Rahvakogu | Märt Põder - Juhised rahvakogu kui ühisloomemeetodi kasutamiseks

Mistahes valimiskorralduse puhul rakendada süsteemi, kus valija reastab üheainsa kandidaadi nimetamise asemel hulga kandidaate eelistatavuse järjekorras. Taoline süsteem (üksik ülekantav hääl, eelistushääletamine, alternatiivne hääl, vt http://pir.at/vikipeediast) üle maailma mitmel pool kasutusel ja aitab tõhusalt välja selgitada valijate…

E-hääletamine toimub praegu tingimustes, mis ei võimalda valimisi vaadelda samas tähenduses nagu tavavalimisi (st jälgida hääletussedelite ülelugemist, veenduda hääletuskastide sobivuses). Ka siin Rahvakogus on palju ettepanekuid e-hääletamise kaotamiseks vähese usaldusväärsuse tõttu.

Seetõttu teen ettepaneku muuta e-hääletamine nõudmistele…

Erakondade rahastamise probleem on proportsionaalselt liiga suure raha kulutamine valimiskampaaniaks. Kampaaniaraha ja igapäevased kulud kaetakse samast rahakotist, mistõttu hakkab valimiskampaania neelama kogu erakondadele minevat raha. Kui igapäevasteks kulutusteks minevat raha pole tegevusvabaduse tagamise mõttes mõistlik piirata, siis…

Kuigi meie valimissüsteem peaks olema põhiseaduse järgi proportsionaalne, on siiski see proportsionaalne ainult tinglikult. Künnis, häälte ülekandumine isikutelt parteidele, strateegiline hääletamine jms vähendavad proportsionaalsust, mille printsiibiks on, et valitud esinduskogus peab olema võrdeliselt esindatud iga valijate grupi tahe.

Minu…

Strateegiline hääletamine on see, kui valija eelistab hääletamisel juba esinduskogudes olevaid erakondasid või jõude, millel on küsitluste järgi kindel šanss esinduskogusse pääseda, sest ta tunneb ohtu oma hääle kaotsiminekuks, kui ta annab selle mõnele künnise alla jäävale väikeparteile või kohalikule kandidaadile.

Hea lahendus sellele…

Kuna me pole praeguste valimiste puhul rahul nende manipuleeritavusega, poliitbroilerite esiletõusuga, üldse korruptsiooniga ja tahaksime näha poliitikas uusi nägusid ning kuulda rohkem rahva arvamust, siis võiks muuta Riigikogu täielikult loositavaks. See tagaks proportsionaalse esindatuse ning selline valimisloterii ei eeldaks isegi…

Need ettepanekud ei pruugi tõsta poliitilist konkurentsi

500 liiget on erakonna loomiseks vajalik inimeste arv nt Venemaal, miks peaks meie riigi rahvaarvu korral just see arv peaks sobima? Meist suuremas Lätis on see arv juba praegu nt 200. Miks peaks 500 künnis olema just see õige piir ja kas see ikka tõstab garanteeritult poliitilist konkurentsi?

Lisaks sellele on meie olemasolevate parteide puhul poliitilise konkurentsi probleem ka konkureerimise kvaliteedi probleem. Kas sellise tunde järgi künniste alandamisega ei tooda ebakvaliteetselt konkureerima lihtsalt natuke suuremat hulka jõudusid, kuid jäätakse samas reaalsed konkurentsi probleemid lahendamata?

Rahvakogu põhineb samal tarkvaral

Citizens Initiative lähtekood on https://github.com/rbjarnason/open-active-democracy, kuna selle litsents on AGPL, siis peab ka Rahvakogu lähtekood olema tehtud kättesaadavaks. Hetkel lähtkoodi viidet kuskilt kodulehelt leida pole ja Rahvakogu rikub sellega litsentsitingimusi. Rahvakogu aluseks olnud tarkvara on samas üle maailma kasutamiseks veebi üles pandud, lisan lingi selle Eesti sektsioonile ka siia:

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Ei nõua kodanikult praegusest suremat aktiivsust

Ei nõua kodanikult praegusest suuremat aktiivsust

Ka reklaamimine rahvusringhäälingus maksab

Kui asendada rahaline toetus erakondadele natuuras toetusega lehepinna, eetriaja vms kujul, siis peab riik ikkagi sellele kuluva raha andma rahvusringhäälingule. Seega pole reklaami võimaldamise kohustuse rahvusringhäälingule delegeerimine rangelt võttes “riigieelarvest mitte toetamine”. Minu isiklik arvamus on siiski, et enda reklaamimise viisi võiks saada kandidaadid mingil määral valida, ainult ühe konkreetse reklaamikanali lubamine on riskide koondamine ühte kohta. Nt võib mõni rahvusringhäälingu kinnimakstud töötaja erakonna kuvandit pahatahtlikult mõjutada paigutades tutvustava materjali mingisse naeruvääristavasse konteksti vms jne. Ka võiks kandidaatidel olla võimalik reklaamikanalit valida, et suunata teave optimaalseimal viisil oma potentsiaalsetele toetajatele.

Ilma “varia” rubriigita protsess oleks õiglasem

Protsessi oleks saanud kujundada ka ilma “varia” rubriiki prügikastiks planeerimata. Ühisloome protsessi puhul riivaks inimeste õiglustunnet ja usaldusvajadust vähem, kui nende selja taga ei toimetaks nähtamatud moderaatorid, vaid protsess lubaks kasutajatel endil (nii ettepanekute tegijatel kui nende lugejatel) sisu sobivalt sorteerida. Muide, see ei pea tingimata tähendama süsteemi keerukuse kasvu kasutaja jaoks.

