Mis on Rahvakogu? Kui sa usud, et avalik arutelu on tähtis poliitika osa, siis tule ja mõtle kaasa!
Koos teeme ettepanekud Riigikogule viie olulise seaduse muutmiseks. Loe lähemalt
Kui inimene ei soovi oma majapidamisse kaugloetavat arvestit, mis potentsiaalselt võib ära rikkuda tema elektriseadmed (ja ka tervise?), siis peaks tal olema võimalus keelduda kaugloetava arvesti paigaldamisest nii nagu on see teistes riikides. Eestis on aga kaugloetavate arvestite paigaldamine tehtud seadusega kohustuslikuks. Tegemist on inetu…
1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…
Vähemalt 2 korda kuus, läbi oma kohaliku omavalitsuse või Riigikogu kodulehekülje antaks siis valijatele teada mis kell ja päeval millises oma valimispiirkonnas realiti ollakse. Juhul kui esimest korda jääb tulemata – hoiatus valija poolt . Teisel korral puudumise eest saadiku ühe kuu palga suurune trahv ja kolmandal korral puudumise eest…
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Kõik MTÜ-d ja Sihtasutused, sh ka erakonnad (edaspidi “isikud”), kes saavad absoluutse enamuse oma ülalpidamiskuludest riigieelarvest, nende juhtorganite töötasu peab olema määratud selle isiku välise seadusandlusega. Tänases olukorras on selge, et suuremad erakonnad saavad miljonitesse ulatuvaid sissetulekuid. Seda raha jagavad omavahel…
Riigikokku saab valida saadikuid ainult otse. Riigikokku pääsevad üle Eesti enim hääli saanud saadikud. Saadikud oma kogutud hääli teistele edasi anda ei saa. Riigikogulased valivad endi seast valitsuse. Vastavalt valimistel kogutud häälte pingereale astuvad uued liikmed riigikokku sealt valitsusse ja kas või presidendiks valitud riigikogulaste…
Võib arvata, et kohe erakondade valimiselt isikuvalimistele hüpata oleks liialt suur samm alla neelata (ehkki vajalik), siis alternatiivne lahendus, nö “kirik keset küla” oleks, kui erakondlikud nimekirjad kujuneksid automaatselt häälte arvu järgi. Nii saaksid igast erakonnast, ilma liigsete ümberkorraldusteta Riigikokku just need, kes vastavas…
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.