Kõik MTÜ-d ja Sihtasutused, sh ka erakonnad (edaspidi “isikud”), kes saavad absoluutse enamuse oma ülalpidamiskuludest riigieelarvest, nende juhtorganite töötasu peab olema määratud selle isiku välise seadusandlusega. Tänases olukorras on selge, et suuremad erakonnad saavad miljonitesse ulatuvaid sissetulekuid. Seda raha jagavad omavahel…
Räägitakse,et annetajad toetavad maailmavaadet.Taoline toetamine ei ole põhiseaduspärane.Igal kodanikul on üks hääl ja ainult sellega tohib ta oma maailmavaadet toetada.Annetajatel ei saa lubada annetusete abil endale hääli juurde osta.Teen järgmised ettepanekud:
-parteisid/valimisliite rahastatakse liikmemaksudest ja riigieelarvest.Muid…
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Rahavõimu kahandamiseks poliitikas tuleks loobuda ka kandidaatide registreerimisel kautsjoni nõudmisest. Kautsjoni nõudmist põhjendatakse sageli sellega, et see hoidvat ära ebatõsiseltvõetavate kandidaatide esitamise, kuid tegelik elu näitab, et seda eesmärki ei suuda kautsjon täita. Riigikogu valimistel osaleb pidevalt ebatõsiseltvõetavaid…
Teen ettepaneku Riigikogu liikme Kaja Kallase poolt algatatud eetikakoodeksi vastu võtmiseks riigikogu täiskogus kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele.
Koodeksiga on võimalik tutvuda siin:
…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Et mitte raisata rahva raha ja aega, piisab ühtedest valimistest- kohaliku omavalitsuse volikogu valimisest. KOV volikogu saadab oma esindaja maakonda- maakonnavolikokku ja viimane omakorda Toompeale riigikokku.
Samas peaks ka vallavanem või linnapea olema samadel valimistel otse valitav. See ehk välistab võimaluse, et pealinnast saadetakse…
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud!
Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…
Erik Vesti “Valimistrepi” ja Erkki Laidineni “Riigikogus “istumise” ideed lugedes tekkis mõte, et see, mida ma ise pakuks välja, annab teha neid kahte ühendades:Valimistel osalemine on vastutusrikas. Poliitiku individuaalne ja erakonna üldine vastutus algab juba kandideerimisest. Seepärast:
1. Kandideerida Riigikokku saavad vaid need, kes…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Muuta valimissüsteem selliseks, et “trepiastmel” kõrgemasse instantsi valitud isik ei tohi kandideerida madalama astme valimistel, mis tähendab, et europarlamenti valitud ei tohi senikaua kuni ta europarlamendis on kandideerida riigikogu valimistel ja riigikogulased ei tohi kandideerida KOV-i valimistel. Samas ei tohiks olla ühel “astmel”…
Valimisringkonnad võiksid olla ikkagi piirkondlikud – sest nii saaksid kohalikud aktivistid ja õiguste eest seisjad ka hääli koguda.
Riigikogulasi, kes saavad parlamenti häälte arvu järgi võiks olla vähem – 51 näiteks, nende palk aga mediaankeskmisega kooskõlas (mis näitab paremini elanike terviku olukorda riigis…mis oleks siis ka…
Tasuks kaaluda Eesti Vabariigi 1938-aasta põhiseaduse eeskujul kahekojalise rahvaesinduse sisseviimist. Tollane Riigikogu koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust.Riigivolikogul oli kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.
Riiginõukogu…
Sellega saab kodanik valida just seda kanditaati ked a soovib. Riigikogussepääseb üldnimekirja alusel. Alles siis segub missugune erakond võitis.Riigikogust lahkunud kanditaadi asendatakse üldnimekirja alusel.Kanditaati saab tagasi kutsuda kogudes 50%+1 tema poolt kogutudhäältest. Peab saavutama et riigikogus on eelnõude arutelu koht, mitte
…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Rahva valitav organ, kirjutan meelega väikese tähega, riigikogu on parteide teadliku tegevuse tulemusel muudetud teisejärgulisteks moodustiseks, kus kitsas ring inimesi otsustab, kes pääseb, kes ei pääse ning see olukord peab muutuma. Kuna ameti annab partei, mitte rahvas, peab saadik arvestamagi eelkõige nendega, kes annavad ameti, siit…
Saadikukandidaadid peaksid kandidaadiks kvalifitseerumiseks eelnevalt sooritama midagi sarnast nagu IQ testi, mis näitaks nende arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises. Samuti peaks olema tuvastatud teovõime. EV Riigikogu…
Kuna ülemvõim on rahvas ja kõrgem võim riigikogu, siis on mõtetu pidadanii kulukat ametikohta nii väikeses riigis nagu Eesti. 30-40 a. pärast ei jõua
Eesti ülal pidada seda ekspresidentide hulka, mis siis juba on.
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
riigikogulaste arv kahekordseks , palk poole väiksemaks. tulemus – lõpeb ära vigisemine suure töökoormuse üle, jääb äkki aega asjadesse süüvida. inimesed, kes lihtsalt lobisemise ja nupulevajutamise eest SUURT raha tahavad ei kipu sinna enam. tulevad äkki inimesed, kelle süda tõesti muretseb, kes tahavad ja suudavad mõelda EESTI RAHVAST , mitte…
Praegune mandaatide ümberjagamise süsteem on valijale umbes nagu hunt lambanahas. Suurte kõlavate siltide all hääletame isikuid, ent sisuliselt anname hääle erakonnale, keda valija arvamus hiljem ääretult vähe huvitab.