Valgdemokraatia ei eelda pidevat osalemist

Valgdemokraatia (liquid democracy) ühendab esindus- ja otsedemokraatia nii, et inimesele jääb alati võimalus piirduda enda valitud delegaadi usaldamisega (nagu praegu), aga on lisaks on tal alati võimalus delegeeringut muuta. See muudab delegeerimise küll dünaamiliseks (valguvaks), aga ei kaota esindusdemokraatia poolt pakutavat operatiivsust ja lollusi välistavat puhvrit. Suurem jagu inimesi nimelt otsustab delegeerida otsustusõiguse enamikes valdkondades mõnele delegaadile, tekivad delegatsiooniahelad ja tulemuseks on see, et enda pädevust tõestanud delegaadid saavad suurema osa olulisi otsuseid teha ära sama operatiivselt nagu tavalise esindusdemokraatiagi puhul. See süsteem soosib suuremat osalust, aga ei nõua seda. Ka võimendab see meritokraatlikku elementi, poliitikute eksimused saavad kiiresti karistatud. Rääkisin sellest kunagi natuke Kuku raadiole…

Lihtsalt ja valutult teostatav ettepanek

Samasugust süsteemi kasutatakse vaba tarkvara arenduses, kus igaüks võib programmi teksti kopeerida ja täiendada. Lisaks sellele on võimalik teha algse programmiteksti autorile ettepanekuid oma muudatuste kaasamiseks algsesse teksti. Neid ettepanekuid on omakorda võimalik kommenteerida ja põhjendada. Kogu asja tulemuseks on hulk ühe teksti eri muudatustega harusid ja mingid autorid, kes teevad nii palju adekvaatseid muudatusi, et teised muutjad hakkavad enda muudatusi nende tekstidesse pakkuma. Niimoodi kujuneb välja hoomatav hulk konkureerivaid tekstiharusid, millest mõned hääbuvad, aga mõned jäävad kasutajate heakskiidu tõttu püsima. Sakslased on sellega juba kodanikualgatuse korras hakkama saanud, aga see eeldaks riiklikku toetust, mida oleks Eestis võimalik realiseerida: http://www.wired.com/wiredenterprise/2012/08/bundestag/

Poliitikud tulevad isiklikult suhtlema

Mina arvan, et valimisteabe pagendamine ainult ühele tsentraliseeritud veebilehele on halb mõte. Esiteks manipuleerimisriski tõttu, aga teiseks tahan ma isiklikult, et poliitikud reaalselt inimestele näost näkku räägiks, mida nad teevad ja plaanivad. Siis saab reainimene neile ise küsimusi esitada ja veenduda, kellega on tegu. Kui jätta reklaami jaoks mingi mõistlik ressurss (loomulikult tuleks kulud tõendada aruandluses, mingit raha peo peale ei loetaks), siis ei võta klantspildid ja õhkamapanevad videot sisulise kampaania üle võimust. Kui me pole aga valmis poliitikutega isiklikult suhtlema, neile küsimusi esitama jne, siis pole me ka väärt neid distantsilt kritiseerima.

Aga üksikkandidaadid ja valimisliidud?

Üldprintsiibiga nõus, aga sel juhul peavad tõesti kõigil programmidel olema võrdsed võimalused. Seda saab saavutada ainult siis, kui a) raha anname meie maksumaksjatena riigi kassast ja b) raha eraldatakse kandidaatidele ja mitte erakondadele. Minu sellekohane ettepanek…

Kas päris juhuslik järjestus poleks õiglasem?

Üldiselt ma nõustun, et soolise diskrimineerimise probleemile on vaja püüda leida lahendust, aga kindlasti pole sugu ainus tunnus, mille alusel inimesi poliitikas võõristatakse. Äkki oleks vaja veel ka vanuse, perekonnaseisu, karistusregistri jne järgi triibutatud nimekirju? Või ehk oleks aga mõistlik rakendada päris juhuslikku järjestust ja lisaks veel ka “robsoni rotatsiooni”, mille mõte on, et kandidaatide nimekirjasid trükitakse sisuliselt kõigis võimalikes kombinatsioonides? Või oleks mõistlik jätta neutraalsuse mõttes valimisjaoskondadesse siiski juhusliku järjestusega nimekirjad, aga avaldada valimiskomisjoni leheküljel muuhulgas ka soo alusel triibutatud nimekirjad, et soovijad neid levitada saaks?

Valgdemokraatia on struktuurne lahendus

Valgdemokraatia (ingl k liquid democracy) ei lisa süsteemi lihtsalt ühte uut komponenti, vaid ta kujundab valimis- ja valitsemissüsteemi nii ümber, et juhtub hulk neid häid asju, mille saavutamine on ka Rahvakogu eesmärgiks: 1) suurem konkurents, 2) suurem rahva osalus, 3) väiksem barjäär poliitikas kaasalöömisele, 4) managerismi vähenemine poliitikas, 5) delegaatide tagasikutsumise võimalus ja rahva võimu suurendamine, 6) süsteemi suurem usaldusväärsus, 7) väiksem häälte kaotsiminek, 8) suurem kohandatavus eri inimeste jaoks, 9) suurem õigluse määr, kuna kõik on süsteemis põhimõtteliselt võrdsed jne. Lisaks sellele tasub märgata, et valgdemokraatia saab võtta kasutusele olemasolevat süsteemi lõhkumata, sest see hõlmab endasse loogiliselt nii esindus- kui otsedemokraatia. Paljusid valgdemokraatia probleeme saab lahendada läbimõeldud piirangutega süsteemi funktsioonidele. Kirjutasin sellel teemal ka oma blogisse pikema artikli…

Tehnilised üksikküsimused on lahendatavad

Valgdemokraatia (ingl k liquid democracy) süsteemid loovad kõigile võimaluse teha ettepanekuid seaduseelnõudeks. Kõik ettepanekute tegijad võivad vabalt rääkida omavahel läbi, pidada koosolekuid jne. Sellises demokraatia vormis tekib hulk nn superdelegaate, kellele võiks mingist piirist pakkuda nt riigi poolt samasuguseid töövahendeid nagu Riigikogu liikmetelegi. Sellised detailid on arutelu küsimus… Muide, arvamus, et rahvas tõesti otsustab, et tulumaks peab olema 0% ja pannakse riik pannaksegi kinni, see on väga üleolev. Rahvas võib teha selliseid otsuseid ainult protestiks ärapööranud võimurite vastu. Kui rahvas oma tuleviku üle otsustab, siis on otsused pigem konservatiivsed. Samas, kui keegi suudab veenda rahvast, et 0% tulumaks on parem kui 21%, siis võib rahvas ju seda ka otsustada. Sel juhul oleks nt hr Korobeiniku kui poliitiku ja eeldatavasti superdelegaadi ülesanne veenda rahvast õiges valikus. Kirjutasin ka valgdemokraatia kohta selgituseks põhjalikuma blogiartikli…

