Riigikogu eelnõude lugemine ja lõpphääletus, jagada riigikogu ja rahvakogu vahel.
Rahvakogus osalevate inimeste hääleõiguse määraks haridus. Õppeprogrammi eduka läbimise korral, lisatakse rahvakogu keskkonda kodaniku hääleõiguse punktid. Erinevad haridusteed, tagavad kodaniku pädevuse vastavates valdkondades ja selle järgi määratakse kodanikule hääleõiguse volitused. Volitused hakkaks lähtuma kodaniku hääleõigus punktidest, mis omakohta tulenevad akadeemilisest kraadist ja õppeasutusest, kus haridus omandatud. Õppeasutusi hakkab taseme järgi hindama hariduskogu, mis koosneb kõrgkoolide poolt valitud esindajatest. Sedasi saab süsteemi, kus kodaniku pädevuse tagab tema hariduskäik kindlas otsustusvaldkonnas. Näiteks, kui on küsimus elektriautode soetamise osas, siis teema hõlmab mehaanika-,keskkonna- ja majandusvaldkonda, mille eksperdid saavad anda ka määravaid hääli. Juhul kui inimesel on mitu akadeemilist kraadi, mis hõlmavad mitmeid eelnõus sisaldavaid valdkondi, siis saab ta ka vastava arvu rohkem hääleõiguse punkte. Erandlikud küsimused, mille sisuks on näiteks rohkem üldine rahvuslik meelsus, mitte erialane spetsiifika, lähevad üldhääletusele, kus hääleõiguse saab iga keskkooli lõpetanud kodanik. Eelnõude lugemise vältel, saaks iga volitatud rahvakogu kodanik, teha avalikult loetavaid kriitilisi märkusi eelnõu osas. Kriitiliste märkuste tase ja tabavus on hinnatud teiste kodanike poolt, kellel on akadeemiline volitus antud temaatikas.
Hääletust saab teostada läbi interneti, ID-kaardi abil kodus, postkontorites või raamatukogududes leiduvates hääletuspunktide.
Selle muudatusega saaks kaasata otsuste tegemistesse akadeemiliselt kinnitatud eksperte, mis muudaks otsuste tegemise asjatundlikumaks. Ühiskondlikult saaks rohkem tunnustust need, kes on valinud kõrghariduse omandamise tee. Võimalus, anda praktiline panus riigi töösse, suurendaks kodanike huvi riigi tegemistesse ja tõuseks usaldus riiklike struktuuride suunas.