Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku: 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22000-34000. Eestis on praegu kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida.
Kompensatsioonimandaadi põhimõtte rakendamine tuleb täielikult kaotada, kuna see on ebaloogiline ja ebavajalik valimistulemustega manipuleerimise mehhanism. Iga kandidaat peab saama Riigikogusse ainult temale antud häältega ja mandaadi teistele kandidaatidele ülekandmise võimalus tuleb täielikult lõpetada.
Täiendada Riigikogu valimise seaduse 4. (Hääletamis- ja kandideerimisõigus): kandidaadil peab olema omandatud kõrgharidus. Kõrgharidus on parlamendi liikmele ühiskonna keeruliste probleemide ja nende lahendamiseks vastuvõetavate otsuste langetamiseks elementaarne eeltingimus ning tõend tema intellektuaalse taseme kohta. Parlament ei ole…
Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.
Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…
1) Riigihangete üldised reeglid tuleb teha enamaid faktoreid arvestavaks, kuna hetkel kehtiv vähempakkumise-põhine süsteem toodab riigile tohutuid kahjusid.
2) Võidetud hankes määratud ja kokkulepitud tingimuste kohtus vaidlustamine tuleb välistada.
3) Riigihangete seadusega tuleb objektidele määrata valdkonniti (teed, hooned, it jne) minimaalse…
Välistada toetuste andmine riikidele, kus ei ole juhtunud loodusõnnetust ning mille kodanike ostujõud on suurem, kui Eesti kodanikel. Välistada põhjendamatu finantsabi andmine riikidele, kus riiki ei majandata mõistlikult.
Vaesusriski süvenemine viitab Riigikogu passiivsusele nimetatud küsimuses. Vaesuse leevendamise meetmena tuleb kasutada reaalselt maksupoliitilisi meetmeid – tulumaksuvaba miinimum peab vastama üksikisiku ja leibkonna reaalseks väärikaks äraelamiseks vajalikule minimaalsele sissetulekule. Riigi poolt on ebaeetiline koguda makse kodanikelt, kelle…
1) Kuna valimisringkondi kasutavad erakonnad praegu oma suva järgi ja nende mõte soodustada omavalitsuse piirkonnas elavaid kandidaate ei realiseeru, tuleb valimisringkonnad kaotada ja teha üleriigiline nimekiri, kust mistahes kandidaati saaks valida mistahes Eesti piirkonnas elav kodanik. Siiani on võimalus määrata teatavaid “häältemagneteid”…
Eesti Vabariik loodi iseseisva riigina ja mitte ühelgi poliitikul pole õigust toetada Eesti Vabariigi liitumist mistahes liitriigiga. President Ilves peab oma sõnade eest vabandama või ametist lahkuma.
http://uudised.err.ee/index.php?06270190
https://www.riigiteataja.ee/akt/633949?leiaKehtiv
1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik…
Pole põhjendatud.
Maailmavaate tutvustamiseks on Eestis erakondadel suurepärane võimalus – avalik-õiguslik TV ja raadio. Erakonnad on näidanud, et “maailmavaate tutvustamine” kujuneb reaalsuses arutult kalliks sisutühjade loosungitega lehvitamiseks ja raha kantimiseks erakonnaga seotud meedia-reklaamiettevõtete kaudu. Need on arutult suured summad, mida praegu erakonnad riigieelarvest saavad ja surve DASA jms skeemide läbisurumiseks on ilmne tõend erakonnajuhatuste ahnusest.
Kvaliteetsem seadusloome
Minumeelest on aeg näidanud, et meid on liiga vähe, et meie hulgast leida 101 võimekat, kes Riigikogus kohta vääriks. Aegajalt tõstatub ka küsimus, kas riigikogulasel peaks olema abilisi/sekretäre.
Minu ettepanek oleks lihtne: Riigikogulaste arv väiksemaks aga see eest neile pädev sekretär/nõustaja vms. Kvaliteet peaks sellega tõusma, kuna need kes Riigikokku saaksid oleks tõenäoliselt pädevamad ning nad saaksid tegeleda sisuliste asjadega, mitte asja-ajamisega.