Delegaadidemokraatia on terviklik lahendus

Juhin tähelepanu, et on olemas selline delegaadidemokraatia liik nagu valgdemokraatia, mis juba lihtsalt hääletussüsteemi muudatuste kaudu kutsub esile hulga tagajärgi, mida Rahvakogu ajurünnak peaks saavutada üritama. (Muide, palun vabandust rämpsuga selle ettepaneku all, tegemist oli mingi Rahvakogu veaga. Elektroonilises hääletussüsteemis peaks sellised vead olema välistatud, aga kas see on saavutatav?) Kirjutasin valgdemokraatiast täpsemalt oma blogis…

Häälte müümine pole delegaadidemokraatia probleem

Hääli saab müüa ja osta ka praeguse esindusdemokraatia korral ja see on karistatav. Tavavalija häälte ostmine on seejuures riskante ja suhteliselt tulutu ka praeguses süsteemis. See jääb samamoodi ka delegaadidemokraatia raames. Superdelegaatide (vt mu blogiartiklist) korruptsioon on aga täpselt samasugune probleem nagu praeguste parlamendisaadikute jt korruptsioon. Seega ei pea ma häälte müümise argumenti kuigi tugevaks. Kuigi häälte müümine võib muutuda raskemini kontrollitavaks, ei toimu sellega seoses kvalitatiivset muutust. Võib ka argumenteerida, et kui rahva otsusest tõesti midagi sõltub, siis muutub ka hääle müümise ühiskondlik hukkamõist teravamaks ja see võib müümise mõningase lihtsustumise kompenseerida. Mõningat taustainfot delegaadidemokraatia kohta võib leida ka mu blogist…

Pean seda õiglaseks

Minu arvates võiks see esiteks vähendada erakondade motivatsiooni inimestele oma sageli häirivaid klantsüllitisi masspostitatda, teiseks see annaks võrdsetel alustel teada võimalikest kandidaatidest ja erakondadest. Ma arvan, et seal nimekirjas võiks olla ka erakondade/valimisliitude nimed koos nende veebiaadressidega, miks mitte ka QR-koodidega. Üldiselt võiks see ettepanek olla osa ettepanekust, et valimiskampaania tuleks mingis märkimisväärses osas anda sõltumatu/riikliku instantsi kätte. Muide, saadetavad nimekirjad võiks olla triibulised või Robsoni rotatsiooniga…

Valimisloterii ei anna kellelegi eelist

Aga kujutame ette poliitikat valimisloteriiga riigis…

Esiteks kaob ära professionaalse esinduskogu liikme amet. Riigikokku võib sattuda iga kodanik või iga end ülesandnud kodanik või iga end mitte välistanud kodanik (sõltuvalt, kuidas süsteem üles ehitada).

Kuna esinduskogu liikmed loositakse juhuslikult, siis erakondade peamiseks poliitikategemise viisiks saab avalik arutelu. Parteid muutuvad tegelikeks maailmavaate sihtasutusteks, mis pingutavad selle nimel, et selgitada oma ideid kõigile ühiskonna liikmetele — sest võib juhtuda, et kestahes neist loositakse Riigikogu liikmeks tegema reaalseid otsuseid.

Võib eeldada, et Riigikokku loositud esindajad liituvad enne või pärast loosimist mõne parteiga, aga miski ei sunni neid seda tegema, sest nad võivad võtta elluviimiseks eri parteiprogrammide häid ideid ise liige olemata. Ka vabakonnad vms kogukonnad saavutavad oma esindatuse…

Igatahes murrab see täielikult praeguse poliitbroilerite süsteemi ja kartellipoliitika.

See oleks sisuliselt reaalajapetitsioon

Sisuliselt poleks see küll rahva demokraatlikult kaalutud hääl, kuid nii saaks tavainimene ilma professionaalseid meediamulle tekitamata Riigikogu liikmetele otse märku anda, et mõni seaduseelnõu läheb neile korda. Kui ikka igapäevaselt hääletab kaasa mõnikümmend inimest, aga vahel tõuseb arv sadadesse, siis paneb see (hetkeks) mõtlema saadikud ja kirjutama meedia. Mis on iseenesest oma suhtelises süütuses positiivne hoob… Välja arvatud see, et ka neid sadu hääletusi saab genereerida mõni opositsioonipartei oma liikmetega kampaaniakorras (aga kas on üldse midagi, mida niimoodi mõjutada ei saaks — ja on see üldse halb?). Siin aitaks selgust hoida see, et need ID-hääled oleks nimeliselt avalikud nagu Rahvakogu poolt/vastu hääled.

Ootab avaandmete maalejõudmist

Kui lõpuks suudavad kõik ametiasutused oma dokumente avaandmetena õigeaegselt väljastada ning mõnes masinloetavas ja avatud vormingus avaldada, siis kindlasti keegi võtab ette sellise portaali loomise. Ega Osalusveeb (https://www.osale.ee/) sellest suurt ei erinegi, ka seal saab end märkida mingi teema eelnõude jälgijaks, saab registreerida organisatsiooni konto jpm. Puudu on seal just intelligentsest protsessist, st dokumentide kohapeal avalikult kommenteerimisest, reaalsetest aruteludest ning rahvaalgatuslike alternatiivettepanekute koostamise võimalusest. Sellise taseme asjad aga nõuavad, et protsess oleks läbimõeldud (sh rohkem läbimõeldud, kui Rahvakogu puhul).

Lisan siia lingi ühele sarnasele ettepanekule…

Valija jaoks liiga keeruline

Üks argument selle idee vastu on, et valijal on juba praegugi leida endale sobivat kandidaati, mis siis veel rääkida eelistuse alusel järjestatud nimekirjast. Eri maade kogemus ütleb, et valija toob hoolimata eelistushääletamisest ikkagi ainult ühe kandidaadi. Seega ei anna eelistushääletamine sellisel kujul soovitud tulemust.

