte ülekandmine on…
Valimisringkonnad võiksid olla ikkagi piirkondlikud – sest nii saaksid kohalikud aktivistid ja õiguste eest seisjad ka hääli koguda.
Riigikogulasi, kes saavad parlamenti häälte arvu järgi võiks olla vähem – 51 näiteks, nende palk aga mediaankeskmisega kooskõlas (mis näitab paremini elanike terviku olukorda riigis…mis oleks siis ka…
Et kasutada paremini naiste potentsiaali poliitika kujundamisel teen ettepaneku leppida kokku, et valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad koostatakse tõmbluku põhimõttel, mis tähendab, et nimekirja esiosas (näiteks 20 esimest kandidaati) vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid. Praegu on näiteks Riigikogu 101-st saadikust 21…
Sellega saab kodanik valida just seda kanditaati ked a soovib. Riigikogussepääseb üldnimekirja alusel. Alles siis segub missugune erakond võitis.Riigikogust lahkunud kanditaadi asendatakse üldnimekirja alusel.Kanditaati saab tagasi kutsuda kogudes 50%+1 tema poolt kogutudhäältest. Peab saavutama et riigikogus on eelnõude arutelu koht, mitte
…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…
Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
Mistahes valimiskorralduse puhul rakendada süsteemi, kus valija reastab üheainsa kandidaadi nimetamise asemel hulga kandidaate eelistatavuse järjekorras. Taoline süsteem (üksik ülekantav hääl, eelistushääletamine, alternatiivne hääl, vt http://pir.at/vikipeediast) üle maailma mitmel pool kasutusel ja aitab tõhusalt välja selgitada valijate…
-valimiskünnis parteile/valimisliidule on 2,5% üleriigiliselt antud valijate häältest
-esimest korda riigikogu saadikuks saamiseks peab kandidaat isiklikult koguma vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist,teisel korral 15% ja kolmandal või enamal korral 30%.
-riigikogu valimistel võivad osaleda üksikkandidaadid,valimisliidud ja erakonnad
-valimisliidus…
Kodanikud tahavad ise otsustada kes on nende president. Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus ning kes ilmselt oma otsustes (seaduste väljakuulutamine) ja tegevustes mõtleb rohkem rahvale, kuna on saanud neilt otsemandaadi.
Pakuksin süsteemi, mis lähtub minu kogemuslikust veendumusest, et Eesti ei vaja enam 101-liikmelist alaliselt Toompeal istuvat esinduskogu. Loomulikult tähendaks see põhiseaduse muutmist, kuid see on ju meie oma riik ning mitte jumala antud, vaid meie endi vastuvõetud põhiseadus.
Nagu mõnes teiseski riigis (nt Leedus, Prantsusmaal jm), võiks igal…
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
Kurb on tõdeda, kui palju on üksikemasid ja neid naisi, kes kasvatavad oma lapsi üksi, on ka muidugi tublisi isasid. Ettepanek oleks järgmine, et võtta vastu seadus, et riik maksab last kasvatavale vanemale ära teise vanema elatisvõla ja elatisraha ja riik nõuab selle oma võimalustega võlglase poolt välja. Hetkel on küll 3 kuuline riigipoolt…
Infoajastu tehnoloogia annab võimaluse järgmiseks süsteemiks:1. Kui kodanik tahab, hääletab seaduse poolt või vastu ise (kodanikul on 1 mandaat).
2. Kui kodanik ei oska või ei taha teatud teemaga tegeleda, võib ta oma mandaadi delegeerida teisele usaldusväärsele isikule või grupile (erakonnad või ad-hoc spetsialistide grupid). Usaldusväärne isik…
ühepolaarse hääletamise (ainult JAH) asemel kahepolaarne, ehk võimalus anda ka vastuhäält ning täiuse huvides ka erapooletut.
Tulemused kirjeldavad paremini valijate arvamust.
Lausa ülekohus on võtta praeguste teenuste, toasooja, toidukorvi hinnatõusu juures pensionäridelt tulumaksu. Selle pisku on nad väljateenunud ja selle pealt maksu masknud, nüüd võetakse veel teistkordselt maksu. Maksuvaba miiniumiks pensionäridel 400-500 .
Mulle tekitab ebamugavust teadmine, et Eesti president käib pidevalt välisriigi (USA) saatkonnas aru andmas.
Mulle ei meeldi, kui minu poolt hääle saanud rahvaesindaja saab juhiseid hoopis välismaalt.