Kvaliteetsem seadusloome
Minumeelest on aeg näidanud, et meid on liiga vähe, et meie hulgast leida 101 võimekat, kes Riigikogus kohta vääriks. Aegajalt tõstatub ka küsimus, kas riigikogulasel peaks olema abilisi/sekretäre.
Minu ettepanek oleks lihtne: Riigikogulaste arv väiksemaks aga see eest neile pädev sekretär/nõustaja vms. Kvaliteet peaks sellega tõusma, kuna need kes Riigikokku saaksid oleks tõenäoliselt pädevamad ning nad saaksid tegeleda sisuliste asjadega, mitte asja-ajamisega.
Ärimeeste erakonnad on ka praegu olemas.
Ärimeeste erakonnad on ka praegu olemas, sellest on rääkinud Allar Jõks, viidates Riigikogu otsuste hinnakirjale. Kui nt. reklaamile pole lubatud üle €50,000 kasutada, siis peaks erakond olema võimeline selle summa ka liikmemaksudest korjama. Reformierakonna liikmeid on 11570. Kui 11570 liiget oma maailmavaadet viljelevat erakonda summaga 25 eur aastas toetab, siis jätkub raha nii kampaaniaks kui (mõistlikeks) kontorikuludeks.
E-hääletamise küsitavused tuleb likvideerida
E-hääletamisel on küsitavused, mis tuleks lahendada enne valimistel, referendumil või seaduste üle hääletamisel. Valimiskomisjon on kodanikele jaganud väga vähe infot selle kohta, milline on e-hääletamise süsteemiarhitektuur; kuidas toimib e-hääletamise tulemuste andmehoidla töö ja turve; sellele füüsilise- ja võrgu-ligipääsu kontroll. Seni, kuni seda infot ei avaldata või seda infot pole võimalik igal kodanikul kontrollida, saab e-hääletamise usaldusväärsuse kahtluse alla seada ja süsteemi usaldusväärsus põhineb siis pigem tunnetel, kui teadmisel – inimene *arvab*, et sellega on kõik korras.
Kõrgharidus siiski on parim mõõdetav näitaja.
Kõrgharidus siiski on parim mõõdetav näitaja inimese intellektuaalse võimekuse ja teatud kindlas valdkonnas tugevate baasteadmiste omamise kohta. Vaatan Sander Maripuu linki http://www.elu24.ee/993954/vaata-kes-riigikogu-liikmetest-on-korghariduseta/ ja ma ei näe suurt kaotust ühiskonnale peale selle nõude kehtestamist.
Avalikkust pole veendud
Rudolf Osman, kas te teate, kus hoiti peale hääletamist teie häält; kellel oli ligipääs sellele ruumile, kus server asus; kellel oli ligipääs serverile üle võrgu; kellel oli ligipääs varukoopiatele ja logidele; mil moel süsteemi ülesehitusest ja turvameetmetest üldsusele teada anti? Kui ei, siis pole teil ilmselt võimalik vastuargumente esitada.
Ehk oleks aeg salajane hääletus üldse ära lõpetada?
https://www.riigiteataja.ee/akt/833705
§ 79. Avalik ja salajane hääletamine
(1) Hääletamine Riigikogu istungil on avalik.
(2) Salajane on hääletamine üksnes järgmistel juhtudel: 1) Vabariigi Presidendi valimine; 2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine; 4) riigikontrolöri ametisse nimetamine; 5) õiguskantsleri ja õiguskantsleri asetäitja-nõuniku ametisse nimetamine; 6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine;
7) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine.
Erakonnad töötavad ühiskondliku arvamuse vastu
Ainult erakonnad kaitsevad olukorda, kus häältemagnet tõmbab Lasnamäel, Tartus või mujal 25.000 häält, hääled jagatakse erakonnale ja kandidaat ise loobub Riigikogus töötamisest. Keda sellisel juhul valitakse – kas meil on mingi parlamendi-loto või? Inimesi valitakse, ja mitte tema valitud sõpru. Kompensatsioonimandaat tuleb täielikult välistada. Valdav osa ühiskonnast soovib selle häälte manipuleerimise süsteemi kaotamist. Valimisringkonna esimesed Riigikogusse ja häälte kantimine kaotada + ringkonnas kandideerimise tingimuseks minimaalselt 2 aastat püsiv elukoht vastavas ringkonnas.
