Toetan, ent mööndustega
Olen valimisreklaami senisest suurema piiramise ja piiritlemise poolt, ent näen ka sellega seonduvaid probleeme, ennekõike seda, kuidas ära tunda valimisreklaami. Mäletame kuulsat K-kohukeste kampaaniat ja kindlasti on olnud selliseid rohkemgi. Kui otsustada piirata valmisreklaami televisioonis ja raadios, siis võib see kergesti piirneda riivega sõna- ja eneseväljendusvabadusele: kas poliitik X, kes räägib valimiste ajal raadios poliitikast, teeb valimisreklaami või avaldab arvamust? Või kui mõni ettevõte reklaamib toodet, mille sümboolika meenutab mõnda erakonda, kas see tuleks koheselt keelustada? Täitsa usun, et siin on võimalik reegleid täpsustada, ent liiga lihtne see ilmselt pole. Aga proovida kindlasti tasub.
Toetan, ent mööndustega
Üldiselt toetan mõtet, et valimiskampaania kulusid tuleks piirata. Kuid nagu ikka peitub saatan detailides, millele viitab ka ettepaneku esitada. Kuniks me ei suuda tagada ausat ja usaldusväärset valimiskulude aruandlust, seni takistab ülempiiri panemine valimiskampaania kuludele üksnes algajaid, kogenud parteid peidavad oma kulud nõnda, et naljalt neid ei leia. Ehk siis sisuliselt on ühes ettepanekus koos kaks ettepanekut: piirata valmiskulusid ja seada sisse tugev erakondade rahastamise järelvalve süsteem. Praegu on viimane lapsekingades ja kuniks see pole korda aetud ei ole mõtet ka kehtestada selgeid piire valimiskuludele.
Ettepanek ei aita parteikultuurile kaasa
Kui kaotada ära igasugune parteide riigipoolne toetamine, siis näitab Läti kogemus, et parteid muutuvad eriti altiks “musta raha” vastuvõtmisele. On selge, et ainult liikmemaksudest pole võimalik ülal hoida üleriiklikku parteiaparaati ega tegeleda partei arendustegevusega. Ja kuna loodus tühja kohta ei salli, siis hakkab partei eelarveaukudesse imbuma paratamatult kahtlase päritoluga raha, mida õnnestub ühel või teisel moel ikka ametlikuks vormistada.
Ebaveenev ettepanek
Mu meelest on ettepanek kaunis ebaveenev. Esiteks ei peagi riik toetama ühte või teist konkreetset maailmavaadet, vaid soosima maailmavaatelist arutelu ühiskonnas, s.t. et ülepea toimuks ühiskonda arendav ideede debatt. Viimane parakult ainult turujõudude toel elus ei püsi.
Teiseks pole parteid üksnes maailmavaate edendamiseks ja väljendamiseks loodud, vaid niisamuti — ecce! — võimu võtmiseks ja oma ideede kehtestamiseks. Kui lubada äriettevõtete toetus erakondadele, siis miks sinisilmselt arvata, et raha antakse vaid maailmavaate edendamisele; sama tõenäoline on, et raha läheb selleks, et saadaks võimule ja seejärel kujundataks selline seadusruum, et üks või teine parteid toetanud ettevõte saaks suuremat tulu teenida. Niisamuti ei ole ettevõte miski anonüümne nähtus, millel on oma kindel maailmavaade, vaid igal ettevõttel on omanikud, kellel on tihti erinevad vaated ja iga omanik saab vabalt valida millist parteid ta soovib toetada (enda, mitte ettevõtte nimel).
Idee on ilus, ent väga ebamäärane ja teostamatu
Kuigi põhimõtteliselt saab sõnastatud ideed ainult toetada, siis ebaselgeks jääb, kuidas mõõta töötasu “asjakohasust” ja kuidas otsustada, kas kellegi töötasu vastab “panusele EV hüvanguks” või mitte. Kardan, et need on sedalaadi hinnangud, mida pole põhimõtteliselt võimalik arvude keelde tõlkida ja seega on oht meelevaldsuseks väga suur. Samuti on ebaselge, kes on see instants, mis hakkab hindama iga riigieelarvest saava asutuse juhtorganite töötasu; kardetavasti tuleks selleks luua omaette institutsioon.
Eraisikute annetuste keelamine riivab isikuvabadusi
Kuigi toetan erakondade rahastamise sidumist liikmemaksude laekumisega, leian et eraisikute annetuste keelamine erakondadega on põhiseaduslik riive, sest takistab inimesel toetada talle sümpaatset erakonda, s.t. toetada talle olulist maailmavaadet. Samas on muidugi oluline, et eraisikute annetused on läbipaistvad.
Ettepanek on osaliselt tehtud, osaliselt ebaveenev
Esiteks on Eestis praegu ettevõtete toetus erakondadele juba keelatud, nii et ettepaneku esimene pool on lahtisest uksest sissemurdmine.
Teiseks tagab erakondade riigieelarvest toetamine nende suurema sõltumatuse erakapitalist ja “mustast rahast”, nagu näitab hästi Läti kogemus, kus riiklik toetus parteidele on olematu ja parteid seda enam korrumpeerunud.
Protsent on laest võetud
Kuigi toetab erakondade riikliku rahastuse mõningast kärpimist, siis peaks see tuginema siiski konkreetsele analüüsile, mitte numbrite ilule. S.t. miks just 50%, mitte 49% või 51%. Adekvaatne toetus riigieelarvest erakondadele on mu meelest vajalik selleks, et tagada poliitilise kultuuri suurem sõltumatus erakapitalist.
Toetan, aga…
…ise pakuksin piirarvuks pigem kaks korda suurema hulga — 400 liiget. Mäletan veel 1990ndate algusest igasugu veidraid erakondi ja päris samasugust kirevust hing siiski tagasi ei ihalda. Kuid vähemalt poole võrra võiks praegust latti allapoole tuua küll.
Toetan, aga…
Jagan üldist lähekohta, ent ei ole kindel, kas pakutud arvud on optimaalsed. Kahju, et arve pole eraldi põhjendatud ega seletatud. Soovitaksin ka edaspidi esitada üks ettepanek korraga ja enda (mitte “meie” — kes need on?) nimel.
Liiga ebarealistlik
Kuigi idee on väga sümpaatne, siis lähtub eeldusest, et kõik kodanikud soovivad aktiivselt ja pidevalt kaasa lüüa ühiselu korraldamisel (s.t. poliitikas). Paraku (kahjuks) ei tihka sellele eeldusele alla kirjutada. Niisiis, mis saab olukorras, kus märkimisväärne osa ühiskonnast ei suhestu üldse selle süsteemiga, s.t. ei taha olla ühiskondlikult aktiivne, ent ei taha ka delegeerida oma mandaati kellelegi (s.t. ei viitsi sellega tegeleda)? Või kuidas tagada, et ei lähe nende “osavõtmatute kodanike” häältega suuremaks kauplemiseks? Seega kaldun ettepanekut siiski mitte toetama.
Ebapraktiline teostada
Kuigi ideel on jumet, siis näen kaht suurt probleemi: esiteks, kuidas määratleda, mis valdkonnad on spetsiifilised ja mis ei ole? Kaldun arvama, et mingit selget alust selliseks vahetegemiseks pole. Teiseks, kuidas määratleda erialast haridust? Kas linnaplaneerimise alal tohib vastutada ainult linnaplaneerimise haridusega ametnik, ent linnakorralduse haridusega ametnik mitte? Või linnakultuuri või inimgeograafia jne haridusega ametnik? Kardan, et siingi on võimatu leida konkreetset otsustamisalust, mis on erialane haridus ja mis mitte. Ühesõnaga, ettepanek soodustab liialt meelevaldsust.
Ettepanek riivab isikuõigusi
Kuigi toetan üldhoiakut, et ametisse valimine peab toimuma pädevuse, mitte poliitilise kuuluvuse põhjal, siis keelustada täielikult ametnike õigus ennast poliitiliselt määratleda riivab mu meelest inimese põhiseaduslikke õigusi avaldada meelsust ja väljendada ennast vabalt. Ja mis saab nendest inimestest, kes olid enne parteis, kui said ametnikeks (pean silmas mõistagi vaid neid, kes said ametnikuks tänu oma oskustele ja erialasele haridusele): kas peab sundima neid parteidest välja astuma? Mu meelest riivaks see teravalt isikuvabadusi.
Ebapraktiline idee
Kuigi mulle meeldiks elada riigis, kus enamik kodanikke on huvitatud ja valmis kujundama pidevalt seisukohti ühiselu puudutavates küsimustes, näitab paraku senine inimkonna kogemus, et sellist riiki pole veel olnud ja kardetavasti ei tulegi. See tähendaks aga seda, et neil e-referendumitel osaleks vaid väike osa ühiskonnast ja need ei pruugi tingimata esindada enamuse huve. Ehk siis tulemuseks oleks demokraatia allakäik. Selles mõttes on esindusdemokraatia kindlasti funktsionaalsem, eriti kui seda toestab osalusdemokraatia võimalus (nagu siinne keskkond).
