Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Loe lähemalt
Parteid on täna MTÜ-d, mis tegutsevad projektipõhiselt. St valimistest valimisteni.
Tavaline MTÜ, mis projektipõhiselt tegutseda üritab, peab läbi nõelasilma ronima, et rahastust saada. Parteiliste MTÜ-de puhul (pürivad kah ju mitte oma raha kasutamise poole, valituina/valitsedes) pole aga taolist asja, et keegi/miski nende näppudele vaataks,…
Praegusega ei ole saadikud hääletamisel oma otsustes vabad, vaid järgivad partei peajoont. Väga üksikutel kordadel julgeb mõni saadik hääletada partei õukonnas kokkulepitud seisukoha vastu. See on märk erakondade sisedemokraatia puudumisest ja hirmutamistaktikatest või siis ka saadiku mugavusest. Südametunnistuse vabadus peaks leidma…
Praegusele Eestile kõige kahjulikumalt mõjuvad erakonnad, kes oma sisehuvide nimel võtavad vastu otsuseid, mis ei meeldi mitte kellelegi. Kõik see toimub suurema võimu nimel. Saadik kes valitakse peab esindama oma valijate huve ja suutma iseseisvalt otsuseid langetama.
Vaatame Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulat ja küsime endi käest, milline…
Erakonnaseaduse järgi on erakond (partei) Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
Erakond on mittetulundusühing (MTÜ) ja allub mittetulundusühingute regulatsioonile niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei…
Siin võiks olla juures ka mingi parteilise kuuluvuse printsiip . Näiteks 100 häält ka selle erakonna liikmetelt kelle liiget hakatakse tagasi kutsuma. Minu arust täitsa teostatav. Saaks lõhkuda ja tulevikus vältida selliste parteisisest erinevate mullikeste-kogukondade teket. Küllalt juba nendest nn. kampsunitest ja pintsakutest. Las saadikud…