Järgnevaid ettepanekuid ei tohiks käsitleda ükshaaval, eraldiseisvana, sest poliitiline süsteem moodustab ühtse terviku, mille osad peavad olema omavahel tasakaalustatud… Valija hääle kaalukuse tõstmiseks valimistulemuse otsustamisel on vaja minna Riigikogu valimistel üle üleriigilisele valimisringkonnale, mis võimaldaks järgida täielikult põhiseaduses sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Riigikogu on see paik, kus peaks toimuma poliitiliste ideoloogiate ehk maailmavaadete dialoog, kuid niigi väikese riigi killustamine erinevateks valimisringkondadeks mõjub seda pärssivalt. Üleminekul üleriigilisele valimisringkonnale hakkaksid erakonnad käsitlema Eestit kui tervikut, mitte kui erinevate valimisringkondade summat. Valijatele annaks see võimalikult laia valiku, tagades ühtlasi selle, et võimalikult paljud neist näevad enda poolt valitud isiku osutumist valituks. Valimiskünnis peaks langema piirini, mis on vajalik isikumandaadi abil Riigikokku pääsemiseks ehk 1/101 kehtivaks loetud häältest, kuigi tõsiselt tuleks kaaluda ka Riigikogu liikmete arvu vähendamist mõnekümne võrra, sest praegu ei ole see rahvaarvu arvestades optimaalne; liikmete arvu vähendamise arvelt võiks iga riigikogulane saada endale riigi kulul isikliku assistendi. Viimaseid on kahtlemata vaja, aga nende juurutamine riigikogulaste arvu vähendamata tekitab rahva hulgas vältimatult väga suurt pahameelt, sest paljud kodanikud näeksid selles liigset luksust, mida Eesti ei saa endale lubada. Tasakaalustava meetmena tuleks lubada osaleda Riigikogu valimistel ainult erakondadel, sest parlamenditöö eeldab tegutsemist fraktsioonides, ning kehtestada kandidaatide nimekirjadele alampiir, mis võiks olla näiteks viiendik Riigikogu liikmete arvust. Isikumandaadi abil Riigikokku pääsenud isikutel võiks olla õigus vahetada enda fraktsioonilist kuuluvust. Riigikogus ei tohiks olla selliseid saadikuid, kes ei kuulu ühtegi fraktsiooni. Samuti tuleks siis kaotada regionaalministri ametikoht ja luua otse peaministrile alluv rahvastiku- ja regionaalarengu büroo, mis võimaldaks minna katuserahade jagamiselt üle sisulise, tegeliku regionaalpoliitika väljatöötamisele ja elluviimisele. Veel ühe tasakaalustava meetmena tuleks minna üle presidendi otsevalimisele, presidendi võimu seejuures suurendamata, sest muidu jääb presidendi mandaat Riigikogu ja valitsusega võrreldes liiga nõrgaks. Presidendivalimised võiksid toimuda üheaegselt Euroopa Parlamendi valimistega, aidates nõndaviisi kaasa valimisaktiivsuse tõusule ka nendel valimistel. Euroopa Parlamendi valimistel võiks lubada osaleda ka erakondade valimisliitudel või blokkidel, et kaotsi läheks vähem hääli.