Toetan, aga
Ma leian, et ambitsioon võiks olla suurem — lisada gümnaasiumiõppesse kohustuslik filosoofiakursus, mis ei oleks aga filosoofiaajalugu (Platonist Heideggerini), vaid filosoofiliste probleemidele keskenduv kursus, kus analüüsitakse erinevate mõtlejate toel lahti elu kesksed küsimused, sh eetilised probleemid. Kui teha üksnes eetikakursus, siis võib see kiiresti manduda mingite konkreetsete (nt kristlike) väärtuste pealesurutud omandamiseks, mis ei tee inimest tingimata paremaks. Õpetada on vaja mõtlemis- ja analüüsimisoskust, mitte praktilisi kõlblusprintsiipe (need võiks omandada kodu- ja koolikeskkonnast laiemalt).
Ettepanek vajab siiski täpsustamist
Lisan Urmole täienduseks, et liikmemaksumäär peaks olema sel juhul täpselt paigas ja mitte liiga kõrge, vältimaks väiksemate ja vasemate erakondade ahistamist ja liikmemaksude ärakasutamist varjatud rahastamiseks. Parem oleks siduda mitte riigipoolne rahastus ja liikmemaksust kogutud summa, vaid riigitoetus ja fikseeritud liikmemaksu laekumisprotsent (s.t. kui palju erakonnaliikmeid reaalselt liikmemaksu maksavad).
Formaalne nõue
Ettepanekul puudub paraku sügavam sisu. Esiteks ei tähenda see, et Riigikogu saal on pooltühi, seda, et inimesed puuduvad töölt, vaid et nad teevad tööd komisjonid või oma kabinetis; istungeid kantakse üle igasse kabinetti ja inimene saab osaleda istungil n-ö distantsilt, minnes saali vaid hääletama. Mingis ulatuses on see igati põhjendatud.
Teiseks võiks see nõue kaasa tuua lihtsalt selle, et inimesed on istungi alguses rivis, et siis kohe jalga lasta. Vaevalt, et lahendus oleks hakata iga tunni aja tagant kohaoleku kontrolli tegema.
Veidi sisutühi ettepanek
Valitsusjuht ei ole meil teadupoolest rahva ega erakondade valitud, vaid ühe erakonna liikmete valitud. S.t. peaministriks saab valimistel võitnud erakonna esimees. Niisiis tuleks ettepanek sõnastada täpsemalt nõnda, et partei esimees ei saa olla enam kui kaks ametiaega järjest. Sest kui partei valimised võidab, siis on reeglina esimees ühtlasi peaminister. Samas, kui võimul on valimised võitnud erakond, siis ei ole peaministri isik enam sedavõrd oluline, esindab ta ikka erakonna seisukohti. Nii et kui ettepanek tema loogilise lõpuni mõelda, siis tuleb keelata ühel erakonnal riiki valitseda (s.t. valimised võita) enam kui kaks valimisaega järjest. See oleks aga selgelt ebademokraatlik otsus.
Ei näe ettepaneku kasu parlamendi töö efektiivsusele
Kui sisuliselt kaotada igasugune kautsjon parlamendivalimistel, siis soosib see väga kireva seltskonna kandideerimist valimistel, mis tähendab ühtlasi, et nende mõtteid saab avalik ruum enne valimisi pilgeni täis jne. Leian, et mingi sõel, mis näitab tegevuse motiveeritavust, võiks siiski säilida. Teisisõnu, eelistan lahendust, kus alandatakse nii kautsjon kui ka valituks osutuse künnist, ent mingi filter siiski säilitatakse.
Hea mõte paljude puudustega
Kuigi toetan üldprintsiipi, siis tegelikkuses saaks olema väga keeruline otsustada (ja kes seda peaks tegema?), millal tehakse propagandat ja millal räägitakse informatiivset juttu; need piirid on ikka väga ebaselged. Samuti ei aita hea informatsioon saadiku senisest tegevusest tingimata kujundada seisukohta tema poliitikuvõimete kohta, s.h retooriliste ja esinemisvõimete kohta, mis on poliitikas teadagi olulised. Selles mõttes on avalik debatt ja vahetu suhtlus tihti väga vajalikud ning nende asendamine standardiseeritud infolehega ei ole tingimata mõistlik.
hea mõte halvas sõnastuses
Kuigi toetan väga senise formaalse kaasatuse asendamist asjassepuutuvate isikute/asutuste sisulise osalemisega, siis laest võetud tähtajad (101 päeva) ei aita selle teostumisele mu meelest kuidagi kaasa, pigem formaliseerivad senist süsteemi lihtsalt teistmoodi. Et saavutada liikumist kaasatuselt osaluseni, selleks on vaja märksa sisulisemaid lahendusi otsida (sh tehnilisi lahendus, nagu seesama Rahvakogu platvorm).
hea kavatsus halvas sõnastuses
Kuigi kompetentsi senisest suurem kaasamine valitsemises on väga tervitatav idee, siis tuletan meelde, et 1) Eestis on rohkem kui üks ülikool (ja selle nimi pole ka Taru Ülikool :-), nii et kaasata tuleks kogu akadeemiline kompetents, 2) professorid (mitte proffessorid!) saavad teadupärast palka õpetamise ja teadustöö eest ja pole kindel, et kõik oleks nõus panustama pidevalt aega ja energiat valitsuse nõustamisele, s.t. see ei saa olla sunduslik, vaid vabatahtlik; 3) akadeemiline kompetents ei ole tingimata ainus kompetents, mida valitsemisel vaja läheb, nii et ma ei alahindaks ka asjalike ministeeriuminõunike vajalikkust.
Kõiki ideid ei suudaks keegi hallata ega menetleda
Kui arutelul puuduksid konkreetsed ülesandepüstitused ja teretulnud oleks kõik ideed, mis pähe tulevad, siis paraku tähendaks see seda, et selles Rahvakogust saaks heade mõtete kalmistu, sest keegi ei jõuaks neid kõiki siit üles leida, süstematiseerida ja seaduseelnõudeks vormistada. Lootus, et mõni paljude inimeste toetuse saanud Rahvakogu idee jõuab viimaks eelnõuna Riigikokku, põhineb sellel, et lahendusi otsitakse konkreetsetele küsimustele ja konkreetsel ajaperioodil.
Hea ettepanek, ent…
… selle teostamine võib põrkuda ületamatutele asjaoludele. Kui alustada kõige lihtsamast, siis võimaldab see süsteem vaenulikult meelestatud inimestel torpedeerida või vähemalt pidevalt segada seadusloomet. Teiseks võib see mõne tundliku seaduse puhul anda tulemuseks tuhandete inimeste osaluse teksti redigeerimisel, mis paratamatult võrdub selle muutumisega haldamatuks. Kolmandaks eeldab seadusloome üldreeglina siiski mõningaid erialaseid teadmisi (olgu või juriidilise sõnavara) tundmist ja päris kõhutunde pealt sisukat seadust ei kirjuta. Niisiis ma ise eelistaksin miskit leebemat varianti, nt võimalust valmivat seadust veebist vaadata ja edastada oma kommentaare vms. Kuid idee suund on mu meelest õige.
Ettepanek taastoodab ebaõiglust
Tuletan igaks juhuks meelde, et okupatsioonist on möödas paarkümmend aastat ja üles on kasvanud juba uues põlvkond, kelle kraesse oleks vanemate patte nuhelda ülekohtune. Seega leian, et ettepanek on praeguses ajas kohatu. Samuti ei saa välistada, et inimesed muudavad ajapikku meelt ja ei maksa mõelda, et kõik NSV Liidu ajal Eestisse tulnud on Eesti vastu negatiivselt meelestatud, ei soovi Eesti arengusse panustada või piiluvad ainult Moskva poole. Viimaks ei usu, et Eesti ühiskonna oleks kasuks, kui siin elas sadu tuhandeid inimesi, keda ühiselu kujundamisel ei lubata kaasa rääkida; see pigem tekitab vimma ja tulemused võivad olla ennustamatud. Olgem suuremeelsemad kui meie kunagised vaenajad!
Kuidas defineerida valimisreklaami?
Ettepaneku peamine nõrkus on see, et ma ei näe võimalust pakkuda selget definitsiooni sellele, mis on valimisreklaam ja mis ei ole. S.t. pole võimalik kehtestada kõikidele valimistel osalejatele rääkimis- ja esinemiskeeldu kogu valimiskampaania ajaks. Viljakam on siiski selline lahendus, et täpselt fikseerida valimisreklaami kohad ja piirid (nt ainult ERR-i kanalites, ainult teatud suurusega plakatid jne).
