1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…
Kodanikud tahavad ise otsustada kes on nende president. Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus ning kes ilmselt oma otsustes (seaduste väljakuulutamine) ja tegevustes mõtleb rohkem rahvale, kuna on saanud neilt otsemandaadi.
Palju on räägitud kui oluline on kodanike kaasatus ka valimistevahelisel ajal. Hea võimalus selleks oleks rahvaalgatuse kaudu – st teatud arvu (täpne arv arutelu koht) kodanike toetuse korral (kasvõi petitsioon.ee lehe kaudu), oleks võimalik esitada eelnõu ideesid, kavandeid Riigikogule ning viimane omakorda on kohustatud seda ka menetlema….
Erakondade rahastamine peaks toimuma liikmemaksudest ja eraisikute annetustest. Ettevõtete annetusi ei tohi lubada, ettevõtjatel on võimalik annetusi teha eraisikutena. Eraisikute annetuste päritolu peab olema tõendatav igal ajahetkel. Juhul kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, tuleb samadel alustel hakata rahastama ka vabakondade ühendusi….
Riigiametnike motiveerimine
Rahvaalgatuse kaudu kõrgete riigiametnike tagasikutsumise võimalus omaks ilmselt selle subjektidele ka motiveerivat mõju – ilmselt mõeldaks rohkem oma otsustes Eesti Vabariigi ja rahva kui ühtse terviku peale erakondliku klikihuvi asemel.
vastus Kärt Kuksile
Kärt, sa tee endale selgeks rahvaalgatuse taust juriidilises mõttes, ei ole mõtet siin demagoogiaga tegeleda. Rahvaalgatus eksisteeris ka I vabariigi ajal, ära kaotas selle Konstantin Päts kes oma rahvast kartis.
Rahvaalgatus kui kodanike kaasamine valimistevahelisel ajal
Palju räägitakse, et tuleks leida viise kodanikke ka valimistevahelisel ajal kaasata – rahvaalgatus täpselt see instrument ongi. Teatud häälte hulga korral (petitsioon.ee kasvõi) saaks esitada riigikogule eelnõude ideesid/kavandeid. Samuti võiks kaaluda rahvaalgatuse kaudu kõrgete riigiametnike tagasikutsumise võimalust – see oleks nö viimane võimalus, kontrollmehhanism. Usutavasti distsiplineeriks ja motiveeriks see tegema ka paremaid otsuseid.
soe koht broileritele?
kas järjekordne võimalus mugavalt maanduda heale palgale? võibolla peaks neid assistente lausa 10 olema? seadusandluse kvaliteet sellest vaevalt sõltuks aga ehk õnnestuks mõjutada keskmist palka ja SKP-d 🙂 ?
vastus Väinole
Millistele ametitele selline tagasikutsumise võimalus laieneks, on arutelude koht – sellepärast ei pea ideed veel nurka viskama. Kindlasti peaks see võimalus hõlmama rahvasaadikuid ja valitsust.
veel vastuseks Väinole
Rahvaalgatuse mõte ongi just kodanikele võimaluse loomine valimistevahelisel ajal OTSE osaleda valitsemisprotsessis, sõltumata erakondlikust tahtest (nagu hetkel rahvahääletus).
Presidendi otsevalimise pooltargumendid
Väga tihti ja juba äraleierdatuna kõlab väide, et “president on ainult esinduisik, mida tema otsevalimine annab”. Tahaks sellele vastu vaielda – nimelt ei tasu ära unustada moraalset/psühholoogilist mõju rahvale. Kodanikud tahavad ise otsustada kes on nende president. Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus ning kes ilmselt oma otsustes (seaduste väljakuulutamine) ja teistes tegevustes mõtleb rohkem rahvale, kuna on saanud neilt otsemandaadi.