Riigikogu suurus peaks olema 51-59 liiget
Pole mõtet jalgratta leiutamisega tegeleda – Eesti parlament on niigi Euroopa üks suurimaid ehk 2-3 korda vähem on Eestis kodanikke ühe saadiku kohta. Sellegipoolest ei aita see kuidagi kaasa kodanikega suhtlemisele.
https://www.rahvakogu.ee/ideas/78-riigikogu-suuruseks-51-kuni-59-saadikut
E-hääletamise küsitavused tuleb likvideerida
Info, mida saavad vaatlejad 2 nädala jooksul enne valimisi, peab olema kättesaadav kõigile. See peaks nii olulise protsessi puhul elementaarne olema. See lahendus ei ole teil valmis – tuleb mõelda, kuidas iga autenditud huviline (või hääletanud kodanik) saaks seda protsessi ja oma hääletust lõpptulemuses jooksvalt jälgida:
− häälteedastusserver võtab vastu valijarakenduse saadetud hääle ning edastab pärast vormingu- ja turvakontrolli häältetalletusserverile; − häältetalletusserver talletab valijate saadetud hääled, koostab loendamisele minevate häälte loendi (eemaldab korduvad hääled, sorteerib hääled valimisringkondade kaupa, eemaldab hääle andja identifitseerimist võimaldavad digitaalallkirjad jms), võimaldab tühistada hääli; − häältelugemisrakendus dekrüpteerib ning loendab hääled ning väljastab hääletamistulemused; −
auditirakendus võimaldab kontrollida süsteemi komponentide logifailide kooskõla ning vajaduse korral vaadelda konkreetse isiku või hääle töötlemise käiku;
Kõrgharidus on elementaarne eeldus.
Lauri Rooden, riigi kõige olulisemate, tulevikku kujundavate otsuste tegijatele omandatud kõrghariduse ja ka reaalse tööstaaži nõude kehtestamine pole mitte ülereguleerimine, vaid täiesti elementaarne riigi esinduskogu sisu ning seadusloome kvaliteedi eeldus.
Teen ettepaneku laiendada praegu kehtivat poliitilise välireklaami piirangut valimiskampaaniate perioodil ka valimisreklaamidele teles ja raadios. See aitaks:1) vähendada vajadust erakondade riigieelarvelise rahastamise järele, sest valimiskulutused on erakondade üheks suuremaks kuluks, sellest omakorda suurima osa moodustavad reklaamikulud;
2)…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…
Järgnevaid ettepanekuid ei tohiks käsitleda ükshaaval, eraldiseisvana, sest poliitiline süsteem moodustab ühtse terviku, mille osad peavad olema omavahel tasakaalustatud… Valija hääle kaalukuse tõstmiseks valimistulemuse otsustamisel on vaja minna Riigikogu valimistel üle üleriigilisele valimisringkonnale, mis võimaldaks järgida täielikult…
Kõik, kes oskavad (loogiliselt) mõtelda, saavad (või peavad) ausalt tunnistada, et hetkelt toimiv valimisringkondade süsteem ei taga ega kaitse pisimalgi määral regioonide huvisid. See on taas üks näide, kuidas parteide poliitmeeskonnad on heatahtliku süsteemi õnnetult ära “häkkinud”. Igasse ringkonda tuleb leida kõva nimi, ja siis afiššeerida…
On vajalik kehtestada valimistel osalevatele kandidaatidele nõuded, mida peab kontrollima valimiskomisjon.