Spetsialist ei ole tingimata hea poliitik
Alustame elementaarsest: minister on tahes-tahtmata ka poliitik, s.t. ta esindab valijaid ja oma erakonna poliitilisi seisukohti. Mitte iga spetsialist ei ole hea poliitik, s.t. ei suuda ennast kehtestada poliitilise süsteemi sees, s.h. ei suuda tingimata suhelda avalikkusega, mis on ministri töö üks olulisi komponente. Eesti lähiajalugu pakub palju näiteid spetsialistidest ministritest, kes on läbi kukkunud, ja vastupidi ilma igasuguse eelneva eriharidusega ministreid, kes on kiirelt oma uue vastutusvaldkonna selgeks saanud ja teinud ministrina head tööd. Aga selge, et ideaalis on hea minister ühtlasi hea spetsialist.
Vastuseks Avo Blankinile
Esiteks ei oleks tegemist uue komisjoni loomisega, vaid senise komisjoni volituste olulise laiendamisega.
Teiseks ei käi jutt üksnes annetustest (need on seaduse järgi juba praegu avalikud), vaid erakondade majandustegevusest üleüldse (sh kaudsetest majandustuludest). Kui asi jätta üksnes parteide avalikustada, siis kuidas olla kindel, et nad tõepoolest kõik avalikustavad? Seda kindlustunnet saab pakkuda ainult keegi, kellel on pädevus ja voli seda avalikustamist kontrollida. Ja nimelt see olekski üks järelevalve organi rolle.
Ettepanek piirab isikuvabadusi
Ettepanek esiteks näib eeldavat, et perekond mõtleb poliitiliselt ühtemoodi, kuigi see ei pruugi nii olla. Teiseks välistab see ülekohtuselt võimaluse, et mõni inimene ei saa bioloogilistel vm põhjustel lapsi. Viimaks eirab see tõsiasja, et Eestis on palju üksikemasid (mitte ainult nende süül), kes samuti jäetakse ettepaneku põhjal otsustamisest kõrvale.
Usk elektroonikasse pole liiga põhjendatud
Kaldun arvama, et vanamoodsaid valimissedeleid on oluliselt keerulisem võltsida ja suures koguses sisuliselt võimatu, samas kui elektroonilise teabe osas ei oleks ma nii kindel. Lisaks pelgan, et ettepaneku teostamine läheks väga kalliks (koodidega sedelid, elektroonikaga varustatud kastid, tablood, turvaväravad). Küsimus on samuti mida teha nende sadade turvaväravatega valimiste vahelisel ajal, sest koolimajadesse jm, kus valimised toimuvad, neid ilmselt jätta ei saa.
Ettepanek rikub isikuvabadusi
Ettepanek paraku rikub selgelt isikuvabadusi. Seda enam, et tuttavad ja sõbrad ei pruugi moodustada vaid kontrollimehhanismi, vaid ka tagakiusamismehhanismi. (Nt. väikeses vallas saab võimule üks erakond, kes hakkab taunima neid, kes nende poolt ei hääletanud jne.)
Ettepanek süvendab praeguseid probleeme
Sisuliselt soovib ettepanek legaliseerida väärteo: kuna parteid nagunii juba rikuvad seadust (võtavad vastu illegaalseid annetusi), siis tuleks see seaduserikkumine muuta õiguspäraseks. Sama loogika järgi võiks legaliseerida pedofiilia, narkomaania jne (kuna seda nagunii tehakse, siis milleks seda asjatult keelata).
Ettepanek rikub isikuõigusi
Riigi eelarvest saavad palka teadupärast mitte üksnes rahvasaadikud, vaid ametnikud, õpetajad, arstid jne. Kui ettepanek loogiliselt lõpuni mõelda, siis tuleks keelata ka nendepoolsed toetused erakondadele (sh liikmemaksu tasumine), sest tegemist on maksumaksja raha “mittesihtotstarbelise” kasutamisega. Ehk siis edaspidi tohiksid erakonda kuuluda, liikmemaksu maksta ja erakonda toetada vaid eraettevõtluses töötavad inimesed.
Ettepanek ei pruugi anda soovitud tulemust
Kui Riigikogus töötamist mitte tasustada, siis on selge oht, et suur osa andekaid ja haritud inimesi ei saa endale töötamist Riigikogus lubada, sest see pole majanduslikult võimalik (millegi eest peab ka elama). Seega hakkaks Riigikogu koosnema ennekõike jõukatest inimestest, kes pole selleks tööks aga tingimata kõige pädevamad, rääkimata sellest, et otsused hakkavad peegeldama rikkama elanikkonna kihi huve.
Ettepanek töötab oma eesmärkidele vastu
Kuigi idee on õilis, siis rakendatuna hakkab see paraku selgelt oma eesmärkidele vastu, sest kuivõrd suur osa inimesi (nagu näitab kogu senine kogemus) ei ole huvitatud ise aktiivselt teavet otsima kandidaatide ja parteide kohta, siis päädib see tuntud poliitikute ja telenägude põlistamisega poliitikasse ja rahva veelgi suuremale võõrdumisele poliitilisest diskussioonist. Mõistlikum oleks siiski valimisreklaam kontrolli alla saada (seda selgelt piiritleda ja kõigile võrdsed võimalused luua), mitte see üldse ära keelata.
Ettepanekud näivad olevat alles
Teie nime alt leidsin 8 ettepanekut, nii et näi sedamoodi, et keegi oleks need ära kustutanud. Kuid oma ettepanekud tasuks muidugi enne esitamist lõpuni läbi mõelda, sest praegu pakute ühes ettepanekus välja, et president peaks Rahvakogu seisukohad ise seadusteks kuulutama, teises ettepanekus aga soovitate presidendi ametkoha sootuks ära kaotada. Kumba te siis ikkagi soovite? (Mõlemad korraga ei ole paraku võimalikud.)
Ettepanek töötab oma eesmärgile vastu
Kuigi kavatsus on õige, siis paraku ei pruugi ettepanek täita oma eesmärki, sest soosib formaalset kohal istumist, mitte sisulist tööd. Ja sisuline töö toimib tihti väljaspool Riigikogu istungite saali (komisjonides, kohtumistel valijatega jne). Samuti diskrimineerib otsus neid, kes ametijärgselt (välisasjade või Euroopa asjade komisjoni liikmed) peavad oluliselt rohkem reisima kui nende kolleegid. (Välislähetusi pole võimalik alati ühepoolselt ajastada, sest need sõltuvad vastuvõtva organisatsiooni graafikutest — ENPA jt.)
Ettepanek loob võimaluse parteiliseks äriks
Kui riik peab toetama automaatselt kõiki erakondi, siis on oht, et mõned neist luuaksegi vaid riigipoolse rahastuse jaoks, ehk siis tekitatakse endale riigieelarvelisi töökohti. Teatav seos partei valimisedu ja rahastuse vahel tundub siiski parem mehhanism, ent kindlasti ei peaks see olema sedavõrd jäik nagu praegu, kus n-ö võitja võtab kõik.
Partei ei tohiks olla üksnes äriline huvigrupp
Kui parteid taandada huvigruppideks, keda igaüks võib toetada, siis on tulemuseks ärihuvidest läbiimbunud lobby-rühmad, kus pole välistatud ka musta raha pesemine. Läti pakub mõneti hoiatava näite — seal loobuti riigieelarvelisest toetusest parteidele ja tulemus on see, et suur osa neid on n-ö idaraha ja ärimagnaatide mõju all; ei leia, et see oleks ideaal, kuhu pürgida.
Lugupeetud Aivo!
Muidugi on väga halb, kui riigiametid “perekonnastuvad”, ent 1) tuleks siiski osata teha vahet bioloogilise suguluse (mille kohta käis ettepanek) ja sotsiaalse seltsitegevuse vahel (mille kohta käib kommentaar); 2) ma pole üldse kindel, kas toodud väide, et pooled valitsus- ja parlamendiliikmetest kuuluvad samadesse seltsidesse, vastab tõele; kardan, et see kuulub pigem paranoia valda. Soovitan seega enne andmeid kontrollida ja siis neid välja käia. Samuti tuleb teha vahet parlamendi liikmete (keda üldjuhul valib rahvas) ja riigiametnike vahel (keda valib konkreetne amet); viimaste valimise kord võiks olla ehk nõudlikum ja läbipaistvam küll.
Poolik ettepanek
Kuigi kavatsus on õilis, siis jääb selgusetuks, kes peaks otsustama, kui keegi riigivalitseja on teinud ebaeetilisi tegusid. Kas tuleks luua mingi kõrgeim eetikanõukogu, kes otsustab, kui eetiliselt keegi käitub? Samuti on ebaselge, kuidas teha kindlaks ühe või teise seadusandja konkreetne vastutus riigile tekitatud majandusliku kahju eest. Kui näiteks 2/3 Riigikogust otsustab mingi seaduse kasuks, mis toob hiljem riigile rahalist kahju, siis kas tuleks 2/3 saadikutest vallandada? Ja kas selline meetod oleks riigivalitsemisel jätkusuutlik (varsti ilmselt polekski kedagi, kes tahaks/saaks riigiameteid pidada)?
