Kui vastav ettepanek on varem juba tehtud, siis palun see tõsta varasema ettepaneku pooltargumendiks.
Põhiseaduse järgi on poliitik oma otsustes vaba ja sõltumatu ning piiratud vaid üldtunnustatud käitumisreeglite, moraalinormide, oma tõekspidamiste ja südametunnistusega käituma oma parima ära nägemise järgi, üldistes ja kodanike huvides.
Arusaadavalt peab sellele lisanduma teatav maailmavaateline distsipliin, sest vastasel juhul kaotaks erakond oma mõtte, kuid leian, et praegu on parlamendiliige liiga suure poliitilise erakondliku kontrolli all või siis ta arvab ja tunnetab, et ta seda on. Seepärast on parlamendiliige liigselt mõjutatud populismist ning allutab end enesetsensuurile, sest “kindlam on olla vait või öelda seda, mida erakonna üldine arvamus ootab”, siis saab valmisnimekirjas kõrgemale.
Olen mõelnud, et on parlamendipoliitik vaba otsustama siis, kui ta nõustub erakonna enamusega või kui ta on valmis mitte saama tagasivalitud sama erakonna nimekirjas või sattuma selle nimekirja lõppu, mis suure tõenäolsusega tähendab mitte tagasivalituks saamist. Üks kõige vabam poliitik peaks sel juhul kavatsema kandideerida ainult 1 korra, sel juhul ei ole ta kammitsetud hirmuga, et tõstetakse nimekirja lõppu ning saab keskenduda sellele, et suudaks vaadata peeglis endale silma ja endast lugu pidada.
Võimalused, mismoodi seda järjekorda erakonnast sõltumatult paika panna:
1) kui koostada kandidaatide nimekiri kandidaatide perekonnanimede esitähtede tähestikulises järjestus, aitaks see kaasa sellele, et nimekirjas oleku positsioon enam ei loeks. See oleks aus ja õiglane kõigi suhtes, isegi kui mõni poliitik tõttab nime muutma. Kuid see idee võib olla poliitiliselt võimatu (sest erakond soovib kindlasti panna oma esinumbri nimekirjas esimeseks)
2) järjestus koostatakse arvestades kandidaadi eelmistel valimistel saadud häälte protsenti arvutatuna suhtega valimistest osa võtnud elanike arvuga. See selle alusel saab isiku järjestada ja samas annab see suhtarv ka võrreldavuse. Kui kandidaat ei osalenud eelmistel valimistel, vaid üle-eelmistel valimistel, siis saab arvutada suhtarvu üle-eelmistel valimistel saadud häälte arv suhtena üle-eelmistel valimistel valimas käinud valijate koguarvu. Kahe võrdse suhtarvu korral on kandidaadi asukoht võrdse suhtarvuga kandidaadi perekonnanime esitähe tähestikuline asukoht. Paralleelselt koostatakse ka valmisnimekirja kandidaatide perekonnanimede esitähtede alusel tähestikuline nimekiri. See on vajalik, kuna oleks ebaõiglane ja valimisi mõjutav, kui kõik need uued kandidaadid nimekirjas, kes pole ühelgi varaemal valmisel osalenud, läheksid nimekirja etteotsa või lõppu.
Antud variandi korral võiks nö elu esimestel selle valimiskogu (Riigikogu, KOV volikogud) valimiskogu valimistel osalev isik olla nimekirjas selle isiku järel, kelle järel ta asetseks siis, kui nimekiri oleks koostatud tähestikulises järjestuses.
Why should people support this idea?
Why should people oppose this idea?