Ega sellel muud erilist mõtet polegi.Valimiste korraldamise kuludest katab see ainult murdosa.Kautsjon peab pidurdama seiklevaid Miinasid ja Karlasid,aga ei tohi takistada kandidaate,kellel on vähe raha,aga väärt ideed.Arvan,et kandidaadil,kes on kogunud üle 5% lihtkvoodist,on olnud selliseid mõtteid,mis on valjat köitnud.Valimisdebattides on nad oma mõtted teistele edasi andnud ja see on otstarbeka riigijuhtimise plaani koostamisel kindlasti kasuks tulnud.Sellistele inimestele ei tohiks rahalist tõket ette panna.Sellepärast arvangi,et kautsion peab olema sellise suurusega,et ka vaesem inimene selle raha leiaks.Demokraatia hüvanguks ei tee tööd ainult neeed kandidaadid,kes mandaadi saavad,vaid teevad kõik.Sellepärast arvangi,et kautsion tuleks tagasi maksta,et inimesed ka järgmisel korral julgeksid kandideerida ja võibolla siis edukamalt.
Toivo Kalmo
24. jaanuar
Täpsustan, et kautsjoni suurus on kaks miinimumpalka. Esiteks, kui kautsjoni hirmasti vaja on, siis tema suurus peaks piirduma umbes kolmandiku miinimumpalgaga.
Teiseks tuleks kautsjon tagastada mitte riigikogusse valitule, vaid riigikogust väljajääjale. See, kes riigikogusse valitakse, saab selle niikuini Rkl kõrge palga näol tagasi. Kui ta loobub, siis on see juba tema otsus. Sel juhul ei saaks ta kautsjoni tagasi. Ja asendusliikmelt seda ei küsitaks.
Tänane süsteem aga seab normaalsetele inimestele varalise tõkke. Ükski mõistlik inimene ei hakka riskima kahe miinimumpalga suuruse summaga, kui tal ei ole tõenäoliselt lootustki seda tagasi saada. Riskivad just need, kellel on kinnisidee riigikogusse saada, ent muid ideid pole.
Jaanus Nurmoja
27. jaanuar