Ettepanek ei anna oodatud tulemusi
Kes on Riigikogu mõttes professionaal? Mõistagi jurist, sest tegemist on seadusandliku koguga. Kas oleks aga ideaalne lahendus see, kui Riigikogus istuks 101 kõrgelt haritud ja professionaalset juristi? Tihkan kahelda, sest juristi vaatenurk maailmale on vaid üks spetsiifiline vaatenurk ja ma ei tahaks ise elada riigis, kus kogu võim on juristidel. Pigem on hea, kui Riigikogus on esindatud erinevad ametid ja elukogemused, see anna lootust, et vastuvõetud seadused arvestavad ühiskonna huve võimalikult laial skaalal. (Jah, omaette küsimus on, kuidas professionaalsust mõõta, see jääb paratamatult meelevaldseks, sest ükski diplom ei tee veel inimesest head professionaali.)
Ettepaneku, et piirata valimiskampaaniate mahtu rahalise ülempiiri kehtestamisega, on sotsiaaldemokraadid esitanud mitmel korral ka eelnõuna Riigikogus, kuid siiani ei ole see kahjuks eelnõu staadiumist kaugemale jõudnud. Loodaks väga, et selle protsessi tulemusel saab ka see ettepanek uue hingamise ja ollakse valmis seda sisuliselt arutama….
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Kõik MTÜ-d ja Sihtasutused, sh ka erakonnad (edaspidi “isikud”), kes saavad absoluutse enamuse oma ülalpidamiskuludest riigieelarvest, nende juhtorganite töötasu peab olema määratud selle isiku välise seadusandlusega. Tänases olukorras on selge, et suuremad erakonnad saavad miljonitesse ulatuvaid sissetulekuid. Seda raha jagavad omavahel…
Praeguses süsteemis on parempoolsetel erakondadel eelis – nende valijad saavad neid oma suuremate materiaalsete ressursside tõttu rohkem toetada. Pole välistatud, et seal on tihti ka erahuvid mängus (proportsionaalne tulumaks ja selle vähendamine, ettevõtte tulumaksu ärajätmine, kaudsete maksude tõstmine jms). Nii võib juhtuda, et riiklikud…
Erakondade rahastamine peaks toimuma liikmemaksudest ja eraisikute annetustest. Ettevõtete annetusi ei tohi lubada, ettevõtjatel on võimalik annetusi teha eraisikutena. Eraisikute annetuste päritolu peab olema tõendatav igal ajahetkel. Juhul kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, tuleb samadel alustel hakata rahastama ka vabakondade ühendusi….
Riigieelarvest rahastamine võiks olla samas mahus, kuid mitte rohkem kui (näiteks) kaks korda see summa, mis laekub paretile liikmemaksudest. Iga liige teab, et kui annab parteile 1, siis tegelikult saab partei 3. Motiveerib inimesi oma prateid rahastama, motiveerib parteid liikmetega tegelema ning peakr reguleerima ka reklaamikulusid, kui…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Väga kalliks lähevad meile küll “õigest” parteist, kuid asjatundmatu ametniku vead.
Ettepanek: Spetsiifilistes valdkondades, nagu näiteks transport, teedeehitus, linnaplaneerimine, keskonnakaitse jne töötamiseks peab ametnik kohustuslikult omama eriharidust vastavas valdkonnas
Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa – seega tuleb ametnikke…
Praegusele Eestile kõige kahjulikumalt mõjuvad erakonnad, kes oma sisehuvide nimel võtavad vastu otsuseid, mis ei meeldi mitte kellelegi. Kõik see toimub suurema võimu nimel. Saadik kes valitakse peab esindama oma valijate huve ja suutma iseseisvalt otsuseid langetama.
Vaatame Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulat ja küsime endi käest, milline…
Erakonnaseadust tuleb täiendada nii,et:
-erakond registreeritakse kui selle liikmete arv on vähemalt 300.
-partei seisukohaks loetakse kõigi liikmete ühisseisukohta,mis avaldub partei volikogu otsuse kaudu.Sellepärast tuleb tagada volikogu maksimaalne sõltumatus.Volikogu saadikuks ei tohi olla juhatuse liige,minister ega riigikogu liige.Volikogu…
Ettepaneku esitajad on seisukohal, et suur hulk Eesti ühiskonnaelus ja poliitikas valitsevaid probleeme on oma olemuselt eetilist laadi. Täpsemalt vähesest eetika ja väärtuste-alasest teadlikkusest debati eri osapoolte, nii poliitikute kui ka mitte-poliitikute seas ning kasinatest oskustest oma tegevuste ja sõnavõttude juures eetilisi aspekte…
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.
Kodanikud tahavad ise otsustada kes on nende president. Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus ning kes ilmselt oma otsustes (seaduste väljakuulutamine) ja tegevustes mõtleb rohkem rahvale, kuna on saanud neilt otsemandaadi.
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Teeme veebilehe eestikeelseks – latest activity asemele Viimatine tegevus jne
Samuti kuupäevaks Jaanuar January asemel, helpful, at idea jne asendada eestikeelsetega. Samuti on veebile vaja head keeletoimetajat. Hea ja ladus sõnastus aitab mõttel paremini kohale jõuda.
Hetkel on olukord, kus keskmiselt on riigikogu saalis kohal riigikogu liikmeid alla poolte. Suurem osalus on ainult siis, kui hääletatakse mingeid eelnõusid ja seadusi. Riigikogu liikmed toovad pidevalt põhjenduseks, et nad kohtuvad valijatega, jne. Kuigi ise peesitavad kusagil palmide all. Või olemegi siis meie valjad nende arvates ahvid, kes…
Igakuised Riigikogu liikmete kuluhüvitiste aruanded avalikustada koos täpsustavate selgitustega. (Riigikogu liige käib poes ja ostab kalamarja – läheb valijatega kohtuma, absurd!) Meie maksumaksjad maksame nende kõhu pealt.
Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.
Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Esiteks on tarvis, et auväärt poliitikutel puuduks võimalus ise riigi kaukast oma erakonnale raha kantida. Teiseks on tarvis, et erakondade riigieelarveväline rahastamine oleks läbipaistev.
Selleks tuleb praegust süsteemi muuta viies detailis.
1. Erakondade suurim kuluallikas – reklaam – on tsentraliseeritud, selleks on valimisreklaamiamet vms,…
Et lõpeks selline pooltühjade või tühjade saalide esitlemine läbi telekanalite. No kuulge – kaua võib mööda Riigikogu nurgataguseid joosta? Milline Eesti ettevõte saab enesele lubada distsipliinivaba käitumist. Või mõni haridusasutus , tervishoiu asutus , tuletõrje , piirivalve, politsei jne. Sellise käitumise puhul antakse erasektoris kohe…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Täiendada Riigikogu valimise seaduse 4. (Hääletamis- ja kandideerimisõigus): kandidaadil peab olema omandatud kõrgharidus. Kõrgharidus on parlamendi liikmele ühiskonna keeruliste probleemide ja nende lahendamiseks vastuvõetavate otsuste langetamiseks elementaarne eeltingimus ning tõend tema intellektuaalse taseme kohta. Parlament ei ole…
Saadikukandidaadid peaksid kandidaadiks kvalifitseerumiseks eelnevalt sooritama midagi sarnast nagu IQ testi, mis näitaks nende arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises. Samuti peaks olema tuvastatud teovõime. EV Riigikogu…
Kõik, kes oskavad (loogiliselt) mõtelda, saavad (või peavad) ausalt tunnistada, et hetkelt toimiv valimisringkondade süsteem ei taga ega kaitse pisimalgi määral regioonide huvisid. See on taas üks näide, kuidas parteide poliitmeeskonnad on heatahtliku süsteemi õnnetult ära “häkkinud”. Igasse ringkonda tuleb leida kõva nimi, ja siis afiššeerida…
Valimised ei ole naljategemine.Pelgalt pulli pärast kanddeerimine segaks kogu ettevõtmist.Selle pärast arvan,et mõõdukas kautsion peab olema.Isik,kes soovib valimistel kandideerida,peab maksma ühe kuu alampalga suuruse kautsioni.Kautsion tagastatakse kui kandidaat saab vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist.Kautsion tuleb maksta ülekandega…
Riigikokku või Euroopa Parlamenti mitte pääsenud erakond ja üksikkandidaat saab registreerimiskautsjoni tagasi ning parlamenti pääsenud erakonna ja üksikkandidaadi kautsjon jääb riigile. (Praegu on see vastupidi: kautsjoni saab tagasi see, kes osutub valituks).
Kautsjoni tagastamine valituks mitte osutunuile vastab paremini õigluse põhimõtetele….