Aga ka selle vastu leiab rohtu, kui anda eelistusnimekirjade koostamine kandidaatide endi kätte…

Poliitika pole teadus

Poliitika pole teadus, vaid eri osapoolte ärakuulamine ja parima äranägemise järgi oma otsuse tegemine. Seega pole selleks vaja mingit eriharidust, vaid piisab, kui otsustajateks on valim empaatiavõimelisi isikuid. Loterii leiab sellised inimesed kindlasti paremini, kui seda suudavad valimised, kus pääsevad võidule jõhkrate võtetega konkureerivad, üksteiselt tooli alt ära tõmbavad ja kalgid poliitproffid.

Vt ka minu natuke täpsemalt formuleeritud samasugust ettepanekut…

Piirang mõtte- ja veendumuste vabadusele

Inimese poliitilised veendumused on inimese isiklik asi. Oma veendumusi peaks igaüks saama repressioone kartmata edendada ja seetõttu tuleks kaotada erakondade kohustus liikmete nimekirja avalikustamiseks.

Ma eeldan, et kõik vastuolijad on ühtlasi siis ka hääletamise salajasusest loobumise poolt?

Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…

Ühiskondliku ruumi sundpolitiseerimine ja -parteistamine algab kohalike omavalitsuste tasandilt ning selle pidurdamiseks tuleks muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust: minna üle süsteemile, mille puhul osutuvad valituks valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaadid, nimekirjast sõltumata.

Kui hetkel kehtiv valimissüsteem…

Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…

Tean, et saab ideid ka paberil saata, aga olgem ausad, see ei ole mõistlik alternatiiv. Olukorras, kus üks kategooria on “sundpolitiseerimine” ei ole normaalne nõuda idee postitaja isiku identifitseerimist, kuna just sundpolitiseeritud isik teab mis nipiga täpselt teda vahele võeti, aga ei saa ju enda nime all sel teemal postitada.

Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…

Järgnevaid ettepanekuid ei tohiks käsitleda ükshaaval, eraldiseisvana, sest poliitiline süsteem moodustab ühtse terviku, mille osad peavad olema omavahel tasakaalustatud… Valija hääle kaalukuse tõstmiseks valimistulemuse otsustamisel on vaja minna Riigikogu valimistel üle üleriigilisele valimisringkonnale, mis võimaldaks järgida täielikult…

Nõukogude Eestis oli kanep tabu, kanepikultuuri praktiliselt ei eksisteerinud. Üleminekuperiood tõi järkjärgult kultuuri ja -kultuurituse. Olud on nüüdseks muutunud, kuid seadusandlikult elame endiselt sügavas stagnaajas. Käes on sallimise aeg! Piirissaar kanepi legaliseerimise katsepolügoniks!!!

Teen ettepaneku laiendada praegu kehtivat poliitilise välireklaami piirangut valimiskampaaniate perioodil ka valimisreklaamidele teles ja raadios. See aitaks:1) vähendada vajadust erakondade riigieelarvelise rahastamise järele, sest valimiskulutused on erakondade üheks suuremaks kuluks, sellest omakorda suurima osa moodustavad reklaamikulud;

2)…

Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…

1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.

3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…

Kui inimene ei soovi oma majapidamisse kaugloetavat arvestit, mis potentsiaalselt võib ära rikkuda tema elektriseadmed (ja ka tervise?), siis peaks tal olema võimalus keelduda kaugloetava arvesti paigaldamisest nii nagu on see teistes riikides. Eestis on aga kaugloetavate arvestite paigaldamine tehtud seadusega kohustuslikuks. Tegemist on inetu…

Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.

Miks maksumaksja peab laisklevat mõrvarit eluaeg ülal pidama?
Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samala jal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest, tal on soe söök, sportimis võimalused, saun…

Riigieelarvest rahastamine võiks olla samas mahus, kuid mitte rohkem kui (näiteks) kaks korda see summa, mis laekub paretile liikmemaksudest. Iga liige teab, et kui annab parteile 1, siis tegelikult saab partei 3. Motiveerib inimesi oma prateid rahastama, motiveerib parteid liikmetega tegelema ning peakr reguleerima ka reklaamikulusid, kui…

Erakondade rahastamine peaks toimuma liikmemaksudest ja eraisikute annetustest. Ettevõtete annetusi ei tohi lubada, ettevõtjatel on võimalik annetusi teha eraisikutena. Eraisikute annetuste päritolu peab olema tõendatav igal ajahetkel. Juhul kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, tuleb samadel alustel hakata rahastama ka vabakondade ühendusi….

Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku: 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22000-34000. Eestis on praegu kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida.

1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…

Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…

Infoajastu tehnoloogia annab võimaluse järgmiseks süsteemiks:1. Kui kodanik tahab, hääletab seaduse poolt või vastu ise (kodanikul on 1 mandaat).

2. Kui kodanik ei oska või ei taha teatud teemaga tegeleda, võib ta oma mandaadi delegeerida teisele usaldusväärsele isikule või grupile (erakonnad või ad-hoc spetsialistide grupid). Usaldusväärne isik…

ühepolaarse hääletamise (ainult JAH) asemel kahepolaarne, ehk võimalus anda ka vastuhäält ning täiuse huvides ka erapooletut.
Tulemused kirjeldavad paremini valijate arvamust.

Kui osaliselt majoritaarsele valimissüsteemile üle minna ei soovita, siis tuleks vähemalt valimsiringkondade suurused teha võrdsemaks, Praegune varieerumine (5-14 mandaadilised ringkonnad) on tegelikult Põhiseaduses kehtestatud proportsionaalsuse selge rikkumine
Pakuksin praeguse 12 ringkonna asemel 26 3-6 mandaadilist ringkonda.: 12…

Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…

Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…

Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…

Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.

Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…

Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.

Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.

Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…

Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…

Teeme veebilehe eestikeelseks – latest activity asemele Viimatine tegevus jne

Samuti kuupäevaks Jaanuar January asemel, helpful, at idea jne asendada eestikeelsetega. Samuti on veebile vaja head keeletoimetajat. Hea ja ladus sõnastus aitab mõttel paremini kohale jõuda.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…

Võrdsustada konkurentsitingimusi ja parandada tegevusvõimalusi väiksematele erakondadele, kes ei ülketanud küll valimiskünnist, kuid kogusid Riigikogu valimistel siiski arvestataval hulgal hääli – sarnaselt Saksamaal toimiva põhimõttega.
Toetus määratakse lihtsa valemiga – iga valimistel saadud hääl tagab võrdse rahalise toetuse kõigile…

Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…

Hetkel on see portaal (väidetavalt rahvademokraatia suursaavutus) üles ehitatud põhimõttel, millele tuginedes tavaliselt kontrollitakse ja tsenseeritakse ideesid ühiskonnas, riigis, erafirmas (crowd control).

Konkreetne masside kontrolli tehnoloogia seisneb selles, et keegi teeb tagatoas ära ebademokraatliku eelvaliku teemadest, mille üle arutelu…

Räägitakse,et annetajad toetavad maailmavaadet.Taoline toetamine ei ole põhiseaduspärane.Igal kodanikul on üks hääl ja ainult sellega tohib ta oma maailmavaadet toetada.Annetajatel ei saa lubada annetusete abil endale hääli juurde osta.Teen järgmised ettepanekud:

-parteisid/valimisliite rahastatakse liikmemaksudest ja riigieelarvest.Muid…

Erakondade rahastamine riigi eelarvest tuleb lõpetada.
Erakonnad ei tohi olla mingi äriprojekt! Seda on võimalik saavutada selliselt, et erakondade masinavärk hoitakse üleval liikmemaksudega. Valimiseelsed ja muud reklaamid tuleb ära keelata, mistõttu ei ole vaja ka riikliku toetust ning muid annetusi. Nüüd tekib küsimus kuidas siis erakonnad…

Rahavõimu kahandamiseks poliitikas tuleks loobuda ka kandidaatide registreerimisel kautsjoni nõudmisest. Kautsjoni nõudmist põhjendatakse sageli sellega, et see hoidvat ära ebatõsiseltvõetavate kandidaatide esitamise, kuid tegelik elu näitab, et seda eesmärki ei suuda kautsjon täita. Riigikogu valimistel osaleb pidevalt ebatõsiseltvõetavaid…

Maailmavaade on subjekti (inimese või inimeste grupi) iseloomulik viis määratleda mingi tunnetuse ja/või mõtlemise objekti tervikuna või mingit osa sellest. See põhineb ettekujutusel sellest, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb. Iseloomulikeks näideteks maailmavaadete kohta võiks olla n erinevad „ismid“ nagu…

Ma ei leia, et erakonna suur liikmelisus oleks eesmärk omaette. Täna sarnaneb erakonna liikmete arv pigem parteilisele võidurelvastumisele, kus üritatakse teist arvuga üle trumbata. Samas näitasid Rahvaliidu valimistulemused, et vaatamata suureleliikmelisusele jätsid enamik neist erakonna poolt hääletamata, paremat näidet formaalsest…

ID-kaardi ja selle infrastruktuuri olemasolu annab Eestile unikaalse eelise. Valimised tuleb lõpetada (esindusdemokraatia on e-ajastul jõudnud oma sügavamasse kriisi) ning asendada otsedemokraatiaga, mille tehniliseks sooritamiseks vajalik infrastruktuur on Eestil ainukese riigina praktiliselt olemas. Valimised asenduvad sagedaste…

Kodankud saavad valimiste vahelisel ajal avaliku võimu tegevust mõjutada, kui selleks on olemas selged õiguslikult mehhanismid. Eelkõige tuleb otsustusprotsessid teha jälgitavaks ja tagada avalikkusele võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid ettevalmistamisel olevate eelnõude kohta.

Üleminekut avatud õigusloomele näeb ette ka 2011. aastal…

Heade eesmärkidega hea veebileht vajab pidevat kasutajate ettepanekutega arvestamist, tagasi- ja edasisidestamist – kuidas rahvakogu.ee toimiks parimal võimalikul viisil?!? Rahvakogu 1.0, 2.0, 3.0 jne.

Nt: igaüks peab saama oma sisestatud ettepanekut parandada-toimetada (algne sõnastus võiks ka alles jääda, sõnade eest vastutamise mõttes);…

Eestis toimub rahva osalemine seaduste ja muude avalikku tähendust omavate dokumentide väljatöötamises eelnõude avaliku konsulteerimise vormis lehe http://www.osale.ee kaudu. Tänapäeva Eesti kodanikuühiskonna suurenenud teadlikkuse taustal ei saa seda võimalust pidada enam piisavaks.

Minu ettepaneku sisu on astuda senisest konsulteerimise…

Olen erinevates rollides kogenud n-ö “linnukese pärast” eelnõude kooskõlastamisi. Pole kunagi kohanud, et kooskõlastamise aeg oleks enam kui kuu. Pigem ikka mõned nädalad. Selle ajaga jõuaks lugeda ja mõelda küll, kui see ongi sinu põhitöö. Kokku tulla arutada ja siis kooskõlastaja kirjalik seisukoht koostada – selleks ei jää aega. Teen…

Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…

Kõigi poliitikute ja riigiametnike kirjavahetus ning telefonikõned peavad olema avalikud, indekseeritud, reaalajas otsitavad. Delikaatsed isikuandmed ja riigisaladused võiks olla eetikakomisjoni poolt mõneks ajaks (aastaks) varjatud ent selle perioodi möödumisel avaneks automaatselt.
Valijal peaks olema võimalus ostuste tagamaadega,…

Võib tunduda küll ebademokraatlik, et mitte öelda absurdne aga erakondade nimekirjade avalikkus on üks põhjusi, miks paljud targad ja aktiivsed inimesed sisulises poliitilises tegevuses ei osale ning kelle panus jääb seetõttu kasutamata. Kui on selgelt reguleeritud, mis ametikohtadel olijad tohivad või ei tohi erakonda kuuluda, siis seda…