vastus Väinole
Üks asi on saadikute tagasikutsumise võimalus – kuidas seda lahendada, kas rahvaalgatuse kaudu või mingi muu lahendusega ei määra asjaolu, et rahvaalgatuse mõte oleks läbi selle instituudi leida võimalusi kodanikele osaleda valitsemisprotsessis ka valimistevahelisel ajal. Väga oluline oleks läbi rahva algatuse eelnõude Riigikogu menetlusse saatimine ning viimase kohustatus seda ka menetleda. Saadikute tagasikutsumine oleks samas kontekstis – kui eiratakse rahvatahet, on rahval õigus saadikud tagasikutsuda/esindukogu laiali saata ning algatada erakorralised valimised.
veelkord vastus Väinole
Üks probleem on rahvasaadikute tagasikutsumise võimalus ning kuidas seda lahendada – kas rahvaalgatusega või muul viisil, ei määra asjaolu, et rahvaalgatuse mõte oleks siiski luua valimistevahelisel ajal kodanikele võimalus osaleda valitsemisprotsessis erakondade tahtest sõltumatult. Ja seda võimalust ei saa kuidagi alahinnata – sellel oleks ulatuslik mõju ilmselt ka erakondliku poliitika kvaliteedile, igas mõttes. Milliseid probleeme rahvaalgatusega lahendatavaks aga panna, see on juba arutelude koht. Kindlasti peaks see hõlmama eelnõude ideede/kavandite esitamist Riigikogule ning viimase kohustust neid ka menetleda. Selles kontekstis oleks tegelikult oluline ka saadikute tagasikutsumise võimalus rahvaalgatusega juhul kui ignoreeritakse rahva tahet – rahvas saadab oma algatusega esindukogu laiali ning kuulutatakse välja erakorralised valimised.
vastus Väinole
Üks probleem on rahvasaadikute tagasikutsumise võimalus ning kuidas seda lahendada – kas rahvaalgatusega või muul viisil, ei määra asjaolu, et rahvaalgatuse mõte oleks siiski luua valimistevahelisel ajal kodanikele võimalus osaleda valitsemisprotsessis erakondade tahtest sõltumatult. Ja seda võimalust ei saa kuidagi alahinnata – sellel oleks ulatuslik mõju ilmselt ka erakondliku poliitika kvaliteedile, igas mõttes. Milliseid probleeme rahvaalgatusega lahendatavaks aga panna, see on juba arutelude koht. Kindlasti peaks see hõlmama eelnõude ideede/kavandite esitamist Riigikogule ning viimase kohustust neid ka menetleda. Selles kontekstis oleks tegelikult oluline ka saadikute tagasikutsumise võimalus rahvaalgatusega juhul kui ignoreeritakse rahva tahet – rahvas saadab oma algatusega esindukogu laiali ning kuulutatakse välja erakorralised valimised.
veelkord vastus Väinole
Üks probleem on rahvasaadikute tagasikutsumise võimalus ning kuidas seda lahendada – kas rahvaalgatusega või muul viisil, ei määra asjaolu, et rahvaalgatuse mõte oleks siiski luua valimistevahelisel ajal kodanikele võimalus osaleda valitsemisprotsessis erakondade tahtest sõltumatult. Ja seda võimalust ei saa kuidagi alahinnata – sellel oleks ulatuslik mõju ilmselt ka erakondliku poliitika kvaliteedile, igas mõttes. Milliseid probleeme rahvaalgatusega lahendatavaks aga panna, see on juba arutelude koht. Kindlasti peaks see hõlmama eelnõude ideede/kavandite esitamist Riigikogule ning viimase kohustust neid ka menetleda. Selles kontekstis oleks tegelikult oluline ka saadikute tagasikutsumise võimalus rahvaalgatusega juhul kui ignoreeritakse rahva tahet – rahvas saadab oma algatusega esindukogu laiali ning kuulutatakse välja erakorralised valimised.
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Riigieelarvest rahastamine võiks olla samas mahus, kuid mitte rohkem kui (näiteks) kaks korda see summa, mis laekub paretile liikmemaksudest. Iga liige teab, et kui annab parteile 1, siis tegelikult saab partei 3. Motiveerib inimesi oma prateid rahastama, motiveerib parteid liikmetega tegelema ning peakr reguleerima ka reklaamikulusid, kui…
Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.
Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Oluline on tagada, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev ning erakonnad ei oleks kitsa huvigrupi, vaid kõigi erakonna liikmete ja kogu toetajaskonna poliitiliste huvide väljendajaks. Selle eesmärgi kindlustamiseks ei tohi lubada olukorda, milles erakond satub teatud isikutest sõltuvusse (nn taskuparteiks muutumine).
Teisalt on erakondadel…
Teen ettepaneku laiendada praegu kehtivat poliitilise välireklaami piirangut valimiskampaaniate perioodil ka valimisreklaamidele teles ja raadios. See aitaks:1) vähendada vajadust erakondade riigieelarvelise rahastamise järele, sest valimiskulutused on erakondade üheks suuremaks kuluks, sellest omakorda suurima osa moodustavad reklaamikulud;
2)…
Ettepaneku, et piirata valimiskampaaniate mahtu rahalise ülempiiri kehtestamisega, on sotsiaaldemokraadid esitanud mitmel korral ka eelnõuna Riigikogus, kuid siiani ei ole see kahjuks eelnõu staadiumist kaugemale jõudnud. Loodaks väga, et selle protsessi tulemusel saab ka see ettepanek uue hingamise ja ollakse valmis seda sisuliselt arutama….
Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…
Täiendada Riigikogu valimise seaduse 4. (Hääletamis- ja kandideerimisõigus): kandidaadil peab olema omandatud kõrgharidus. Kõrgharidus on parlamendi liikmele ühiskonna keeruliste probleemide ja nende lahendamiseks vastuvõetavate otsuste langetamiseks elementaarne eeltingimus ning tõend tema intellektuaalse taseme kohta. Parlament ei ole…
Praegu määravad riigikogulased oma palga ise! See on huvide konflikt ja põhjus, miks riigikokku kandideerivad ka kasu saamisele orienteeritud isikud. Riigikogulase palga suurus määratakse riigikogu valimistel. Valimissedelile kantakse valikud: keskmine palk, 2 keskmist palka, 3 keskmist palka, 4 keskmist palka, 5 keskmist palka. Kõikide…
Kompensatsioonimandaadi põhimõtte rakendamine tuleb täielikult kaotada, kuna see on ebaloogiline ja ebavajalik valimistulemustega manipuleerimise mehhanism. Iga kandidaat peab saama Riigikogusse ainult temale antud häältega ja mandaadi teistele kandidaatidele ülekandmise võimalus tuleb täielikult lõpetada.
Kehtestada kord, et volikogudesse ja riigikokku valitud inimesed peavad peatama oma osaluse erakondades sh ei osale erakondade koosolekutel ja ei tohi erakondi rahaliselt toetada. Sel juhul esindavad nad oma valijaid, mitte erakonda. Nende taasesitamine erakonna kandidaadina ei sõltu mitte nende rahalisest toetusest erakonnale, vaid sisulisest…
Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Avalik seadusloome.
-enne seaduse (või seadusemuudatuse) eelnõu kokkukirjutamist arutatakse riigikogu komisjonides eelnõu teesid läbi.Siis teesid avalikustatakse,et kodanikud saaksid teha ettepanekuid teeside täiendamiseks või muutmiseks.
-kõigil saadikutel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused.Üksikud saadikud peavad saama osaleda…
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
riigikogulaste arv kahekordseks , palk poole väiksemaks. tulemus – lõpeb ära vigisemine suure töökoormuse üle, jääb äkki aega asjadesse süüvida. inimesed, kes lihtsalt lobisemise ja nupulevajutamise eest SUURT raha tahavad ei kipu sinna enam. tulevad äkki inimesed, kelle süda tõesti muretseb, kes tahavad ja suudavad mõelda EESTI RAHVAST , mitte…
Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…
Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.
Avalik hääletamissüsteem:
1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…