Valijaid koheldakse poliitikute suurte näopiltide, jagatavate pastakate jm.-ga kui infantiilseid olendeid. Sisuliselt puudub praegustes kampaaniates informatsioon, keda me valime – milline on tema kompetentsus, senised ametikohad, senised teened eesti rahva ees, tunnustatus, eetiline jm. taust. Me valime sisuliselt pimedatena tundmatuid nimesid…
Olen erinevates rollides kogenud n-ö “linnukese pärast” eelnõude kooskõlastamisi. Pole kunagi kohanud, et kooskõlastamise aeg oleks enam kui kuu. Pigem ikka mõned nädalad. Selle ajaga jõuaks lugeda ja mõelda küll, kui see ongi sinu põhitöö. Kokku tulla arutada ja siis kooskõlastaja kirjalik seisukoht koostada – selleks ei jää aega. Teen…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Olen kindel et selline proffessoritest ja teadlastest koosnev nõuandev kodaannab ministritele ja teistele riigimeestele kvaliteetsemat abi kui praeguseda suudavad nõunike armee ministeeriumites.P.s. Arvan et kõik siin oma ettepanekid tegevad kodanikud peaks arvestama sellega, kui põhiseadust ei muudeta, on praegune ettevõtmine
poliitiline…
Valimisseaduses ja rahastamise ettepanekud tuleb, juristide kaasabil,vormida seaduseks ja anda otse Presidendile kinnitamiseksPõhjus riigikogu(erakonnad) lihtsalt nullivad rahva tahte sest erakondade
esimehed (juhatused) ei anna praegust võimu kergelt käest.
Meie riigi üks omavalitsus käitub nii nagu polekski tegemist selle riigi KOV-ga, vähe sellest, riigi pealinnaga. Absoluutne võim on demokraatlikul teel loonud absoluutismile sarnaneva omavalitsemise ja karistamatuse. Sellepärast teen ettepaneku haldusreformi käigus osaliselt võrdsustada ka KOV-e ning moodustada Suur-Tallinn, mis koosneks mitte…
Ministrid valitakse avaliku konkursiga ametisse 4 aastaks mis ei kattu riigikogu valitsus ajaga.Tagab jätkusuutliku arengu, mitte iga erakond ei aja oma valimisvõidu korral erinevat suunda.
Ministrid vastutavad oma tegevuste eest sarnaselt eraettevõtete juhtidega, riigile ja rahvale tekitatud kahju tuleb kinni maksta, mitte uuele ametikohale…
Hetkel on see portaal (väidetavalt rahvademokraatia suursaavutus) üles ehitatud põhimõttel, millele tuginedes tavaliselt kontrollitakse ja tsenseeritakse ideesid ühiskonnas, riigis, erafirmas (crowd control).
Konkreetne masside kontrolli tehnoloogia seisneb selles, et keegi teeb tagatoas ära ebademokraatliku eelvaliku teemadest, mille üle arutelu…
Eestis toimub rahva osalemine seaduste ja muude avalikku tähendust omavate dokumentide väljatöötamises eelnõude avaliku konsulteerimise vormis lehe http://www.osale.ee kaudu. Tänapäeva Eesti kodanikuühiskonna suurenenud teadlikkuse taustal ei saa seda võimalust pidada enam piisavaks.
Minu ettepaneku sisu on astuda senisest konsulteerimise…
Teen ettepaneku laiendada praegu kehtivat poliitilise välireklaami piirangut valimiskampaaniate perioodil ka valimisreklaamidele teles ja raadios. See aitaks:1) vähendada vajadust erakondade riigieelarvelise rahastamise järele, sest valimiskulutused on erakondade üheks suuremaks kuluks, sellest omakorda suurima osa moodustavad reklaamikulud;
2)…
Erakondade rahastamise probleem on proportsionaalselt liiga suure raha kulutamine valimiskampaaniaks. Kampaaniaraha ja igapäevased kulud kaetakse samast rahakotist, mistõttu hakkab valimiskampaania neelama kogu erakondadele minevat raha. Kui igapäevasteks kulutusteks minevat raha pole tegevusvabaduse tagamise mõttes mõistlik piirata, siis…
Muuta valimissüsteem selliseks, et “trepiastmel” kõrgemasse instantsi valitud isik ei tohi kandideerida madalama astme valimistel, mis tähendab, et europarlamenti valitud ei tohi senikaua kuni ta europarlamendis on kandideerida riigikogu valimistel ja riigikogulased ei tohi kandideerida KOV-i valimistel. Samas ei tohiks olla ühel “astmel”…
Riigikokku saab valida saadikuid ainult otse. Riigikokku pääsevad üle Eesti enim hääli saanud saadikud. Saadikud oma kogutud hääli teistele edasi anda ei saa. Riigikogulased valivad endi seast valitsuse. Vastavalt valimistel kogutud häälte pingereale astuvad uued liikmed riigikokku sealt valitsusse ja kas või presidendiks valitud riigikogulaste…
Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.
Avalik hääletamissüsteem:
1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Tuleks kaotada parlamentaalne valimissüsteem, ehk siis hääl peaks minema täpselt sellele isikule kellele valija selle annab. Ei mingit parteisisest häälte ülekandmist ja koguaeg parteipeade riigikokku upitamist. Valija tahab riigikogus näha ikka seda, kelle poolt ta hääletas. Samuti tuleks muuta lihtsamaks eraisiku pääsemine
Vähendamisest on palju kirjutatud ajakirjanduses ja läbi viidud arutelusid ,kuid TEGUDENI võiks ka kunagi jõuda.Nii väike riik ei vaja nii suurt Riigikogu.Kokkuhoid peaks algama ülaltpoolt.Kihnu Virve ettepanek on hea.Ainult aastaks vahetaks ta ära Riigikogulase palga ja enda pensioni.Talle jatkuks elu lõpuni.
Ootame suuri asjamehi ka maa…
Ettepaneku autor Iia Vihtla, saabus e-posti teel:
Kodanikud peaksid saama võimaluse öelda seaduseloomes sõna sekka mitte ainult praegu, ühekordselt, vaid püsivalt. Kui Rahvakogu ideed lähevad Riigikokku n-ö hääletamisele, võib siiski juhtuda, et Riigikogu ei võta neid vastu või võtab vastu moonutatud kujul. Kuid kui enim poolthääli kogunud…
Eestis on täna probleem kohati on mõned teemad väga keerulised mida peaks parlamendis käsitlema ja vajaks n.ö. kiireid otsuseid ning teiselt poolt kapseldub parlament mõningate väga põhimõtteliste otsuste puhul ning otsustel puudub laiem ühiskondlik kandepind.
Kui meie parlament oleks 2 kojaline:
41 liikmeline “professionaalide”koda – palgalised…
Kodankud saavad valimiste vahelisel ajal avaliku võimu tegevust mõjutada, kui selleks on olemas selged õiguslikult mehhanismid. Eelkõige tuleb otsustusprotsessid teha jälgitavaks ja tagada avalikkusele võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid ettevalmistamisel olevate eelnõude kohta.
Üleminekut avatud õigusloomele näeb ette ka 2011. aastal…
Heade eesmärkidega hea veebileht vajab pidevat kasutajate ettepanekutega arvestamist, tagasi- ja edasisidestamist – kuidas rahvakogu.ee toimiks parimal võimalikul viisil?!? Rahvakogu 1.0, 2.0, 3.0 jne.
Nt: igaüks peab saama oma sisestatud ettepanekut parandada-toimetada (algne sõnastus võiks ka alles jääda, sõnade eest vastutamise mõttes);…
Igaühel on võimalus teha riigikogule seaduste muutmise, uute seaduste loomise, mõne eelnõu vastuvõtmise või tagasilükkamise, mõne poliitiku ametist taandamise või raha kuhugi suunamise ettepanekuid. Praeguse süsteemi järgi ei pea riigikogu rahvast üldse kuulama, v.a. siis kui nad ise küsivad (referendum), aga ega seda küsimist tihti ette tule,…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
pakun, et segaduse ja pingete lõpetamiseks tuleks defineerida poliitilised ametikohad ja need kohad, kus see väga selgelt on lubamatu. Ministrid on poliitikud. Ministrite nn poliitnõunikud on aga juba erakonna jooksupoisid, kellele makstakse riigi palka.
Kuna ei saa keelata inimestele poliitilist kuuluvust omada, saab siiski defineerida ametid,…
Kuluhüvitisi kasutatakse 90% isikliku,kasusaamise eesmärgil. Näiteks: Galojan mõistet kohtus süüdija sai karistuse. Hr. Sarapuu töötab edasi justiits ministeeriumis ehkki käis riigi arvel restoranis “lõunal”.
Ühesugused vargad mõlemad.
Kõigi poliitikute ja riigiametnike kirjavahetus ning telefonikõned peavad olema avalikud, indekseeritud, reaalajas otsitavad. Delikaatsed isikuandmed ja riigisaladused võiks olla eetikakomisjoni poolt mõneks ajaks (aastaks) varjatud ent selle perioodi möödumisel avaneks automaatselt.