Muuta kohalike omavalitsuste (KoV) valimised ainult valimisnimekirjade ja üksik-kandidaatide põhiseks. Kohalikud erakonna allorganisatsioonid võivad osaleda nn ainunimekirjaga, kuid valimispropaganda konkreetse erakonna egiidi alt oleks keelatud. KoV valimine peab olema aktiivsete oma-inimeste aus konkurents mitte erakondlik kukepoks…

Usun siiralt, et Riigikogusse peaks pääsema inimesed, kes ei tee seda raha pärast ja on omal nahal valmis tundma, mis elu Eestis elatakse. See tähendaks riigikogu palga viimist keskmise palga tasmele, lisaks kuluhõvitised 30% palga mahust. Kel on suur missioon, see tuleb Riigikokku, kes aga on töötu ja väikesepalgaline ja otsib uut sooja…

Kuna kõigil püsielanikel on kohustus kord aastas täita tuludeklaratsiooni ja e-maksuamet on muutnud selle ülimalt lihtsaks, siis ettepanek lisada sinna täiendav kirje, mille abil saaks maksumaksja otsustada, kellele ta soovib riigil lasta oma parteide rahastamise “osaku” üle kanda. Eesti 2013. aasta riigieelarves on erakondade rahastamiseks ca…

Praegu kontrollib parteide rahaasju, peamiselt nende majandusaasta aruandeid, erakondade rahastamise järelevalve komisjon, kuhu kuulub 7 liiget. Paraku on komisjoni pädevus ja võim väga piiratud, sisuliselt saadakse teha vaid ettekirjutusi ja määrata nende eiramise eest trahve kuni 6400 euro ulatuses. Pea täiesti puudub võimalus toimetada…

kasutusele võtta läbipaistvast plastikust hääletuskastid. Piisab kui hääletuslaual oleksid 20 cm kõrgused äärised. Vaatlejad mitte lähemale kui 3 m ei lastaks. TÄHTIS on veel et hääletussedelid suureneksid tavaliseks A-4 mõõduks. Aga siis on neid keerulisem käisesse , taskusse või põue toppida. SEE KÕIK ON VAJALIK VALIMISKARUSSELLIDE…

Ettepaneku autor Gunnar Karu, saabus e-posti teel:Valimissedeliga hääletamisel ei tohi valimiskabiinis olla ühtki kõrvalist isikut.E-valimisel võib tädi Maalit konsulteerida “nõustaja”, kes hoolitseb,et tädi Maali hääl läheks “nõustaja” soovitud kandidaadile.

Selline olukord tuleks edaspidistel e-valimistel elimineerida.

Vastav keeld on sätestatud Riigikogu valimise seaduse 4 lg-s 3 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse 4 lg 3 p-s 2, millega ei võta isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, hääletamisest osa. Analoogne keeld on ka kohaliku omavalitsuse valimise seaduse 5 lg-s 4, mille kohaselt „[h]ääletamisest ei võta osa…

Välireklaam võiks valimiste eel ja ajal olla kõigile kandideeriatele võrdselt kättesaadav valimiskomisjoni poolt ülesseatavate stendide näol. Igale erakonnale oleks eraldatud võrdne ruum, kuid selle täitmine jääb nende endi otsustada ja maksta. Üksikkandidaatidel võiks olla kamba peale ühe erakonna jagu ruumi. Vastavad stendid võiksid olla üles…

Praegusel ID-kaardiga toimuval e-hääletusel nähakse nii plusse kui ka miinuseid. Üks pluss on aga kindlasti operatiivsus. Seetõttu oleks mõttekas luua rakendus, mis lisaks automaatselt infosüsteemi ka valimisjaoskondades antud hääled. Teisisõnu oleks tegemist targa hääletamismasinaga.

Näen seda järgmiselt:
– kodanik saab valimisjaoskonnas…

Kui riik apteekide kaudu kanepitarbimist kontrollib, lööb hinna näiteks piisavalt alla, kaob maffial huvi kraami noorte seas levitada ja oosod peavad mingi muu töö otsima. Sedasi käitutakse paljudes riikides. Lisan ka mõned lingid, mios tõestab, et kanep on ravimtaim, ravimtaimede kasutamine peaks olema inimõigus, nende kasutamise keelamine aga…

Praegused valijad saavad õiguse hääletada juba seaduste vastuvõtmise poolt/vastu. Kui me ise ei taha hääletada, siis võime oma hääle delegeerida kolmandale isikule, kes siis hääletab meie eest. Samas on meil igal hetkel võimalus kontrollida, iga seaduse juures, kuidas meie häälega käituti. Kui teeme seaduse vastuvõtmise kahe etapiliseks, kus…

Praegu kasutusel oleva proportsionaalse valimissüsteemi puuduseks on asjaolu, et igast valimisringkonnast valitakse, vastavalt mandaatide arvule, mitu saadikut, kes ükski ei oma sisulist mandaati selle valimisringkonna valijate esindamiseks, mandaadi saavad parteid, mitte valitud. Et saadiku hääl omaks kaalu valitavas kogus peab ta omama mitte…

Eestis võiks rakendada sarnast systeemi sellega, mis toimib Poolas: 1% tulumaksust eraldatakse sellele MTY-le, kelle inimene on tulumaksu deklaratsioonis välja valinud. Selle erandiga, et samal viisil rahastatakse ka parteisid.

Kui parteil on 10 000 liiget, teeb see kena kopika. Tõenäoliselt sellest kyll yleriigiliseks tegevuseks ei piisa, aga…

Põhiseaduse 46 sätestab: „Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus.“. Seni on seadusega täpsustamata, millises korras peab kodanike märgukirjadele vastama Riigikogu. Selle tõttu ei saa rahvas sisuliselt kasutada põhiseaduses sätestatud…

Oleme näinud linna piltides, igasuguseid valmisreklaamide plakateid ja suuri bannereid aga need kõik maksavad.

Need erakonnad, mis on suuremad kulutavad selle peale rohkem raha, mida väiksemad ja nõrgemad ei saa endale lubada. Selle pärast peakski olema valmiste ajal valimisreklaamidel limiteeritud summa, et kõigil erakondadel oleksid võrdsed…

Kuna rahvaarv pidevalt väheneb. Tootvaid töölisi on veelgi vähem. Maksud laekuvad juba välismaalt. Milleks naiste,vanurite,vaeste, nälgivate laste arvelt pidada üleval valitseva partei-sõdureid muidusööjaid, maksude jagajaid.
Kehtestada kindlad riigipoolsed toetused lastele vanuritele ja vaestele. Vahendajaid pole tarvis.