Ringkonna suurus on eraldi arutamist vajav küsimus, seda siin ei puuduta. Aga põhimõtteliselt peaksid valituks saama ringkonnas…
Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…
Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.
Avalik hääletamissüsteem:
1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…
On vajalik kehtestada valimistel osalevatele kandidaatidele nõuded, mida peab kontrollima valimiskomisjon.
Need nõuded peavad olema vanus, minimaalne haridustase peab olema Eesti Vabariigis taotletud magistrikraad, kindlasti peab olema fikseeritud kandidaadi teovõime. Kandidaat peab olema vähemalt üks kalendriaasta valimispiirkonnas püsielanike…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Rahvakogu idee ja toimimine ei tohi olla ühekordne, kestes vaid 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Loodetavasti laekub praeguseks kategoriseeritud temaatikasse ja selle temaatika piiride taha ka selliseid väärt ettepanekuid, mida käesoleva aasta järgnevate kvartalite jooksul saab viimistleda ja esitada ühiskonna järgmiste oluliste…
Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…
Teeme veebilehe eestikeelseks – latest activity asemele Viimatine tegevus jne
Samuti kuupäevaks Jaanuar January asemel, helpful, at idea jne asendada eestikeelsetega. Samuti on veebile vaja head keeletoimetajat. Hea ja ladus sõnastus aitab mõttel paremini kohale jõuda.
Avalik seadusloome.
-enne seaduse (või seadusemuudatuse) eelnõu kokkukirjutamist arutatakse riigikogu komisjonides eelnõu teesid läbi.Siis teesid avalikustatakse,et kodanikud saaksid teha ettepanekuid teeside täiendamiseks või muutmiseks.
-kõigil saadikutel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused.Üksikud saadikud peavad saama osaleda…
Volikogu komisjonidesse tuleb kohustulikus korras nimetada kodanikeühenduste esindaja, kes valitakse sinna kas kodanikeühenduste ümarlaua või muu kodanikke ühendava struktuuri poolt. Kohalikud inimesed saavad seeläbi võimaluse kaasa rääkida volikogu eelnõude vormistamisel. Et omavalitsuste territoorumitel elavad inimesed omavad palju…
Üks Eesti demokraatia olulisemaid igapäevaseid alustalasid on õiguskantsler. Tema poole saab pöörduda iga kodanik kui ta arvab, et mõni Eesti seadus ei ole kooskõlas Põhiseaduse või mõne muu Eesti seadusega. Riigikohus on aga oma 19.04.2005 otsuses leidnud, et õiguskantsleril ei ole õigust kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liidu…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa – seega tuleb ametnikke…
Väga kalliks lähevad meile küll “õigest” parteist, kuid asjatundmatu ametniku vead.
Ettepanek: Spetsiifilistes valdkondades, nagu näiteks transport, teedeehitus, linnaplaneerimine, keskonnakaitse jne töötamiseks peab ametnik kohustuslikult omama eriharidust vastavas valdkonnas
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.Tihtipeale ei tee nad muud kui korraldavad riigi raha eest enda isiklikku valimiskampaaniat….
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Ühiskondliku ruumi sundpolitiseerimine ja -parteistamine algab kohalike omavalitsuste tasandilt ning selle pidurdamiseks tuleks muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust: minna üle süsteemile, mille puhul osutuvad valituks valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaadid, nimekirjast sõltumata.
Kui hetkel kehtiv valimissüsteem…
Paljud töötajad peavad käima vähemalt 2 aastat tööl et saada 1. aasta pensionistaazi,kuna palgad maal on enamuses 300 euri.Maainimestele tuleks kompenseerida sõidukulu lähima linnani,et tööd saada.Ka noori jääks siis rohkem TALUDESSE alles!Noored ootavad abi ja mõistmist,et Eestisse jääda ja pere siin luua!
Peaks olema noorte perede soodsad…
Nimelt praegu oleme olukorras, kus Eesti ettevõtjad maksdes endale dividende, siis peavad maksma riigile tulumaksu, kuid mitteresidendist (isik, kelle alaline elukoht on välis riik) ettevõtjad ei pea. Samuti ei pea praegu tulumaksu maksma välisfirmad, kes omavad eestis tütarettevõtteid. Selliselt toimides viiakse igal aastal eestist välja…
Kaotada-likvideerida riigi ülalpeetav Kaitsevägi ja Kaitseliit.Eesti rahvale ja riigile pole kunagi mingit kasu olnud militaarüksustest! Poliitikud on reetnud ja reedav endiselt:(elamisload, parteikassad jne).
Sellisele väikeriigile, alla 1 miljoni elaniku ja alla 300 000 võimelise relvakandja, pole mõtet raha raisata. Iseki 100 % elanik-konnast…
Maksumaksjana muretsen maksuraha ebaratsionaalse kasutamise pärast ja kodanikuna riigiametiteenuste kättesaadavuse kaugenemise pärast.
Ma ei pea põhjendatuks maakonnakeskustes suure hulga riigiametite osakondade, filiaalide, esinduste füüsilist kohalolu lihtsalt kohalolu enda pärast (isegi kui see paistaks regionaalpoliitiliselt ahvatlev)….