Valimiste hetkel peaks iga valija, keskenduma just isikule keda ta valib. Kas see isik on piisavalt tark ja usaldusväärne, et tema kätte usaldada riigi juhtimine? See peaks olema kõige tähtsam küsimus valimistel. Sellest lähtuvalt peaksid olema riigikogu valimised isiku valimised, mitte mingi hägusa grupi pooldamise hääletus. Peab lõppema võimalus saada riigikokku 200 häälega ja jääda välja 4000 häälega. Iga ringkonna kohta moodustab iga erakond nimekirja. Esitatud nimekirjade alusel moodustab valimiskomision piirkonna nimekirja, milles on kõik esitatud kandidaadid (k.a üksikkandidaadid), tähestikulises järjekorras, mitte erakondade kaupa. Peale häälte lugemist moodustub pingerida vastavalt kogutud häältele. Kui mandaate on piirkonnas näiteks kümme, saavad riigikokku pingerea esimesed kümme. Peale kõigi ringkondade valitute selgumist, moodustuvad fraktsioonid riigikogus vastavalt erakondlikule kuuluvusele. Üksikkanditaatidel on õigus luua omaette fraktsioone, liituda mõne erakonna fraktsiooniga või jääda üksikuks hääleks riigikogus. Kui kahel kandidaadil on võrdselt hääli ja jagamisel on viimane valitav koht eelistatakse kandidaati, kelle erakond on saanud rohkem hääli sellest ringkonnast. Nii jagataks kõik mandaadid. 101 kohta jagatakse piirkondade peale proportsionaalselt, valijate arvuga selles ringkonnas. Erakondlike nimekirjade suurus võiks kujuneda sarnaselt hetkel kehtivale seadusele.
Peaks olema ka võimalus riigikogu liikmeid tagasi hääletada, kui tema vastu kogutakse valitsemise ajal rohkem miinushääli, kui talle valimistel anti. Siis saaks sellest ringkonnast, kust liige oli valitud, riigikokku pingereast järgmine kanditaat. Võimalik, et hoopis teisest parteist.
Selline süsteem oleks oluliselt lihtsam ja paremini jälgitav. Igal valitul oleks kindel mandaat ja riigikogus oleksid ainult need inimesed, keda pooldab rohkem valijaid. Üksik kandidaatidel ja väikeparteidel tekiks suurem võimalus pääsed riigikokku ja poliitiline maastik elavneks.
Kohalike omavalitsuste valimised toimuksid sarnaselt, Volikogu kohtade arv on mandaatide arv ja volikokku pääsevad ainult enim hääli kogunud isikud.
Presidenti võiks ka edaspidi valida esindajate kogu.