Eesti õigusruumis on erakond kodanikualgatuslik poliitiline mittetulundusühing, mille asutamist ja tegevust reguleerivad mittetulundusühingute seadus ja erakonnaseadus. Loe lähemalt
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Teen ettepaneku Riigikogu liikme Kaja Kallase poolt algatatud eetikakoodeksi vastu võtmiseks riigikogu täiskogus kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele.
Koodeksiga on võimalik tutvuda siin:
…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Ettepaneku esitajad on seisukohal, et suur hulk Eesti ühiskonnaelus ja poliitikas valitsevaid probleeme on oma olemuselt eetilist laadi. Täpsemalt vähesest eetika ja väärtuste-alasest teadlikkusest debati eri osapoolte, nii poliitikute kui ka mitte-poliitikute seas ning kasinatest oskustest oma tegevuste ja sõnavõttude juures eetilisi aspekte…
Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…
Praegusega ei ole saadikud hääletamisel oma otsustes vabad, vaid järgivad partei peajoont. Väga üksikutel kordadel julgeb mõni saadik hääletada partei õukonnas kokkulepitud seisukoha vastu. See on märk erakondade sisedemokraatia puudumisest ja hirmutamistaktikatest või siis ka saadiku mugavusest. Südametunnistuse vabadus peaks leidma…
Siin võiks olla juures ka mingi parteilise kuuluvuse printsiip . Näiteks 100 häält ka selle erakonna liikmetelt kelle liiget hakatakse tagasi kutsuma. Minu arust täitsa teostatav. Saaks lõhkuda ja tulevikus vältida selliste parteisisest erinevate mullikeste-kogukondade teket. Küllalt juba nendest nn. kampsunitest ja pintsakutest. Las saadikud…