Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile raha, näiteks investeeringuteks. Ja seda olukorda kasutatakse ära, kuna kooli eelarve sõltub linna või valla otsusest (absoluutne enamus koolidest on munitsipaalsed). Mõne direktori puhul võib-olla kasutatud isegi kaudne sund, mis on varjatud ning raskesti tõestatav. Koolijuhid on sisuliselt jäetud igasuguse kaitseta poliitilise mõjutamise eest. On täheldatud olukordi, kus konkreetsesse erakonda kuuluva direktori koolis on lubatud teha valimispropagandat – kas levitatakse reklaammaterjale või kandidaat pääseb lihtsasti kampaania ajal kooli rääkima avatud ühiskonnaõpetuse tunni sildi all.
Mõned aastad tagasi Narvas tekkis tõsine kahtlus, et koolijuht, kes ise oli kandidaat, võis mõjutada õpetajaid eesmärgiga sundida neid agiteerima tema heaks valimiskampaania ajal: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/narva-koolijuht-pressis-lapsevanematelt-haali.d?id=14155822 See on teine probleem, nimelt poliitikutest koolijuhtide poolne administratiivse ressurssi ära kasutamine. Tegemist on karjuva hea valimistava ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi rikkumisega. Selliseid näiteid võib tuua mitmeid.
Kool peab olema vaba igasugustest poliitkampaaniatest ja tõmbetuultest, erakondade sissetung kooli mõjub äärmiselt halvasti õppeprotsessile ning segab kooli eesmärkide täitmist. Õpilaste puhul on tegemist noortega, kelle maailmavaade alles kujuneb ning õpetaja on just see inimene, kes aitab sellel teel ega pea täitma erakonna tellimusi. Kui lasta õppeasutustel muutuda poliitikategemise kohaks, siis ülepolitiseerituse negatiivne mõju laieneb aina kiiremini kogu ühiskonnale. Juba lapsest saadik kodanikud hakkavad viibima propagandat ja agiteerimist täis koolides, võttes sellist käitumist kui normi. Kooli tähtsust ei ole võimalik eirata, tegemist on institutsiooniga, millega omab kokkupuudet iga ühiskonna liige.
Kahtlemata, erakondliku kuuluvuse piiramine teatud inimeste kategooriate jaoks on suhteliselt tõsine õiguste riive, mis vajab täiendavat analüüsi. Ei saa väita, et parteipileti äravõtmine direktoritelt tagab koolidele automaatselt kaitset. Võib aga öelda, et see võtab oluliselt maha hirmu ja pingeid, aitab koolijuhil säilitada sõltumatust ning vältida konflikte erakonnaga, mis on parasjagu võimul konkreetses KOV-is. Antud piirang aitab kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele a) tagada kooli poliitiline neutraalsus b) luua tingimused professionaalseks ja erakonnapoliitikast vabaks õppetööks c) tagada kooli sisulist autonoomiat d) takistada kooli ressurssi kasutamist häälte kogumiseks.
Why should people support this idea?
Why should people oppose this idea?