Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
Pakuksin süsteemi, mis lähtub minu kogemuslikust veendumusest, et Eesti ei vaja enam 101-liikmelist alaliselt Toompeal istuvat esinduskogu. Loomulikult tähendaks see põhiseaduse muutmist, kuid see on ju meie oma riik ning mitte jumala antud, vaid meie endi vastuvõetud põhiseadus.
Nagu mõnes teiseski riigis (nt Leedus, Prantsusmaal jm), võiks igal…
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…
Kuna ülemvõim on rahvas ja kõrgem võim riigikogu, siis on mõtetu pidadanii kulukat ametikohta nii väikeses riigis nagu Eesti. 30-40 a. pärast ei jõua
Eesti ülal pidada seda ekspresidentide hulka, mis siis juba on.
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Vastav keeld on sätestatud Riigikogu valimise seaduse 4 lg-s 3 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse 4 lg 3 p-s 2, millega ei võta isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, hääletamisest osa. Analoogne keeld on ka kohaliku omavalitsuse valimise seaduse 5 lg-s 4, mille kohaselt „[h]ääletamisest ei võta osa…
Oluliselt tuleks suurendada riigikogu valimistel valmisringkondade arvu (ideaalis 101-ni), tagamaks et ringkonnad oleksid valijate arvult võrdsemad ja et iga valija tunneks ja teaks igat saadikukandidaati ja et saadiku side ei katkeks valijatega ka pärast valimisi.
Perekond on ühiskonna liige – väikseim almhulk, millel on kogu ühiskonnaga sarnased huvid ja omadused. Näiteks jätkusuutlikkus ja surematus. Igati loogiline oleks, et tähtsaid ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid teeksid just sellised ühiskonna liikmed – pered. Hääleõiguslik pere oleks siis näiteks ema, isa ja vähemalt kaks alaealist last. Praegu…