Et kasutada paremini naiste potentsiaali poliitika kujundamisel teen ettepaneku leppida kokku, et valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad koostatakse tõmbluku põhimõttel, mis tähendab, et nimekirja esiosas (näiteks 20 esimest kandidaati) vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid. Praegu on näiteks Riigikogu 101-st saadikust 21…

Erakondade noortekogusid rahastataks riigieelarvest ja raha võetakse tänasest erakondade toetusrahast.
Seni kuni poliitiliste noortekogude suurim toetaja on erakond, seni säilib võimalus, et noortekogudest ei kasva välja isemõtlevad uued poliitikud. Noored ja nende tegevus võib olla allutatud erakonna suvale.

Täna välistavad enamus…

Riigikogu kodukorras tuleks ette näha komisjonides toimuvate arutelude protokollimine ja avalikustamine nii, nagu see toimus 2003-2004. Nii oleks soovijatel võimalik saada infot arutelude käigust ja paremini mõista ettevalmistatavate otsuste poolt- ja vastuargumente, mis loob paremad võimalused kaasarääkimiseks.

Näiteks 2012. aasta sügisel…

Elukutseline poliitik on meister ainult selles, kuidas uuesti ja aina uuesti võimule tulla. Mis kasu on sellisest meisterlikkusest ühiskonnale? Nõnda esitaksin idee, mille seesmärgiks oleks vähendada poliitilist korruptsiooni, kaasata suuremat osa ühiskonnast riigivalitsemisesse ja suunata inimesi tegutsema selle nimel, mis on vajalik…

Kui iga täisealine valija saaks valida 1 kuni näiteks 6 erinevat kandidaati, võiks riigikogu koosseis tulla teistsugune ja võib-olla vähendaks vajadust “peibutuspartide” järele. Kindlasti on paljudel kui mitte enamikul mitu pooldatavat kandidaati. Samale kandidaadile ühe valija poolt antud üks või mitu häält loetaks sealjuures üheks hääleks.

Ettepaneku autor Piret peiker, saabus e-posti teel:Tahaksin lisada pooltargumendi Märt Põder’i 07.01.2013 ettepanekule “südametunnistuse järgi hääletamise soosimine eelistushääletamisega”, soovitades konkreetselt Üksiku Ülekantava Hääle valimissüsteemi:

Selle süsteemiga valitakse kandidaate individuaalselt, puuduvad parteinimekirjad ja nende…

E-hääletamine on sama turvaline kui paberkandja-hääletussedelitega hääletaminegi.Nii ühel kui teisel juhul on määravaks ikkagi valija tahe. Ükski valimisseadus ei saa piirata või muuta valija otsust ka puhul, kui ta nõustub hääletama “vääramata jõu” poolt määratud kandidaadi poolt. Muide, vääramatuks jõuks võib olla ka valimispropaganda…

Tõsi,…

Valimistel erakonna poolt valimiskomisjonile esitatud kandidaatide nimekirjad peaksid olema kinnitatud erakonna üldkoosoleku poolt. Kandidaatide nimekiri on avalikkusele kõige olulisem erakonnast väljuv ametlik dokument ning selline nõue tagaks eeldatavalt erakonna liikmete enamuse tahte väljenduse.

Ettepaneku autor Eino Väärtnõu, saabus e-posti teel:
Valimiskampaania korraldamine (mitte selle sisu määramine või toimetamine) tuleks anda kandideerijatest sõltumatu organi kätte, kes õiglaselt jagaks kandideerijatele plakatite pinda, ajalehtede pinda, raadio ja TV saateaega. Nende pindade ostmine oleks selle korraldava organi ainuõigus ja…

Isikud on riigikogu valimistel ületähtsustatud. Mind näiteks ei huvita, kas rahvaesindaja on ilus, milline on ta sugu, kui vana, kas tal on lokid , habe, jne. Inimestel on väga raske jälgida kõikide kandidaatide omadusi ja ennustada tema plaane ja nende ausust. Reklaamiplakatitel olev lause „ma soovin, et maailmas oleks rahu“ on ilus ja…

Ettepaneku autor Mart Arold, saabus e-posti teel:
Valijad saavad posti teel valimiskaardi ja infolehe, kus on kirjas valimisjaoskonna asukoht ja tööajad, kuid paraku nad ei saa kõige olulisemat infot, s.o kandidaatide nimekirja. Selle teavitamine on jäetud kandidaatide mureks nende eneste reklaamikampaania raames. Pean seda lubamatuks ning pean…

…. ID-KAARDI ALUSEL (et pahatahtlike ja eriti väga pahatahtlikke konkurente eemal hoida)saaks sisse logida ja nn.BLITZKRIEG KÜSITLUSE KÄIGUS valitatavale kandidaadile otseseid küsimusi esitada nii tema nägemuste , eelistuste (ka usuliste-poliitiliste-seksuaalsete jne) ja muude ilmaelust-olust arusaamise kohta . SKYPE-is täitsa teostatav idee….