On ilmsiks tulnud, et Eesti poliitikud on välis- riikide ja organisatsioonide mõjusfääris ning ei käitu tingimata valijate soovidest lähtuvalt….
Paljud töötajad peavad käima vähemalt 2 aastat tööl et saada 1. aasta pensionistaazi,kuna palgad maal on enamuses 300 euri.Maainimestele tuleks kompenseerida sõidukulu lähima linnani,et tööd saada.Ka noori jääks siis rohkem TALUDESSE alles!Noored ootavad abi ja mõistmist,et Eestisse jääda ja pere siin luua!
Peaks olema noorte perede soodsad…
Tõstatan teema, mida Eesti ühiskonnas ei ole senimaani tõsiselt arutatud.
Eestis üks suurimaid igaaastaseid kulusid ja rahasid liigub teeehituses. Siin peitub ka üks suurimaid kokkuhoiu võimalusi. Ettepanek on minna täielikult üle lamellrehvide kasutamisele. Väidan, et see ei too kaasa olulist liiklusohutuse suurenemist ega suuremate…
Nimelt praegu oleme olukorras, kus Eesti ettevõtjad maksdes endale dividende, siis peavad maksma riigile tulumaksu, kuid mitteresidendist (isik, kelle alaline elukoht on välis riik) ettevõtjad ei pea. Samuti ei pea praegu tulumaksu maksma välisfirmad, kes omavad eestis tütarettevõtteid. Selliselt toimides viiakse igal aastal eestist välja…
Kui me tõstame käibemaksu, siis väljast poolt eestisse reisivad turistid jätaksid Eesti riigikassasse oluliselt rohkem raha. Samas ei saaks kaupmehed enam teenida hiigel kasumeid ning nad peaksid oma kasumit vähendama, sest hinnad on ju ammu saavutanud Euroopa taseme, muidu reisiksid eestlased naaber riikidesse sisseoste tegema. Isegi kui…
Kahtestada Inimõigused töötajate koondamisel.
Maksta võrdset hüvitist koondatud tootvale töötajale ja töölepingu lõppemise puhul riigitöötajale, ametnikule, riigikogu liikmele. Praegult on võimalik koondatud töötajal saada ainult kuni kolme kuu hüvitis, aga amatnikud, riigitöötajad, riigikogulased, isegi pankrotis riigifirmade juhid saavad…
Kaotada-likvideerida riigi ülalpeetav Kaitsevägi ja Kaitseliit.Eesti rahvale ja riigile pole kunagi mingit kasu olnud militaarüksustest! Poliitikud on reetnud ja reedav endiselt:(elamisload, parteikassad jne).
Sellisele väikeriigile, alla 1 miljoni elaniku ja alla 300 000 võimelise relvakandja, pole mõtet raha raisata. Iseki 100 % elanik-konnast…
Kehtiva seaduse kohaselt osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Ettepanek on kaotada nimetatud piirang seadusest. Iga omavalitsus võiks ise otsustada, kes vanema ametisse nimetab. Tallinnas on olemas linnaosade halduskogud. Võimu detsentraliseerimise huvides…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Ehk, kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Maksumaksjana muretsen maksuraha ebaratsionaalse kasutamise pärast ja kodanikuna riigiametiteenuste kättesaadavuse kaugenemise pärast.
Ma ei pea põhjendatuks maakonnakeskustes suure hulga riigiametite osakondade, filiaalide, esinduste füüsilist kohalolu lihtsalt kohalolu enda pärast (isegi kui see paistaks regionaalpoliitiliselt ahvatlev)….
Kuluhüvitise eest isikliku sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine on riigieelarve raha ebaseaduslik kasutamine. Kui iga ettevõtja, kes peab oma tegevusega üleval ka riigikogu saadikuid, peab tõestama ametisõiduki kasutamisel tegelikku sõidu eesmärki, ja seda mitte tehes peab tasuma erisoodustusmaksu, siis riigikogulane võib teha riigi rahaga,…
Vaesusriski süvenemine viitab Riigikogu passiivsusele nimetatud küsimuses. Vaesuse leevendamise meetmena tuleb kasutada reaalselt maksupoliitilisi meetmeid – tulumaksuvaba miinimum peab vastama üksikisiku ja leibkonna reaalseks väärikaks äraelamiseks vajalikule minimaalsele sissetulekule. Riigi poolt on ebaeetiline koguda makse kodanikelt, kelle…
Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku: 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22000-34000. Eestis on praegu kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida.