Need nõuded peavad olema vanus, minimaalne haridustase peab olema Eesti Vabariigis taotletud magistrikraad, kindlasti peab olema fikseeritud kandidaadi teovõime. Kandidaat peab olema vähemalt üks kalendriaasta valimispiirkonnas püsielanike…
28.juuni 1992.a referendumiga loobus Eesti rahvas sisuliselt oma õigusest kontrollida ja tasakaalustada Riigikogu tegevust ning võimu teostamises aktiivselt osalemisest ja seadusandliku initsiatiivi õigusest. Sisuliselt on meil kallutatud põhiseadus ja tegu Riigikogu türanniaga klassikalise võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt, mis nüüd…
Organisatsiooni sh erakonna toimimiseks on vaja teha kulutusi. Tuhande või natuke suurema liikmeskonnaga erakonnal on peaaegu võimatu ainult liikmemaksudest oma organisatsiooni üleval pidada ja arendada. Samas on erakonnaseaduse alusel tal õigus oma maailmavaadet tutvustada ja poolehoidjaid värvata. Tal on samasugune õigus maksumaksja rahale…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Esiteks on tarvis, et auväärt poliitikutel puuduks võimalus ise riigi kaukast oma erakonnale raha kantida. Teiseks on tarvis, et erakondade riigieelarveväline rahastamine oleks läbipaistev.
Selleks tuleb praegust süsteemi muuta viies detailis.
1. Erakondade suurim kuluallikas – reklaam – on tsentraliseeritud, selleks on valimisreklaamiamet vms,…
Erakondade rahastamine peaks toimuma liikmemaksudest ja eraisikute annetustest. Ettevõtete annetusi ei tohi lubada, ettevõtjatel on võimalik annetusi teha eraisikutena. Eraisikute annetuste päritolu peab olema tõendatav igal ajahetkel. Juhul kui erakondi rahastatakse riigieelarvest, tuleb samadel alustel hakata rahastama ka vabakondade ühendusi….
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…
Kodanikud tahavad ise otsustada kes on nende president. Ainult nii on võimalik leida riigile esindaja kellel on rahva usaldus ja toetus ning kes ilmselt oma otsustes (seaduste väljakuulutamine) ja tegevustes mõtleb rohkem rahvale, kuna on saanud neilt otsemandaadi.
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Riigieelarvest rahastamine võiks olla samas mahus, kuid mitte rohkem kui (näiteks) kaks korda see summa, mis laekub paretile liikmemaksudest. Iga liige teab, et kui annab parteile 1, siis tegelikult saab partei 3. Motiveerib inimesi oma prateid rahastama, motiveerib parteid liikmetega tegelema ning peakr reguleerima ka reklaamikulusid, kui…
Seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga läks ka suurem osa seadusandlikust kompetentsist Brüsselisse. Sellest tuleneva töökoormuse vähenemisega saavad Eestis seadusloomega hakkama 51 rahvaesindajat.
On jäänud mulje, et Riigikogu on asunud oma kompetentsikaotust kunstlikult kompenseerima nõudega kirjutada seadustesse tehnilisi detaile, mida…
Kuna ülemvõim on rahvas ja kõrgem võim riigikogu, siis on mõtetu pidadanii kulukat ametikohta nii väikeses riigis nagu Eesti. 30-40 a. pärast ei jõua
Eesti ülal pidada seda ekspresidentide hulka, mis siis juba on.
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.
Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.
Tõstatan teema, mida Eesti ühiskonnas ei ole senimaani tõsiselt arutatud.
Eestis üks suurimaid igaaastaseid kulusid ja rahasid liigub teeehituses. Siin peitub ka üks suurimaid kokkuhoiu võimalusi. Ettepanek on minna täielikult üle lamellrehvide kasutamisele. Väidan, et see ei too kaasa olulist liiklusohutuse suurenemist ega suuremate…
Kui me tõstame käibemaksu, siis väljast poolt eestisse reisivad turistid jätaksid Eesti riigikassasse oluliselt rohkem raha. Samas ei saaks kaupmehed enam teenida hiigel kasumeid ning nad peaksid oma kasumit vähendama, sest hinnad on ju ammu saavutanud Euroopa taseme, muidu reisiksid eestlased naaber riikidesse sisseoste tegema. Isegi kui…
Nimelt praegu oleme olukorras, kus Eesti ettevõtjad maksdes endale dividende, siis peavad maksma riigile tulumaksu, kuid mitteresidendist (isik, kelle alaline elukoht on välis riik) ettevõtjad ei pea. Samuti ei pea praegu tulumaksu maksma välisfirmad, kes omavad eestis tütarettevõtteid. Selliselt toimides viiakse igal aastal eestist välja…
Kaotada-likvideerida riigi ülalpeetav Kaitsevägi ja Kaitseliit.Eesti rahvale ja riigile pole kunagi mingit kasu olnud militaarüksustest! Poliitikud on reetnud ja reedav endiselt:(elamisload, parteikassad jne).