Valijal peaks olema võimalus ostuste tagamaadega,…
Eesti on olnud okupeeritud 1940 – 1994! selle aja jooksul on okupant saatnud siia venestamise eesmärgil ligi 400 tuhat inimest, et eesti venestada! 1949 a Genfi konvensiooni järgi on see keelatud, ja peale okupatsiooni lõppu, peavad asunduskolonialistid lahkuma okupeeritud riigist!
Miks anti neile ajatu elamisluba? Miks elavad siin ja valivad…
Valimisreklaam avalikus meedias ja avalikus ruumis keelustatakse (olgu siis reklaamiseaduses või valimisseaduses). Kandidaatide ja erakondade platvormide-programmide tutvustamiseks tellib seadusega määratud valitsuastus(valimiskomisjon?) tele-;raadio- ning ajalehtedesse valimisperioodil riigipoolt makstud saateaega/leheruumi, Kõigil valimistel…
Ettepaneku autor Hans H Luik, saabus e-posti teel:
Kuna paremaid ideid demograafilise katastroofi vältimiseks ei ole, tuleks proovida Margus Tsahkna Riigikogus esitatud ideed laste hääleõiguse suhtes. Siiski peaks otsuse tegema tähtajalise, st näiteks 8 aasta möödudes tuleks riigikogu täiskogul uuesti hääletada, et soovitakse eksperimenti jätkata…
Kes maksab pab saama ka muusikat tellida. Maksumaksjad peavad riiki üleval. Seega on igati õiglane kui ainult tegelikult makse maksnud omavad hääleõigust. Võibolla isegi proportsionaalselt oma maksude suurusega. Veel on variant kehtestada vabatahtlik kodaniku maks mille tasunud saavad ühe hääle, mitmekordselt tasunud ka mitu häält. Oleks täiesti…
PSÜHHILINE ekspertiis kuna on märke täiesti ebaadekvaatsetest ning ühiskonda mittehoomavatest Riigikoguliikmetest ehk Paldiski mnt haigla või Jämejala tulevastest kandidaatidest . Kelle hulgast valitakse hiljem siis enam-vähem ühiskonnale vastuvõetavamad eksemblarid, keda siis rahva rõõmuks eksponeerima hakatakse.
Need andmed peaksid olema…
Erakondi on praeguses süsteemis vaja kandidaatide eelnevaks sõelumiseks – kui igaüks saaks Riigikogu kandidaate esitada tekiks neid selgelt liiga palju.
Alternatiiviks oleks mitmeastmeline kandidaatide esitamise süsteem mis ise sõeluks välja tugevamad kandidaadid. Selleks tuleb riik jagada madalaima taseme üksusteks mis on piisavalt väikesed et…
Riigikokku vabatahtlikult tähtajaliselt konkursiga tööle valitud liikmed on ju tavatöötajad ja sellest lähtudes võiks lõpetada eluaseme,tööga mitteseotud sõidukulude ja lahkumishüvitiste maksmise, kuluhüvitist tasuda ainult kulupõhiselt. Töötasu võiks olla astmeline ja lähtuda haridusest ning töökogemusest.
Kõik rahvaküsitlused näitavad, et eesti rahvas soovib valida ise Eesti Vabariigi presidenti. Oleks ime, kui see soov siin esitamata jääb. Kui aga juhtub, et seda soovi ei arvestata, kuna meil on nn. parlamentaalne vabariik ja poliitõpikute järgi ei saa parlamentaarses vabariigis presidenti rahvas valida , siis miks üldse midagi küsida, kui ette…
Valimistel peaksid saama vanemad lisahääle oma alaealiste laste eest. See muudaks riigi ja kohalike omavalitsuste poliitika oluliselt lastesõbralikumaks ja pikemas perspektiivis suurenaks sündivust. Loomulikult ei lastele valimisõiguse andmine ise mingi imerohi ja kohe kõiki probleeme automaatselt ei lahenda, kuid see viib ühiskondliku…
Võib tunduda küll ebademokraatlik, et mitte öelda absurdne aga erakondade nimekirjade avalikkus on üks põhjusi, miks paljud targad ja aktiivsed inimesed sisulises poliitilises tegevuses ei osale ning kelle panus jääb seetõttu kasutamata. Kui on selgelt reguleeritud, mis ametikohtadel olijad tohivad või ei tohi erakonda kuuluda, siis seda…
Seadusloome ja ehk eeskujusid ning tulevikutrende tootev-arendav riiklik institutsioon EI OLE koht igasuguste ühiskondlike pahede viljakaks PROMOMISEKS. See kehtib ka Valitsuse ja Presidentuuri kohta . No sorry – kui ikka närvid läbi ning ei suuda ilma närvilise suitsukõhvimiseta ja viskitinistamiseta konsentreeruda Eesti Riiki puudutavatele…
reaalajas nende rahvaesindajatest “Kesikute” (sorry – see oli vist hoopis teise looduskaamera pärusmaa) tegemisi jälgida. “Kotkasteks” on neid suht raske pidada ;D !!! Kohe mitte ei jõua ära kuulata ning imestada meie rahvasaadikutest esindajate eneseülistamisi ja pidevat HALA nende isiklike kangelaslike “eneseületajate” raskest ja tänuväärsest…
Praegusega ei ole saadikud hääletamisel oma otsustes vabad, vaid järgivad partei peajoont. Väga üksikutel kordadel julgeb mõni saadik hääletada partei õukonnas kokkulepitud seisukoha vastu. See on märk erakondade sisedemokraatia puudumisest ja hirmutamistaktikatest või siis ka saadiku mugavusest. Südametunnistuse vabadus peaks leidma…
Perekond on ühiskonna liige – väikseim almhulk, millel on kogu ühiskonnaga sarnased huvid ja omadused. Näiteks jätkusuutlikkus ja surematus. Igati loogiline oleks, et tähtsaid ühiskonnaelu puudutavaid otsuseid teeksid just sellised ühiskonna liikmed – pered. Hääleõiguslik pere oleks siis näiteks ema, isa ja vähemalt kaks alaealist last. Praegu…
Maksta võrdset hüvitist TL lõpetamisel (tulutoovale)tootvale töötajale ja riigitöötajale, ametnikule, riigikogu liikmele. Praegult on võimalik koondatud töötajal saada ainult kuni kolme kuu hüvitis, aga amatnikud, riigitöötajad, riigikogulased, isegi pankrotis riigifirmade juhid saavad.tähtajalise lepingu lõppedes 6-12 kuu tasu..
Milleks on riigikogulastele kuluhüvitised? Oleks justkui oma töö paremaks tegemiseks. Aga mäletame “valijatega kohtumisi” riigikogulase sünnipäeval ja jaaniõhtul, öisel ajal kusagil tanklas jne. Pealegi, ei saa aru, MIKS peab isegi korralikku tasu savale inimesele autoliisingut maksma. Kui nt. õpetaja või arst kasutab oma töökohustuste…
Koondada Kaitsevägi ja Kaitseliit.Eesti rahvale ja riigile pole kunagi mingit kasu olnud militaarüksustest! Poliitikud on reetnud ja reedav endiselt:(elamisload, parteikassad, Simmid,Dresdenid jne).
Sellisele väikeriigile, alla 1 miljoni elaniku ja alla 300 000 võimelise relvakandja, pole mõtet raha raisata. Isegi 100 % elanik-konnast..ei päästa….
Erakond ise on juba enda kõla poolest kahtlane. Minule jätab ta mulje, et justkui mingi väike kamp inimesi ajab enda eraasju riigiasjade ajamise asemel.
Erakonnale annetamisel tuleb panna paika annetamise ülempiir nt. 1000 euri kuus annetaja kohta. Annetaja nimi tuleb avalikustada. Miks just ülempiir? Aga selleks, et liiga rikas inimene ei saaks…
Tihtipeale kiputakse võrdlema erinevate erakondade liikmete arvu ja seeläbi tegema erinevaid järeldusi. Kogu aeg on ikka nii, et seal kus rohkem inimesi, seal on ka rohkem kaalu ja ligipääsu võimule. Paraku tundub see seltskond liialt kirju. Nii noored kui vand, haritud ja harimata jne. Kõik see on väga tore aga kui kindlad me saame olla et…
Praegu on nii,et mingite uduste lubaduste:”tõstame,parandame,korraldame” peale on saadkud saanud neljaks aastaks mandaadi ja võivad vabalt teha otsuseid,millest kandidaadid valimiste ajal üldse ei rääkinud.Selge see,et jooksvaid pisiasju ei peagi valijatega kooskõlastama,aga suuremateks asjadeks mandaat alati õigust ei anna.Võtame näiteks EFSF-i…
Kuigi meie vabariigi põhiseadus keelab selgesõnaliselt riigikogulastel olla kohakaaslasena teistes riigiametites, siis erakondade toel ja heakskiidul eiratakse seda klauslit. Kui riigifirmade nõukogude liikmed vastutaksid konkreetselt selle firma juhtimisel tehtud väärotsuste (Estonian Air), väärtegude (vargus Riigi teraviljasalves ja Eesti…
Eesti on nagu üks suur koolikiusamine. Riik, riigiasutused ja meditsiin on nagu üks istuma jäänud paks poiss, kes nõrgemaid lapsi (ehk kodanikke) kiusab. Ja selle asemel, et sellele kiuslikule paksule poisile vastu hakata, põgenevad lapsed (kodanikud) koolist (riigist) teise riiki. Ise ütlevad, et protsestimärgiks. Aga ega see paks poiss enne…
Minu nägemus Eesti riigi juhtimise põhimõtetest:1. Riigi valitsemise aluseks on Põhiseadus. Seda tuleb muuta selliseks, millist juhtimist ja valitsemist me soovime.
