Küsimus on kuidas tagada keerukamate regulatsioonide (nt koosmõjus EL direktiivid, arengukavad, seadused, määrused, kultuur:) kompleksne sotsiaal-, majandus-, keskkonna-, julgeoleku-, haldus- ja eelarvemõjude analüüs. Vt avaliku teenistuse veebis olevate e-õppe vahendit (link allpool) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika veebilehel olevaid materjale.
Tundub, et realistlikum on probleemide anaüüs ja eelnõu ideekavandi algatamise võimalus, sellele e-hääletusega toetuse kogumine ja pärast täendavat ekspertide poolset mõjude eelanalüüsi (ülikoolid, Praxis, Centar, Sisekaitseakadeemia jt) nt Riigikogu või vastava ministeeriumi poolt seaduseelnõu ja seotud arengukavade=eelarveridade muutmise algatamine (…)
link: www.avalikteenistus.ee/projekt/kursus1/index.html
Aare Kasemets
10. January
Samasugust süsteemi kasutatakse vaba tarkvara arenduses, kus igaüks võib programmi teksti kopeerida ja täiendada. Lisaks sellele on võimalik teha algse programmiteksti autorile ettepanekuid oma muudatuste kaasamiseks algsesse teksti. Neid ettepanekuid on omakorda võimalik kommenteerida ja põhjendada. Kogu asja tulemuseks on hulk ühe teksti eri muudatustega harusid ja mingid autorid, kes teevad nii palju adekvaatseid muudatusi, et teised muutjad hakkavad enda muudatusi nende tekstidesse pakkuma. Niimoodi kujuneb välja hoomatav hulk konkureerivaid tekstiharusid, millest mõned hääbuvad, aga mõned jäävad kasutajate heakskiidu tõttu püsima. Sakslased on sellega juba kodanikualgatuse korras hakkama saanud, aga see eeldaks riiklikku toetust, mida oleks Eestis võimalik realiseerida: http://www.wired.com/wiredenterprise/2012/08/bundestag/
link: github.com/
Märt Põder
09. January
samuti pooldan ideed, ent kardan, et protsess võib tõepoolest üle pea kasvada. Samas selgub ikkagi õige pea, kes teemat valdab, kuidas kommenteerib/põhjendab või kes lihtsalt kiusu ajab. Kui kõik on avalik, mitte anonüümne, sunnib seegi konstruktiivne olema. Veelkord – põhimõte tervitatav.
Haralt Rahupõld
09. January
… selle teostamine võib põrkuda ületamatutele asjaoludele. Kui alustada kõige lihtsamast, siis võimaldab see süsteem vaenulikult meelestatud inimestel torpedeerida või vähemalt pidevalt segada seadusloomet. Teiseks võib see mõne tundliku seaduse puhul anda tulemuseks tuhandete inimeste osaluse teksti redigeerimisel, mis paratamatult võrdub selle muutumisega haldamatuks. Kolmandaks eeldab seadusloome üldreeglina siiski mõningaid erialaseid teadmisi (olgu või juriidilise sõnavara) tundmist ja päris kõhutunde pealt sisukat seadust ei kirjuta. Niisiis ma ise eelistaksin miskit leebemat varianti, nt võimalust valmivat seadust veebist vaadata ja edastada oma kommentaare vms. Kuid idee suund on mu meelest õige.
Marek Tamm
08. January