1. Juunis keskel teabenõue Tallinnna linnakantseleile küsimusega, et kuidas saab riigikogu erakondade populaarsus aidata linna juhtimisel, ning kes andis käsu sellise küsitluse tellimiseks. 2. Juuni lõpus kiri andmekaitseinspektsioonile, et teabenõudele ei vastata. Suunatui edasi õiguskantsleri juurde. 3. Augustis avaldus õiguskantslerile. 4. Novembris õiguskantslerilt soovitus Tallinna linnakantseleile, et tuleb vastata kõigile küsimustele ja ka seda, et Riigikogu erakondade populaarsuse uurimise kohta ei ole küsitluste andmebaasis muid näiteid. 5. Järgmise aasta jaanuaris linnapealt vastus. Linnaelaniku küsimusele Tallinna linnapeale: “Kes andis korralduse uurida just Riigikogu erakondade populaarsust (Tallinna Linnakantselei väidab, et selle ülesande andis linna juhtkond)? Linnapea Edgar Savisaare vastus:
“Erakondade populaarsuse uurimine ühel või teisel viisil lähtub pikaajalisest traditsioonist.”
See on lühikokkuvõte sellest, kuidas üritasin teada saada, kes vastutab selle eest, et 25 000 krooni eest telliti uuring, mis ei saa kuidagi aidata Tallinna linna paremini juhtida ja linnaelanike elu paremaks teha. Seega oleks loogiline, et sellise kulutuse tegija hüvitab selle summa linnale.
Ametnikud keeldusid küsimustele vastamast, ning soovitasid kohe pöörduda Andmekaitse inspektsiooni poole, kuigi tegemist on täiesti avaliku infoga, millele peavad kõik linnaelanikud ligi pääsema. Selline ametnike käitumine paistab eriti silma siis, kui see seab linnavalitsuse halba valgusesse.
Kui kodanik või linnaelanik peab sisulist vastust nõutama läbi Andmekaitse inspektsiooni, Õiguskantsleri ja ootama vastust üle poole aasta on osalemine peaagu võimatu. Kui ka peale pikka ootamist tuleb sisutühi vastus „lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest“, siis on osalemine võimatu.
Lisaks on levinud see, et vastatakse väga kitsalt teabenõudes toodud küsimusele, kuigi teabenõudest on näha mille kohta kodanik infot soovib. Materjalidele ei viidata ning ei tooda välja seda, mis kodanikul on märkamata jäänud, kuna kodanik ei valda infot samal määral kui ametnikud. Ka ei soovitata täpsema info allikaid või mida peaks kodanik tegema, et probleem laheneks kodaniku kasuks (ametnik peaks olema esmalt kodanike teenistuses). Hetkel tuleb kõik küsimused väga täpselt sõnastada ning paluda sisulist vastust.
Kuna kodanikud ei jõua iga teabenõude puhul kohtus käia, et hinnata selle sisu, siis tuleks tekitada võimalus selliste teabenõuete koondamiseks. Näiteks võiks olla teabenõude vastuse juures võimalik kohe see digitaalselt allkirjastatult edastada vastavasse kogusse. Seda kogu saaks siis koondada üheks paketiks ning sisulisi vastuseid mitteandvad ametnikud ning poliitikud tuleks tagandada nende ametikohtadelt. Hetkel jäävad need probleemid avalikkuse eest peitu ning ametnikud ei ole tegelikult kodanike teenistuses. Teabenõuete ja selgitustaotluste vastuseks ei tohi olla „lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest“!
link: uuringud.tallinnlv.ee/document.aspx?id=11040
Miks peaks seda mõtet toetama?
Miks ei peaks seda mõtet toetama?