Riigikokku vabatahtlikult tähtajaliselt konkursiga tööle valitud liikmed on ju tavatöötajad ja sellest lähtudes võiks lõpetada eluaseme,tööga mitteseotud sõidukulude ja lahkumishüvitiste maksmise, kuluhüvitist tasuda ainult kulupõhiselt. Töötasu võiks olla astmeline ja lähtuda haridusest ning töökogemusest.
Eestis toimub rahva osalemine seaduste ja muude avalikku tähendust omavate dokumentide väljatöötamises eelnõude avaliku konsulteerimise vormis lehe http://www.osale.ee kaudu. Tänapäeva Eesti kodanikuühiskonna suurenenud teadlikkuse taustal ei saa seda võimalust pidada enam piisavaks. Minu ettepaneku sisu on astuda senisest konsulteerimise…
Mark Muru 17ip 1983 -1990 lihttööline, 1990-1994 kalevipoeg soomes, 1994-1995 riigiettevõtte keskastme juht, 1995-2000 riigiametnik, 2000-2007 eraettevõtte tippjuhtkond palgalise töötajana (masinaehitus), 2007- … eraettevõtja ääremaal (masinaehitus). Abielus, 4 last. 12 most influential Joined 5 days ago. Last visit 2 days ago. Kunagi loodi seadusandlikult lahkumishüvitiste maksmise võimalus juhuks kui riigipalgaline töökoht kaob mingil põhjusel enne […]
Mart Sonn 0ip ID:34806082713. Sündinud Tartumaal 4 -lapselises peres.Rahvuselt rootslane. Vabaabielus, 4 last, 3 lapselast. TRÜ majandusteaduskonna diplom 1978.a..1978.-1982. õppisin TRÜ-s psühholoogiat(lõpetamata).Erakondadesse ei kuulu. Pensionär. Joined 6 days ago. Last visit 6 days ago.
Kõik, kes oskavad (loogiliselt) mõtelda, saavad (või peavad) ausalt tunnistada, et hetkelt toimiv valimisringkondade süsteem ei taga ega kaitse pisimalgi määral regioonide huvisid. See on taas üks näide, kuidas parteide poliitmeeskonnad on heatahtliku süsteemi õnnetult ära “häkkinud”. Igasse ringkonda tuleb leida kõva nimi, ja siis afiššeerida… Nõukogude Eestis oli kanep tabu, kanepikultuuri praktiliselt ei eksisteerinud. […]
Andres Tori 0ip Parteid on muutnud kõrgeima rahvaesinduse, riigikogu sisuliselt n-järguliseks taskufirmaks, mis tänu nende endi kehtestatud reeglitele, sisuliselt neile ka allub. Farsina mõjub asendusliikmete keeldumine koha vabanedes riigikokku minemast, näiteid on piisavalt. Sellest riigikogu nõrk vähene seotus valijaga, nõrk kompetentsus, moraalitus, vähene eetilisus, rumalus, ning soov valijaga mitte arvestada, ameti andis ju mitte valija, […]
Pakuksin süsteemi, mis lähtub minu kogemuslikust veendumusest, et Eesti ei vaja enam 101-liikmelist alaliselt Toompeal istuvat esinduskogu. Loomulikult tähendaks see põhiseaduse muutmist, kuid see on ju meie oma riik ning mitte jumala antud, vaid meie endi vastuvõetud põhiseadus. Nagu mõnes teiseski riigis (nt Leedus, Prantsusmaal jm), võiks igal…
… kindlasti võiks täpsustada – mis on need aksepteeritavad kulud (reklaam? üritused? kontorikulud? PR kulud?) ja orienteeruvalt mis mahus – kas umbes praeguses mahus, või seda maksimummäära suurendada/vähendada. Samuti peab arvestama juhusega, kui erakonna vajalik liikmete arv langetatakse tuhandelt näiteks viiesajale või vähemaks veelgi – kas viiesaja liikmeline erakond, kes ehk kõikidel valimistel kandideerida ei […]
Võib tunduda küll ebademokraatlik, et mitte öelda absurdne aga erakondade nimekirjade avalikkus on üks põhjusi, miks paljud targad ja aktiivsed inimesed sisulises poliitilises tegevuses ei osale ning kelle panus jääb seetõttu kasutamata. Kui on selgelt reguleeritud, mis ametikohtadel olijad tohivad või ei tohi erakonda kuuluda, siis seda…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud! Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…