Raha taotlemiseks leiab alati põhjuseid ja põhjendusi. Otsustajateks jäävad alati võitnud parteid. Edukuse määramine on väga määratlevate isikute subjektiivsusega segatud, ei ole objektiivne, sest me ei saa reaalselt hinnata edukuse suurust. Minu teada ei ole üheski mõõtühikute süsteemis sellist mõõtühikut. Me ei tea ka, kuidas hinnata õiglaselt valitsuspartei ja opositsioonipartei edukust, me ei tea, kuidas hinnata suurpartei ja väikepartei edukust, eriti kui viimane ei pääsenud riigikokku. Millise mehhanismi abil saavad valijad hinnata parteide tegevust, kui viimased enamus juhtudest valetavad ja vassivad, varjates oma musti tegusid.
Ja lõpetuseks: meil, lihtrahval, ei ole tarvis parteisid. Need on vajalikud poliitikuile sarnaseid huve omavate isikute ühistegevuseks oma huvide nimel.
Pean möönma, et vahel nende huvid kattuvad rahva soovidega ja vahel on neil vaja rahvast enda poolele, milleks nad peavad täitma mõningaid rahva soove.