Sellisele väikeriigile, alla 1 miljoni elaniku ja alla 300 000 võimelise relvakandja, pole mõtet raha raisata. Iseki 100 % elanik-konnast…
1. Riigikogu liikmed peaks tegema tegelikku tööd. Puhtalt Riigikogu palgal võiks olla vastava ala spetsialistid (komisjoniliikmed, kes omavad vastavat haridust ja varasemat töökogemust, et tegelda seadusloomega). Parteibroilerid ja muud seltskond võiks koguneda istungitele määratud ajal nt kaks korda kuus.
2. Tasustamine. Nagu öeldud, RK liige…
Kuluhüvitise eest isikliku sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine on riigieelarve raha ebaseaduslik kasutamine. Kui iga ettevõtja, kes peab oma tegevusega üleval ka riigikogu saadikuid, peab tõestama ametisõiduki kasutamisel tegelikku sõidu eesmärki, ja seda mitte tehes peab tasuma erisoodustusmaksu, siis riigikogulane võib teha riigi rahaga,…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Kompensatsioon eeldab,et kes on midagi vähem saanud,sellele antakse juurde.Praegu on vastupidi,see kes on palju saanud,saab veel juurde.Sellepärast on kompensatsioonimandaadid lausa ebausad (eetikast rääkimata) ja mandaatide jaotamisel neid tarvitada ei tohi.Samas on poliitika siiski meeskonnatöö ja mõnesugune häälte ülekandmine on…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Saadikukandidaadid peaksid kandidaadiks kvalifitseerumiseks eelnevalt sooritama midagi sarnast nagu IQ testi, mis näitaks nende arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises. Samuti peaks olema tuvastatud teovõime. EV Riigikogu…
Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.Tihtipeale ei tee nad muud kui korraldavad riigi raha eest enda isiklikku valimiskampaaniat….
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Teen ettepaneku maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseksVahendite jagamine ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumite pädevusse, mistõttu on maavalitsuse roll pelgalt ministrite otsuste vahendamine.Sisuliselt ei ole maavanemal enam pädevust maakonna ulatusega protsesse juhtida.
Maavanemad ei täida…
Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa – seega tuleb ametnikke…
Need on vabatahtlikud spetsialistide nõuandvad ühendused kes koosneksid puhtalt kohalike oma ala spetsialistide a-poliitilistest esindajatest. Näiteks võiksid nemad kohalikus mastaabis olla spordiklubide-treenerite esindajad , õpetajate, meditsiinitöötajate, energeetikute, kaevurite, farmerite, väiketalunike, jahimeeste ,metsaomanike , erinevate…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Rahvakogu idee ja toimimine ei tohi olla ühekordne, kestes vaid 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Loodetavasti laekub praeguseks kategoriseeritud temaatikasse ja selle temaatika piiride taha ka selliseid väärt ettepanekuid, mida käesoleva aasta järgnevate kvartalite jooksul saab viimistleda ja esitada ühiskonna järgmiste oluliste…
Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…
Palju on räägitud kui oluline on kodanike kaasatus ka valimistevahelisel ajal. Hea võimalus selleks oleks rahvaalgatuse kaudu – st teatud arvu (täpne arv arutelu koht) kodanike toetuse korral (kasvõi petitsioon.ee lehe kaudu), oleks võimalik esitada eelnõu ideesid, kavandeid Riigikogule ning viimane omakorda on kohustatud seda ka menetlema….