1) Riigihangete üldised reeglid tuleb teha enamaid faktoreid arvestavaks, kuna hetkel kehtiv vähempakkumise-põhine süsteem toodab riigile tohutuid kahjusid.
2) Võidetud hankes määratud ja kokkulepitud tingimuste kohtus vaidlustamine tuleb välistada.
3) Riigihangete seadusega tuleb objektidele määrata valdkonniti (teed, hooned, it jne) minimaalse…
Saan aru, et see rohkem kohalike omavalitsuste teema aga äkki seda võimaliks seadusega reguleerida ka.
Mõte on selles, et juhul kui lapsevanem oma last lasteaeda ei pane võiks kohalik omavalitsus talle välja maksta selle raha mille ta niikuinii ühe lapse peale päevahoius kulutaks. See aitaks olukordades, kus ei ole võtta sobivat lasteaiakohta,…
Miks maksumaksja peab laisklevat mõrvarit eluaeg ülal pidama?
Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samala jal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest, tal on soe söök, sportimis võimalused, saun…
Kui inimene ei soovi oma majapidamisse kaugloetavat arvestit, mis potentsiaalselt võib ära rikkuda tema elektriseadmed (ja ka tervise?), siis peaks tal olema võimalus keelduda kaugloetava arvesti paigaldamisest nii nagu on see teistes riikides. Eestis on aga kaugloetavate arvestite paigaldamine tehtud seadusega kohustuslikuks. Tegemist on inetu…
Tean, et saab ideid ka paberil saata, aga olgem ausad, see ei ole mõistlik alternatiiv. Olukorras, kus üks kategooria on “sundpolitiseerimine” ei ole normaalne nõuda idee postitaja isiku identifitseerimist, kuna just sundpolitiseeritud isik teab mis nipiga täpselt teda vahele võeti, aga ei saa ju enda nime all sel teemal postitada.
Suurendada vee-, kanalisatsiooni-,side-, gaasi-, elektri -jt.trasside taluvustasu eramaadel kehtestatud piirangute osas vähemalt maamaksumäärani . Tänasel päeval eraomanik ei saa ühte osa oma kinnistust täielikult kasutada ja tasu rajatiste taluvuse eest on naeruväärselt väike, kuid maamaksu peame ka selle osa eest tasuma täiel määral.
Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…
Avalik seadusloome.
-enne seaduse (või seadusemuudatuse) eelnõu kokkukirjutamist arutatakse riigikogu komisjonides eelnõu teesid läbi.Siis teesid avalikustatakse,et kodanikud saaksid teha ettepanekuid teeside täiendamiseks või muutmiseks.
-kõigil saadikutel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused.Üksikud saadikud peavad saama osaleda…
Volikogu komisjonidesse tuleb kohustulikus korras nimetada kodanikeühenduste esindaja, kes valitakse sinna kas kodanikeühenduste ümarlaua või muu kodanikke ühendava struktuuri poolt. Kohalikud inimesed saavad seeläbi võimaluse kaasa rääkida volikogu eelnõude vormistamisel. Et omavalitsuste territoorumitel elavad inimesed omavad palju…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Ettepaneku esitajad on seisukohal, et suur hulk Eesti ühiskonnaelus ja poliitikas valitsevaid probleeme on oma olemuselt eetilist laadi. Täpsemalt vähesest eetika ja väärtuste-alasest teadlikkusest debati eri osapoolte, nii poliitikute kui ka mitte-poliitikute seas ning kasinatest oskustest oma tegevuste ja sõnavõttude juures eetilisi aspekte…
Erakonnaseadust tuleb täiendada nii,et:
-erakond registreeritakse kui selle liikmete arv on vähemalt 300.
-partei seisukohaks loetakse kõigi liikmete ühisseisukohta,mis avaldub partei volikogu otsuse kaudu.Sellepärast tuleb tagada volikogu maksimaalne sõltumatus.Volikogu saadikuks ei tohi olla juhatuse liige,minister ega riigikogu liige.Volikogu…
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Igakuised Riigikogu liikmete kuluhüvitiste aruanded avalikustada koos täpsustavate selgitustega. (Riigikogu liige käib poes ja ostab kalamarja – läheb valijatega kohtuma, absurd!) Meie maksumaksjad maksame nende kõhu pealt.
Võrdsustada konkurentsitingimusi ja parandada tegevusvõimalusi väiksematele erakondadele, kes ei ülketanud küll valimiskünnist, kuid kogusid Riigikogu valimistel siiski arvestataval hulgal hääli – sarnaselt Saksamaal toimiva põhimõttega.
