Eestis (aga ka Saksamaal, Soomes, Rootsis, Taanis jpt riikides) on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. See tähendab, et kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Loe lähemalt Vastav keeld on sätestatud Riigikogu valimise seaduse 4 lg-s 3 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse 4 lg 3 p-s 2, millega ei võta isik, […]
Eestis (aga ka Saksamaal, Soomes, Rootsis, Taanis jpt riikides) on kasutusel proportsionaalne valimissüsteem. See tähendab, et kohtade arv Riigikogus on enam-vähem võrdne erakonnale üle Eesti antud häälte protsendiga. Loe lähemalt Valimisseadust on vaja muuta,et parteid ei “teeks” saadikuid oma suva järgi,vaid valitavatesse kogudesse saaksid inimesed,keda valijad seal tõepoolest näha soovivad.Lihtsustada tuleb uute värskeid ideid […]
Ühiskondliku ruumi politiseerimisest räägitakse, kui avalikus korras mittevalitavatele ja vaid võimuesindajate otsusest sõltuvatele ametikohtadele nimetatakse ilma selge vajaduseta isikud, kes kuuluvad võimul olevatesse erakondadesse. Loe lähemalt Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui […]
Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Loe lähemalt Komisjon tuleb moodustada erakondadesse mittekuuluvatest haritlastest,ekspertidest juristidest. Uue põhisedusega tuleb muuta:riigikogu olemust (riigikogu peab töötama TLS-alusel)riigikogu ei tohi seada […]
Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Loe lähemalt Töötuse vähendamiseks oleks soodne aeg ehitada riigile esmavajalikud objektid:a) uus sild üle Narva jõeb) Tallinn-Narva maantee 4-realiseks c) sild […]
Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Loe lähemalt Lasteaiajärjekorrad üle Eesti ühtsetel alustel, lasteaiakoha puudumisel kompensatsioon vanemapalga ulatuses. Ettepanek ühtlustada koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtutingimused üle riigi ehk sätestada […]
Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Loe lähemalt Lõpetada see pull kus mõni meie välisminister, kellele mõni ülemere poliitik patsutab õlale ja palub saata meie poisse sinna […]
Osalemiseks poliitikate kujundamisel valimiste vahelisel ajal on kodanikel ja vabaühendustel Eestis mitmeid võimalusi (näiteks saab igaüks teha ettepanekuid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, osaleda eelnõude avalikes konsultatsioonides), kuid kaasamine õigusloomesse ei ole kohustuslik. Loe lähemalt Valimisseaduses ja rahastamise ettepanekud tuleb, juristide kaasabil,vormida seaduseks ja anda otse Presidendile kinnitamiseksPõhjus riigikogu(erakonnad) lihtsalt nullivad rahva tahte sest […]
Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Loe lähemalt Kuna kõigil püsielanikel on kohustus kord aastas täita tuludeklaratsiooni ja e-maksuamet on muutnud selle ülimalt lihtsaks, siis ettepanek lisada sinna täiendav kirje, mille abil saaks maksumaksja otsustada, kellele ta soovib riigil lasta oma parteide rahastamise “osaku” […]
Mis on Rahvakogu? Kui sa usud, et avalik arutelu on tähtis poliitika osa, siis tule ja mõtle kaasa! Koos teeme ettepanekud Riigikogule viie olulise seaduse muutmiseks. Loe lähemalt 1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), […]