Praegu kehtib riigikogu valimistel 5% valimiskünnis. See tähendab, et sellest allapoole jäänud jõududel sisuliselt puudub võimalus oma valijate tahet kuuldavaks teha. Nende jõudude hulgas võib olla nii uusi erakondi, kel pole veel õnnestunud “söösta komeedina poliitikataevasse”, populaarsuse kaotanud või seda mitte kunagi võitnud erakondi ning…

idee aluseks on Karotamm-e ettekanne 1946 parteipleenumil. mlilline osutab rahva suutmatusele ,hallata antud territooriumi ,ilma eemaloleva keskvoimu kontrollita .Kohalik voim ei taga territooriumi rentaablust ja kasumit .
Karotamme tekst :Vene-Balti tehases oli esimese maailmasoja paevil 11 000 toolist ja seal ehitati kuni 30 000 -tonniseid…

Mina sooviks, et valimistel saaksin hääletada erakonna või rahvaühenduse poolt. Valitavate kandidaatide nimekirja paneksid kokku erakonnad või rahvaühendused ja viimased võtaks reaalse vastutuse iga saadiku tegevuse või tegevusetuse eest, Vastutuse protseduurid tuleks veel välja töötada.. Meie, valijad, ei saa anda üksikisikule mandaati, sest me…

Praktika on viimase paarikümne aasta jooksul näidanud, et rahvasaadikud on võtnud vastu hulgi seadusi, mis ei ole tänaseni tööle hakanud ega hakkagi või töötavad Eesti elanikele risti vastu. Selline asi saab juhtuda ainult siis kui seaduse vatuvõtmise poolt hääletanud rahvasaadikud ei ole ise seaduse sisust aru saanud, sest nad ei oska seadusi…

Riigijuhtimise terviknägemuse ja kvaliteedi tagamiseks oleks vajalik säilitada järjepidevus ka valitavates võimuorganites. Käesoleval ajal kannab seda vaid võimuorganite ametnikkond ja uuesti tagasivalitud saadikud. Sageli tekib peale valimisi olukord, kus suur hulk uusi saadikuid on sunnitud omandama elementaarseid oskusi ja õppima selgeks…

Ettepaneku autor Olev Joonase, saabus e-posti teel:Rahvaesindajate valimiseks omavalitsuste volikogudesse ja riigikogusse lõpetadaebaturvaline e-valimine !!

Valimised organiseerida korralikes valimispunktides, kus selle õiguspärast läbiviimist saavad jälgida parteide volitatud esindajad. Hääletuse saladuse tagamiseks peab valija oma valimissedeli…

Vajalik on adekvaatne e- hääletust kontrolliv mehhanism. Välistaks võimaluse antud häält muuta.Ühelt IP-aadressilt saaks teha vaid piiratud (2,3) arv hääletusi, võimalus jääb vaid oma otsustust kontrollida. Eelhääletuse aega võiks lühendada. Valimiste infot kandvad materjalid tuleb arhiveerida ja säilitada.

Teeksin ettepaneku, et kõik Eesti riigi majandusandmed s.t kõik kulud, tulud, varad ja kohustused oleks esitatud visuaalselt ning interaktiivselt veebirakendusena. Maksumaksjatenaoleme finantseerinud riigi raamatupidamise ülesehitust ja seega ka algandmed peaksid kuuluma maksumaksjatele. Ehk teisisõnu – kõik riigieelarves planeeritud 7 miljardit…

Eesti Vabariigi põhiseaduse 60 ning Riigikogu valimise seaduse 1 lg 4 näevad ette Riigikogu valimiste proportsionaalsuse. Kuigi mandaatide jagamise põhialuseks on käesoleval hetkel Hare-Niemeyeri meetod ehk lihtkvoot (Riigikogu valimise seadus 62 lg 1), mis on oma olemuselt proportsionaalne, siis sellele lisanduv 5% valimiskünnis (Riigikogu…

Selle muudatuse järel oleksid preemiad parema valimistulemuse saanud nimekirjadele tagasihoidlikumad kui praegu. Ehk siis valimised vastaksid enam põhiseaduses oleva proportsionaalsuse põhimõttele.

Victor D’Hondti (matemaatik ja politoloog) poolt loodud valemi eesmärk on valimistel enam hääli kogunud parteisid parlamendis üleesindada, väiksemaid…

Ettepanek sünteesib ja võtab kokku mõningaid Rahvakogu keskkonnas juba välja käidud ideesid. Muidugi ei taha ma samuti ka siin välja käia midagi staatilist – vaid visiooni, mida omakorda täiendada ja täiustada .

Probleemid Valimissüsteem on vastuoluline. Eesti suuruses riigis, kus ligi kolmandik valijaid elab ühes linnas, ei toimi…

В Эстонии сложился олигопольный партийный рынок. Ведущие партии довели маленькие партии до маргинального состояния, что в итоге и привело к партийному кризису. У многих жителей Эстонии к имеющимся сейчас партиям доверия нет, а создание какой-то другой партии требует больших финансовых средств, которые практически невозможно найти. В итоге…

Порядка 15% постоянных жителей Эстонии (неграждане и граждане иностранных государств) не имеют своих представителей в парламенте Эстонии. Это приводит к их отчуждению от эстонского государства. Притом, что большинство из них имеют тесные психологические и экономические связи с Эстонией, прожили в ней большую часть своей жизни, а некоторые живут…

Ettepaneku autor Helju-Astrid Lillepuu , saabus e-posti teel:
Kehtestada valijatele Riigikogust tagasikutsumise võimalus, kui seda on nõudnud üle 60% valijatest. Arvesse läheb kandidaadi saadud häälte arv, millest arvestatakse tagaskutsumise protsent. See suurendab sidet ringkonnaga ja poliitiku vastutust oma valijate ees.

Sundpolitiseerimine kui protsess on…..nagu pimedas ja teki all. Selgitada, kes sääl kellega ja mida tegi….
Põhjused on aga selged – mõjuvõimuga kauplemine. Kui saab lehmakauplemisel piirid, küll kaob ka (enamasti) vanemate härrasmeeste mitmekaupa ja häbelikult teki alla sekeldama kobimine.

Kuna Eesti on nii väike riik ja meil elab nii vähe inimesi, siis oleks mõistlik asjad korraldada selliselt, et iga eestlane saaks vähemalt ühe korra proovida mõnda järgmistest ametitest: Eesti Vabariigi president, Eesti Vabariigi peaminister, Riigikogu liige jne. Tagasihoidlikumad inimesed aga võiksid olla linnapead, maavanemad, volikogu…

Kui tänased neli “suurt haid” välja jätta, siis täielise nimekirjaga Riigikogu valimistel esinemine jätkuvalt kesise keskmise palga tingimustes pärsib oluliselt uute subjektide ilmumist poliitikasse. Mõistagi on ka teisi põhjuseid ning ka siin võiks öelda, et me ei vaja saadikuteks inimesi, kes pole võimalised või valmis panustama isiklikke…

Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.

Avalik hääletamissüsteem:

1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…