Toetus määratakse lihtsa valemiga – iga valimistel saadud hääl tagab võrdse rahalise toetuse kõigile…
Praeguses süsteemis on parempoolsetel erakondadel eelis – nende valijad saavad neid oma suuremate materiaalsete ressursside tõttu rohkem toetada. Pole välistatud, et seal on tihti ka erahuvid mängus (proportsionaalne tulumaks ja selle vähendamine, ettevõtte tulumaksu ärajätmine, kaudsete maksude tõstmine jms). Nii võib juhtuda, et riiklikud…
Kuna erakonnad on tavalised MTÜ-d, kes saavad raha riigieelarvest, peab nende kulude teke olema täiesti läbipaistev. Välistatud/minimiseeritud peab olema võimalik korruptiivne tehing. Selleks tuleb allutada kogu asjade ja teenuste ostmine EV kehtivale Riigihangete seadusele. Täna laiutatakse eelarveliste rahadega nii nagu heaks arvatakse. Kui…
Räägitakse,et annetajad toetavad maailmavaadet.Taoline toetamine ei ole põhiseaduspärane.Igal kodanikul on üks hääl ja ainult sellega tohib ta oma maailmavaadet toetada.Annetajatel ei saa lubada annetusete abil endale hääli juurde osta.Teen järgmised ettepanekud:
-parteisid/valimisliite rahastatakse liikmemaksudest ja riigieelarvest.Muid…
Demokraatlikus riigis on erakonnad sellised kodanikeühendused,mis eristuvad üksteisest maailmavaate poolest.Eesti praegused erakonnad on aga kartellistunud ja neil on kõigil ühine maailmavaade sokutada võimalikult palju oma liikmeid maksumaksja palga peale.Seega on erakonnad muutunud ühiskonnavaenulikeks organisatsioonideks.Ühiskond ei saa seda…
Esiteks on tarvis, et auväärt poliitikutel puuduks võimalus ise riigi kaukast oma erakonnale raha kantida. Teiseks on tarvis, et erakondade riigieelarveväline rahastamine oleks läbipaistev.
Selleks tuleb praegust süsteemi muuta viies detailis.
1. Erakondade suurim kuluallikas – reklaam – on tsentraliseeritud, selleks on valimisreklaamiamet vms,…
Organisatsiooni sh erakonna toimimiseks on vaja teha kulutusi. Tuhande või natuke suurema liikmeskonnaga erakonnal on peaaegu võimatu ainult liikmemaksudest oma organisatsiooni üleval pidada ja arendada. Samas on erakonnaseaduse alusel tal õigus oma maailmavaadet tutvustada ja poolehoidjaid värvata. Tal on samasugune õigus maksumaksja rahale…
Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.
Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Oluline on tagada, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev ning erakonnad ei oleks kitsa huvigrupi, vaid kõigi erakonna liikmete ja kogu toetajaskonna poliitiliste huvide väljendajaks. Selle eesmärgi kindlustamiseks ei tohi lubada olukorda, milles erakond satub teatud isikutest sõltuvusse (nn taskuparteiks muutumine).
Teisalt on erakondadel…
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Ettepaneku, et piirata valimiskampaaniate mahtu rahalise ülempiiri kehtestamisega, on sotsiaaldemokraadid esitanud mitmel korral ka eelnõuna Riigikogus, kuid siiani ei ole see kahjuks eelnõu staadiumist kaugemale jõudnud. Loodaks väga, et selle protsessi tulemusel saab ka see ettepanek uue hingamise ja ollakse valmis seda sisuliselt arutama….
Need on vabatahtlikud spetsialistide nõuandvad ühendused kes koosneksid puhtalt kohalike oma ala spetsialistide a-poliitilistest esindajatest. Näiteks võiksid nemad kohalikus mastaabis olla spordiklubide-treenerite esindajad , õpetajate, meditsiinitöötajate, energeetikute, kaevurite, farmerite, väiketalunike, jahimeeste ,metsaomanike , erinevate…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Rahvakogu idee ja toimimine ei tohi olla ühekordne, kestes vaid 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Loodetavasti laekub praeguseks kategoriseeritud temaatikasse ja selle temaatika piiride taha ka selliseid väärt ettepanekuid, mida käesoleva aasta järgnevate kvartalite jooksul saab viimistleda ja esitada ühiskonna järgmiste oluliste…