Volikogu komisjonidesse tuleb kohustulikus korras nimetada kodanikeühenduste esindaja, kes valitakse sinna kas kodanikeühenduste ümarlaua või muu kodanikke ühendava struktuuri poolt. Kohalikud inimesed saavad seeläbi võimaluse kaasa rääkida volikogu eelnõude vormistamisel. Et omavalitsuste territoorumitel elavad inimesed omavad palju…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Riigikokku saab valida saadikuid ainult otse. Riigikokku pääsevad üle Eesti enim hääli saanud saadikud. Saadikud oma kogutud hääli teistele edasi anda ei saa. Riigikogulased valivad endi seast valitsuse. Vastavalt valimistel kogutud häälte pingereale astuvad uued liikmed riigikokku sealt valitsusse ja kas või presidendiks valitud riigikogulaste…
Vähemalt 2 korda kuus, läbi oma kohaliku omavalitsuse või Riigikogu kodulehekülje antaks siis valijatele teada mis kell ja päeval millises oma valimispiirkonnas realiti ollakse. Juhul kui esimest korda jääb tulemata – hoiatus valija poolt . Teisel korral puudumise eest saadiku ühe kuu palga suurune trahv ja kolmandal korral puudumise eest…
Kõigepealt esmalt siis kui astub valimiskaruselli enda ja oma pereliikmete täisaruanne oma kinnisvarast-arvetest-aktsiatest-transpordist jne . Ja siis iga aastaselt kirjalikult et see oleks väljas avalikult kohaliku omavalitsuse koduleheküljel. See ei rahulda et ma pean tuhnima kas läbi ajakirjanduse või mööda Maksuameti-Krediidiinfo avalike…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud!
Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…
Erik Vesti “Valimistrepi” ja Erkki Laidineni “Riigikogus “istumise” ideed lugedes tekkis mõte, et see, mida ma ise pakuks välja, annab teha neid kahte ühendades:Valimistel osalemine on vastutusrikas. Poliitiku individuaalne ja erakonna üldine vastutus algab juba kandideerimisest. Seepärast:
1. Kandideerida Riigikokku saavad vaid need, kes…
Valimisringkonnad võiksid olla ikkagi piirkondlikud – sest nii saaksid kohalikud aktivistid ja õiguste eest seisjad ka hääli koguda.
Riigikogulasi, kes saavad parlamenti häälte arvu järgi võiks olla vähem – 51 näiteks, nende palk aga mediaankeskmisega kooskõlas (mis näitab paremini elanike terviku olukorda riigis…mis oleks siis ka…
riigikogulaste arv kahekordseks , palk poole väiksemaks. tulemus – lõpeb ära vigisemine suure töökoormuse üle, jääb äkki aega asjadesse süüvida. inimesed, kes lihtsalt lobisemise ja nupulevajutamise eest SUURT raha tahavad ei kipu sinna enam. tulevad äkki inimesed, kelle süda tõesti muretseb, kes tahavad ja suudavad mõelda EESTI RAHVAST , mitte…
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
Praegune mandaatide ümberjagamise süsteem on valijale umbes nagu hunt lambanahas. Suurte kõlavate siltide all hääletame isikuid, ent sisuliselt anname hääle erakonnale, keda valija arvamus hiljem ääretult vähe huvitab.
Ringkonna suurus on eraldi arutamist vajav küsimus, seda siin ei puuduta. Aga põhimõtteliselt peaksid valituks saama ringkonnas…
Kui osaliselt majoritaarsele valimissüsteemile üle minna ei soovita, siis tuleks vähemalt valimsiringkondade suurused teha võrdsemaks, Praegune varieerumine (5-14 mandaadilised ringkonnad) on tegelikult Põhiseaduses kehtestatud proportsionaalsuse selge rikkumine
Pakuksin praeguse 12 ringkonna asemel 26 3-6 mandaadilist ringkonda.: 12…
1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…
Kuna internetihääletus on küsitav õigsuse suhtes, lõpetada internetis valimised. Interneti häkkerluse leviku tõttu ja tihti ka mitte avastamise tõttu, on õiglane kõikide valijate suhtes e valimiste kaotamine.
ühepolaarse hääletamise (ainult JAH) asemel kahepolaarne, ehk võimalus anda ka vastuhäält ning täiuse huvides ka erapooletut.
Tulemused kirjeldavad paremini valijate arvamust.