2. Poliitilised erakonnad on nagu igasugused MTÜ-d, ning riik ei pea neid rahastama. Kuna kõik praegused erakonnad peavad ellu viima Põhiseadust, siis erinevate poliitiliste…
Kuna tänu just erakondlikule poliitikale, mis justkui vastanduks ühiskondlikule, on Eesti ühiskonna olukord halvenenud, tulenedes otseselt Riigikogus ja valitsuses valitsevast ebakompetentsuse kõrgest tasemest.
Et taoline olukord likvideerida, tuleks erakonnad 4ks aastaks, ehk kahe valimise vaheliseks ajaks Riigikogust välja arvata. Selle ajaga…
Oleks siis kui valimised oleks täiesti avalikud, s.t. iga inimene saab kontrollida iga teise inimese hääletustulemust. See välistaks absaluutselt igasuguse võltsimise, naabrid ja sugulased ja sõbrad toimivad täiusliku konktrollmehhanismina.
Vastav keeld on sätestatud Riigikogu valimise seaduse 4 lg-s 3 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse 4 lg 3 p-s 2, millega ei võta isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, hääletamisest osa. Analoogne keeld on ka kohaliku omavalitsuse valimise seaduse 5 lg-s 4, mille kohaselt „[h]ääletamisest ei võta osa…
Miks?
Sest mõlemad, nii valitud kui parteid, on täna riigieelarvelised!
Seega, on valitu (riigikogulane, volikogu liige jne) rahaannetus parteile maksumaksja raha mittesihtotstarbeline kasutamine!
Kui inimesed ilma “kohustuliku”/kokkuleppelise kalõmmita elatud saavad, siis võiks ju sellele vastavalt hoopis vähem palka saada? Või mis?
Tervist!Teen ettepaneku lõpetada Riigikogu liikmetele palga ja kõikvõimalike tasude, hüvitiste, eripensionite jms maksmine ning kehtestada Riigikogu liikmetele isiklik materiaalne vastutus Riigikogus vastuvõetud otsuste eest.Vastutusest vabastaks isiklik vastuhääl.
Arvan, et sel juhul soovivad Riigikokku pääseda tõesti vaid ainult need, kes…
See kogu tänane poliitline riigi sise- ja välisjuhtimine on täna nii kunstlik ning valgete niitidega nii läbi traageldatud et lausa paha hakkab. See et eestlaste enda ühiskond jaguneb 15% esimeseks Eestiks ja 85% teiseks Eestiks – samamoodi on kunstlikult lõhestatud ka ühiskond tervikuna – ehk 60% ehk esimene paralleel eestlasliku ühiskonna…
Praegused valijad saavad õiguse hääletada juba seaduste vastuvõtmise poolt/vastu. Kui me ise ei taha hääletada, siis võime oma hääle delegeerida kolmandale isikule, kes siis hääletab meie eest. Samas on meil igal hetkel võimalus kontrollida, iga seaduse juures, kuidas meie häälega käituti. Kui teeme seaduse vastuvõtmise kahe etapiliseks, kus…
Tänasest valimisseadusest võime välja lugeda, et KOV-i valimistel on kandideerimisõigus nendel isikutel, kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil selles vallas või linnas mille volikokku kandideeritakse.
Tegelikkuses annab selline klausel võimaluse erakondadel…
Kaotada riigilt ja euroopa raagus rahapuult raha pumpavad 30 000 riigi osalusega SA’d ja MTÜ’d.Eestis on 45 800 last ja 404 000-st pensionärid, kes elavad allpool absoluutset vaesust.MTÜ’delt ja SA’delt vabanev raha suunata vaesunud vanuritele ja lastele.
Muidu tuleb 2013.a. peale elektrihinna tõusu Suur Tõusulaine, mis seab kahtluse alla…
Koos toitlustamise, riietuse, tervishoiuga..Kaitsekulutused 2% ja KAPO’lt 2,8 % vabanevad summad suunata kutseõppesse, laste toetamiseks.
Tasuta hambaraviks ja tervishoiule.
Meil võiks olla 101 valda ja vallavanemad käiksid 4 korda kuus Tallinnas. Neist olekski see riigikogu.Vallavanemad teaksid kindlasti ,millist seadust oleks vaja ja kuidas see töötab tema kodukohas.Oleks ka inimeste kaasatus ja jääks ära see tohutu raha raiskamine kellegi arvelt
Riigi demokraatlike põhimõtete kindlustamiseks on vaja välja töötada rahvast otse kaasav rahvaalgatuse ehk referendumi seadus, millega määratakse kindlaks rahvaalgatuste käivitamised nii KOV kui riigi tasandil ja nende seadusandlik, ehk kohustav väljund, st ühelgi hääletusel ei tohiks olla vaid nõuandev või soovitav mõju, sellest peaks riigikogu…
Mõned riigikogu kohad võiksid kuuluda rahvale. Kuna kõik riigikogu istungid on avalikud, võiks inimestel olla võimalus interneti teel ka riigikogu istungitel kaasa hääletada. Riigikogu liikmed hääletavad teemasid, mis puudutavad rahvaküsimusi ja tihti teab rahvas rohkem päris elust kui nemad. Miks mitte siis anda mõned riigikogu hääled…
Töötuse vähendamiseks oleks soodne aeg ehitada riigile esmavajalikud objektid:a) uus sild üle Narva jõeb) Tallinn-Narva maantee 4-realiseks
c) sild või tunnel Saaremaale, räägime ühendusest Soomega, aga Saaremaaga ühendust korda ei tee, sest kasulikum on nuumata oma partei toetajaid laevaühendustega.
Rahvaaru vähenedes oleks mõistlik vähendada ka valitsemiskulusid. Milleks muumata riigikassast parteisid. Lõpetada parteide finantseerimised. Kaotada Maavalitsused. Vähendada sundkorras KOV’e. Koondada saamatud ministeeriumid, nagu regionaalministeerium,kes pole läbi viinud KOV’ide vähendamist. Kaotada nukupresidendi amet. Kaotada Evelin Ilvese…
Kuna rahvaarv pidevalt väheneb. Tootvaid töölisi on veelgi vähem. Maksud laekuvad juba välismaalt. Milleks naiste,vanurite,vaeste, nälgivate laste arvelt pidada üleval valitseva partei-sõdureid muidusööjaid, maksude jagajaid.
Kehtestada kindlad riigipoolsed toetused lastele vanuritele ja vaestele. Vahendajaid pole tarvis.
Saaremaa on alati olnud Eesti üheks alustalaks – siin olid muistsel ajal suurimad rannakülad ja asustusalad, siit on paljud suurmehed läinud maailma ja ka Eestisse. Et väärtustada Saaremaa kohta Eestis ja maailmas, tuleks Saaremaale anda autonoomia Eesti Vabariigi koosseisus, ühes võimalusega luua oma kohalik rahvaparlament olemasoleva…
Kui igaüks võib talle mittemeeldiva ettepaneku kustutada siis milleks üldse see tegevus ette võeti?Ma ei leidnud oma ettepanekuid, mis küll paar päeva olid. Tundub et see ettevõtmine on loodud
ainult Harta 12 summutamiseks.
Põhiseaduse 46 sätestab: „Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.“. Seni on seadusega täpsustamata, millises korras peab kodanike märgukirjadele vastama Riigikogu. Selle tõttu ei saa rahvas sisuliselt kasutada põhiseaduses sätestatud…
Erakondade rahastamine riigi eelarvest tuleb lõpetada.
Erakonnad ei tohi olla mingi äriprojekt! Seda on võimalik saavutada selliselt, et erakondade masinavärk hoitakse üleval liikmemaksudega. Valimiseelsed ja muud reklaamid tuleb ära keelata, mistõttu ei ole vaja ka riikliku toetust ning muid annetusi. Nüüd tekib küsimus kuidas siis erakonnad…
Tänane maailma ebastabiilsus näitab eelkõige selliste juba oma eos kontrollimatute investeeringute ebamõttekust kui mitte lausa ohtlikust meie riigi rahakotist lähtudes. Tunnistada et liitumine Avatud Enrgiaturuga tehti ülepea kaela kiirustades ja kaheldavate analüüside põhjal. Paistab et antud asja eelduseks oli eelkõige majanduslik kasu…
Erakondade noortekogusid rahastataks riigieelarvest ja raha võetakse tänasest erakondade toetusrahast.
