Vastav keeld on sätestatud Riigikogu valimise seaduse § 4 lg-s 3 ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 lg 3 p-s 2, millega ei võta isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust, hääletamisest osa. Analoogne keeld on ka kohaliku omavalitsuse valimise seaduse § 5 lg-s 4, mille kohaselt „[h]ääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas“.
Euroopa inimõiguste kohtu praktikast tuleneb, et kõigi vanglakaristust kandavate isikute ühetaoline ja eraldi põhjenduseta valimisõiguse piirang ei ole kooskõlas Euroopa inimõiguste konventsiooni 1. protokolli 3. artikliga. Euroopa inimõiguste kohus otsustas 2005. aastal Hirsti kaasuses, et kuigi riikidel on lai kaalutlusõigus valimiste korraldamisega seotud küsimustes, peavad igasugused valimisõiguse piirangud olema legitiimse eesmärgiga ning proportsionaalsed. EIK on juba varem otsustanud, et vangide suhtes kehtivad üldjoontes kõik konventsioonist tulenevad põhiõigused ja -vabadused, välja arvatud õigus vabadusele, ning et riigid ei tohi neilt vaid negatiivse avaliku arvamuse tõttu valimisõigust ära võtta. Samas ei keela konventsioon selliseid meetmeid, mis on suunatud teiste õiguste ja vabaduste kaitseks, ning seetõttu võib olla lubatud näiteks eriti rasketes õigusriigi või demokraatia vastu suunatud kuritegudes või võimu kuritarvitamises süüdimõistetute karistamine täiendavalt valimisõiguse äravõtmisega.
Euroopa Inimõiguste Kohus kehtestas Hirsti kaasuses kriteeriumid, millele vangide valimisõiguse piirangud peavad vastama: 1. piirangu subjektiks võib olla kitsalt piiritletud ja pikaks ajaks vangistatud süüdimõistetute grupp; 2. vangistuse aluseks oleva kuriteo/süüteo asjaolude ja valimisõiguse äravõtmise kui sanktsiooni vahel peab olema otsene seos;
3. valimisõiguse äravõtmine peaks toimuma eelistatult kohtu poolt eraldi põhjendatud otsusena, mitte seaduste automaatse rakendamisena.
Vangide valimisõiguse piirang kehtib Eestis kõigile vanglakaristust kandavatele kuriteos süüdimõistetud isikutele olenemata nende vangistuse pikkusest või kuriteo suhtelisest raskusastmest. Otsest seost kuriteo ja valimisõiguse piiramise vahel enamikul juhtudel tõenäoliselt ei eksisteeri. Valimisõiguse piiramine on automaatne ning kohtul puudub kaalutlusõigus lubada süüdimõistetud isikul vangistuse ajal valimistel osaleda.
Hääleõiguslike kodanike nimekirjadest eemaldati vanglakaristuse kandmisega seoses 2011. aasta Riigikogu valimisteks 1416 inimest. Hoolimata sellest, et Eesti Inimõiguste Keskus on probleemi pidevalt tõstatatunud (2010. ja 2011. aasta aruannetes “Inimõigused Eestis” ja ka mujal), ei ole siiani seadusi muudetud.
Valimisõigus ei ole privileeg, vaid demokraatliku ühiskonna alustala. See on kõigi inimeste võrdne põhiõigus, mistõttu ei tohi seda põhjendamatult ja automaatselt piirata.
Why should people support this idea?
Why should people oppose this idea?