Ettepanek sünteesib ja võtab kokku mõningaid Rahvakogu keskkonnas juba välja käidud ideesid. Muidugi ei taha ma samuti ka siin välja käia midagi staatilist – vaid visiooni, mida omakorda täiendada ja täiustada .
Probleemid> Valimissüsteem on vastuoluline. Eesti suuruses riigis, kus ligi kolmandik valijaid elab ühes linnas, ei toimi valimispiirkondade süsteem, võrdleme: Tallinnas kolm ringkonda vs. Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa ühes ringkonnas. Killustatuse tulemusena saadetakse maakondadesse kandideerima tipp-poliitikutest häältemagnetid, kes riisuvad koore nii häälte kui tähelepanu osas, nii et ei saagi tekkida süvitsi minevat debatti. Lisaks on üleriigiliste ja ringkonnamandaatide jaotamine nii keeruline, et mõjub demokraatiale pärssivalt, tagatubade tekkele aga viljastavalt. Vean viie krooni peale kihla, et isegi Ansip ei suuda kaamera ees soravalt ära seletada d’Hondti kordaja tööpõhimõtet. Pole imestada, et Riigikogu rahvast kaugeneb.
Ettepaneku sisu> Juurutada Eestis kahekojaline parlament, mis koosneb Riigikogust ja Maakogust. Riigikogu valitakse ühes üleriigilises valimisnimekirjas kes-ees-see-sees põhimõttel.
Riigikokku kuulub 51 liiget.
Ehk siis vähendada liikmete arvu poole võrra, ja luua äärmiselt lihtne ja selge valimissüsteem, kus üksikkandidaatidel on võrdsed võimalused parteilastega. See on tugev hoop parteide kui võimuhoobade pihta. Kaadripoliitikute kõrval hakkavad Riigikokku jõudma meedias poliitilistel teemadel sõna võtnud isikud. Paraku on see vajalik abivahend, et tugevdada parteisid kui intellektuaalseid mõttekodasid ja Eesti tuleviku planeerijaid.
Maakogusid on kokku 5 tükki, ja nad kujunevad nn. suur-regioonide põhjal, mis langevad samas suures plaanis kokku muinasmaakondade piiridega: Rävala, Virumaa, Ugandi, Sakala ja Läänemaa. Igasse Maakokku kuulub samuti 51 liiget. Maakogud valitakse KOV-valimistel rööbiti kohalike omavalitsuste valimisega. See tähendab, et igal KOV-sse kandideerijal on võimalus saada Maakogu liikmeks.
Kuid nüüd tähelepanu. Iga Maakogu 10 populaarsemat liiget osalevad Riigikogu töös ja esindavad seal oma Maakogu valijaid. See populaarsus ei ole fikseeritud, vaid kujuneb jooksvalt. Praktikas siis luuakse VEEBSAIT, kus ka peale e-valimiste lõppemist saab oma häält muuta – teisele Maakogu liikmele ÜMBER TÕSTA. See delegeering on KRÜPTEERITUD, kuid selle sama veebsaidi kaudu kontrollitav.
Mida see kõik tähendab?
Maakogude sisse viimine toob reaalset seadusandlikku võimu ja sellega kaasnevat tähelepanu kohalikule tasandile. Elektrooniliselt delegeeritud esindajate kasutamine hoogustab demokraatiadebatti ja -kultuuri – on midagi tõepoolest innovaatilist. Ma olen veendunud, et Maakogude sisse viimine kirjeldatud põhimõttel teeks Eesti regionaalpoliitika heaks palju palju rohkem kui regionaalminister seda suudab. See reform teenib kaasnevalt veel ühte eesmärki – nimelt kuna KOV ja RK valimiste vahel on kaks aastat, siis lüheneks valimiste vaheline vaakum poole võrra.
link: rahvakoguja.wordpress.com
Miks peaks seda mõtet toetama?
Miks ei peaks seda mõtet toetama?