Seni kuni poliitiliste noortekogude suurim toetaja on erakond, seni säilib võimalus, et noortekogudest ei kasva välja isemõtlevad uued poliitikud. Noored ja nende tegevus võib olla allutatud erakonna suvale.
Täna välistavad enamus…
läbi oma saadikute. Muidu käib siin ainult üks kummitoalik kemplemine ja ebaterve üksteisele ärategemise vaimus toimuv konkurents kohalike omavalitsusjuhtide vahel.
Idee ise on selline : https://www.rahvakogu.ee/ideas/203-moodustada-vanemate-kogud-kohalike-omavalitsuste-juurde . Ja vahet pole mis värvi kass ehk see kogu on. Peaasi et hiiri…
Riigikogu liikmel on Riigikogus samapalju hääli kui ta sai valimistel ja valimistel saadud häälte ülekandmist ei toimuKui valituks osutunud saadik loobub saadikukohast, saab parlamenti järgmine üldjärjekorras olev isik ja ta ei pruugi olla samast erakonnast. Riigikogus ei pea domineerima partei tahe vaid valijate tahe.
Ehk iga Riigikogu liikme…
mitte aga parteikontori või valimisseadusest lähtudes. Et valija saaks kindel olla juba enne valimisi et tema hääl saab piisavalt esindatud nii tema poolt valitud saadiku kui ka talle ISIKLIKULT SOBIVA asendusliikme läbi. Jääks neid nn. – SUU VETT TÄIS poliitilisi broilereid ka saadikukohtades vähemaks.
Maailmas on tohutult kogemust kuidas hõredalt asustatud piirkondi arendada. Eestis valitseb olukord kus maal elamine tähendab paljude jaoks madalamat elukvaliteeti ja vähenenud ligipääsu teenustele. Tegemist on negatiivse spiraaliga ja riik peab astuma vahele.
Linnadest väljaspool elamine peab anda olulise eelise. Ühtlasi tekib ka vajalik hulk…
Praegune valimiste kautsjoni süsteem toimib valimismaksuna väikeparteidele, uutele erakondadele ja üksikkandidaatidele. Väikeparteidelt, kelle häältesaak ei ületa 5% künnist, võetakse valimistel täisnimekirjaga osalemisel (kuni 125 nime) kautsjoni 80 000 Eurot, mis ületab kordades riigi poolt valimiste vahelisel perioodil makstava toetuse…
Seada Riigikogusse kandideerijaile vanuselävi, sest noored inimesed on uljad ja ei taju kahju suurust, mida valed otsused võivad põhjustada. Neile meeldib rohkem riskida ja seda soodustab võõraste vahendite kasutamine. Minimaalne vanus võiks olla 35 kuni 40 eluaastat. See piirab ka “elupõliste” saadikute tekke, samuti “poliitbroilerite” liiga…
Kaasamine on protsess, mis nõuab mõlemalt osapoolelt (kaasaja ja kaasatav) aktiivsust. Käeolev ettepanek on suunatud eelkõige kaasajatele. Protsesse juhivad ning otsustusi teevad inimesed, mitte seadused, juhised ja koodeksid, mis vaid toetavat-suunavat funktsiooni omavad. Inimeste käitumine muutub, kui nad peavad käitumise muutust tähtsaks ja…
Üks Eesti demokraatia olulisemaid igapäevaseid alustalasid on õiguskantsler. Tema poole saab pöörduda iga kodanik kui ta arvab, et mõni Eesti seadus ei ole kooskõlas Põhiseaduse või mõne muu Eesti seadusega. Riigikohus on aga oma 19.04.2005 otsuses leidnud, et õiguskantsleril ei ole õigust kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liidu…
Riigikogu kodukorras tuleks ette näha komisjonides toimuvate arutelude protokollimine ja avalikustamine nii, nagu see toimus 2003-2004. Nii oleks soovijatel võimalik saada infot arutelude käigust ja paremini mõista ettevalmistatavate otsuste poolt- ja vastuargumente, mis loob paremad võimalused kaasarääkimiseks.
Näiteks 2012. aasta sügisel…
Kõik, kes Te siin esitate siin oma tahet, nõudke, et kasutataks Põhiseaduse 105. Ettepanekute kokkuvõte peab jõudma rahvahääletusele ja selle kaudu seaduseks. Ajalugu on näidanud, et riigikogust ei tule midagi mõistlikku.
Minu ettepanek oleks: valimiste riigipoolne rahastamine toimub peale valimisi ja rahastatud saavad ainult nende saadikute kulud (proportsionaalselt kogutud häältega) kes pääsesid parlamenti. Riigikassa raha on meie kõigi, eesti inimeste, raha ja me tahame et sellest tasustatakse ainult valimised võitnud ja rahva poolt piisavalt usaldatud…
Valimistel annavad Riigikokku kandideerijad lubadusi.Kas nad täidavad neid või ei aga palka nad saavad.Ettepanek:nende palk peaks olema vabariigi keskmine ja kui nad oma lubadused täidavad siis saaksid kätte kogusumma ja kui ei täida-läheks ülejäänud summa riigikassasse.Näide:kui minule tuuakse auto remonti, ma luban auto korda teha ja maei tee…
Riigi poolt tuleks rahastada kõiki registreeritud erakondi, ja võrdselt. Toetuse suurus võiks katta erakonna juhtaparaadi kulud. Kõik muud teada ja teadmata kulud kaetakse liikmemaksudest (1% sissetulekust) ja/või annetustest.
Sama punkti alla kuuluks ka riigi poolt kõigile võrdväärse valimiskampaania kulud.
Olen arvamusel,et erakonnad, kui ühtse maailmavaate alusel koondunud inimeste huvigrupid peaksid olema võimelised ennast omavahenditest majandama. Nendeks on kohustuslik liikmemaks ning füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt tehtavad vabatahtlikud rahalised annetused. Tehingute kontrollitavuse huvides ei tohiks lubatav olla sularaha…
Kõik, kes on riigi valitsemisel või parlamendis oleku ajal mingi eetikavastase teoga hakkama saanud, aga ei ole materiaalseid kahjusid tekitanud, peaksid saama mingiks ajaks ( viis kuni kümme aastat) valitsuses ja rahvaesindustes töötamiseks keelu. Kes on isikliku kasu huvides või tahtlikult oma tegevusega (tegevusetusega) põhjustanud…
sõitma, kuna tänane Riigikogu praktika näitab et saadikud smugeldavad ennast igasugustesse Euroopa ja Eesti komisjonidesse ning siis hakkab üks pidev turnee töö tähe all mööda laia maakera . Ja kõik mingite häguste eesmärkide valguses ning rahva rahakotil ratsutades. Las saadiku NÕUNIK (aitab ühest küll) rändab – aga rahvasaadiku enda kohus ON…
peaksid KOHUSTUSLIKUS KORRAS avalikustama oma antud ajahetke kuuluvuse ja eelnenud aegade kuuluvuse kõikidesse organisatsioonidesse. Nii nendesse mis asuvad Eesti pinnal kui välismaal. Olgu selleks Lions-JCI tüüpi eliitorganisatsioonid, kõiksugused üliõpilaskorporatsioonid-seltsingud , huviala klubid , igasugu avalikud ja poolavalikud loozid ,…
Peaminister ja ministrid ei tohiks olla sõltuvad parteidest vaid olema oma ala asjatundjad (mitte nagu NLKP ajal,et sobis igale tööpostile,peaasi,et oli parteitruu).Ainult nii,ilma valitsuskoalitsioonita ja opositsioonita,saaks riigikogu kasutada oma ajupotentsiaali,mitte olla valitsuse kummitempel ja kogu valijaskond oleks esindatud.Praegu on…
Viimastel aegadel püüavad ministrid sokutada ministeeriumidesse tööle erinevatele ametikohtadele endale sobivaid inimesi, kes ei oma nimetatud ametikohale sobivat haridust ja teadmisi. Nende isikute sobimatus on viinud ja viib ka edaspidi suurte segaduste ja kahjudeni erinevates ametkondades. Näiteks, momendil kavandatav siseministeeriumi…
Las siis erinevad poliitilised liikumised töötavad ka selle nimel, et nende toetajate ridades oleks rohkem apoliitilisi majandusinimestest patrioote, kellest siis vajaduse korral koostada Vabariigi Valitsus. Miks peavad valitsuses üldse aset leidma poliitilised nääklemised? Las tegelevad Eesti elu-olu praktilise parendamisega. Las need…
Idee rakendmisel- keelatud kuuluda avliku sektori ametnikel erekonda/parteisse muudaks ka romavalitsusi ja riigikogu, valitsusest rääkimata – saavutaksime kodanikuühiskonna vabameeste/naiste kogukondadena. Eesti ühiskond teadlike kodanikena on väärtuslikum kui killustunud ja ülepolitiseeritud elukorraldus.
Ametitesse nimetamine ja valimine olgu…