Mis on Rahvakogu? Kui sa usud, et avalik arutelu on tähtis poliitika osa, siis tule ja mõtle kaasa!
Koos teeme ettepanekud Riigikogule viie olulise seaduse muutmiseks. Loe lähemalt
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Riigikogu liikme töö on nagu iga teine tähtajalise lepinguga töö, kus lahkumishüvituse maksmine peale 4 aastast Riigikogus veedetud aega ei lähe kuidagi kokku tähtajalise lepingu olemusega. Kui uude Riigikogu koosseisu ei osututa valituks, ju siis on see avalikkuse hinnang seal tehtud tööle. Kui aga osutud valituks, siis oled oma koha välja…
Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.Tihtipeale ei tee nad muud kui korraldavad riigi raha eest enda isiklikku valimiskampaaniat….
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…