Tuleks kaotada parlamentaalne valimissüsteem, ehk siis hääl peaks minema täpselt sellele isikule kellele valija selle annab. Ei mingit parteisisest häälte ülekandmist ja koguaeg parteipeade riigikokku upitamist. Valija tahab riigikogus näha ikka seda, kelle poolt ta hääletas. Samuti tuleks muuta lihtsamaks eraisiku pääsemine
Valijaid koheldakse poliitikute suurte näopiltide, jagatavate pastakate jm.-ga kui infantiilseid olendeid. Sisuliselt puudub praegustes kampaaniates informatsioon, keda me valime – milline on tema kompetentsus, senised ametikohad, senised teened eesti rahva ees, tunnustatus, eetiline jm. taust. Me valime sisuliselt pimedatena tundmatuid nimesid…
Välistada tuleks parteide tagatubade nimekirjad ja häälte ülekandmine, see on kõlvatu ja rahva tahtega pole siin pistmist. Riigikogusse peab saama see, kes kogub kõige enam hääli. Üksikkandidaatide võimalused pääseda riigikogusse peavad olema samaväärsed erakondadesse kuulujatega. On ebademokraatlik nõuda neilt kordades rohkem hääli, kui hall…
Kuna internetihääletus on küsitav õigsuse suhtes, lõpetada internetis valimised. Interneti häkkerluse leviku tõttu ja tihti ka mitte avastamise tõttu, on õiglane kõikide valijate suhtes e valimiste kaotamine.
Riigikokku või Euroopa Parlamenti mitte pääsenud erakond ja üksikkandidaat saab registreerimiskautsjoni tagasi ning parlamenti pääsenud erakonna ja üksikkandidaadi kautsjon jääb riigile. (Praegu on see vastupidi: kautsjoni saab tagasi see, kes osutub valituks).
Kautsjoni tagastamine valituks mitte osutunuile vastab paremini õigluse põhimõtetele….
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Erik Vesti “Valimistrepi” ja Erkki Laidineni “Riigikogus “istumise” ideed lugedes tekkis mõte, et see, mida ma ise pakuks välja, annab teha neid kahte ühendades:Valimistel osalemine on vastutusrikas. Poliitiku individuaalne ja erakonna üldine vastutus algab juba kandideerimisest. Seepärast:
1. Kandideerida Riigikokku saavad vaid need, kes…
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.
Muuta valimissüsteem selliseks, et “trepiastmel” kõrgemasse instantsi valitud isik ei tohi kandideerida madalama astme valimistel, mis tähendab, et europarlamenti valitud ei tohi senikaua kuni ta europarlamendis on kandideerida riigikogu valimistel ja riigikogulased ei tohi kandideerida KOV-i valimistel. Samas ei tohiks olla ühel “astmel”…
Praegune mandaatide ümberjagamise süsteem on valijale umbes nagu hunt lambanahas. Suurte kõlavate siltide all hääletame isikuid, ent sisuliselt anname hääle erakonnale, keda valija arvamus hiljem ääretult vähe huvitab.
Ringkonna suurus on eraldi arutamist vajav küsimus, seda siin ei puuduta. Aga põhimõtteliselt peaksid valituks saama ringkonnas…
Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…
Mistahes valimiskorralduse puhul rakendada süsteemi, kus valija reastab üheainsa kandidaadi nimetamise asemel hulga kandidaate eelistatavuse järjekorras. Taoline süsteem (üksik ülekantav hääl, eelistushääletamine, alternatiivne hääl, vt http://pir.at/vikipeediast) üle maailma mitmel pool kasutusel ja aitab tõhusalt välja selgitada valijate…
Valimisseadust on vaja muuta,et parteid ei “teeks” saadikuid oma suva järgi,vaid valitavatesse kogudesse saaksid inimesed,keda valijad seal tõepoolest näha soovivad.Lihtsustada tuleb uute värskeid ideid kandvate ja raskendada elupõliste (kuid ideevaesete) kandidaatide pääsemist valitavatesse kogudesse.Ühiskonna seisukohast on ülioluline…
Infoajastu tehnoloogia annab võimaluse järgmiseks süsteemiks:1. Kui kodanik tahab, hääletab seaduse poolt või vastu ise (kodanikul on 1 mandaat).
2. Kui kodanik ei oska või ei taha teatud teemaga tegeleda, võib ta oma mandaadi delegeerida teisele usaldusväärsele isikule või grupile (erakonnad või ad-hoc spetsialistide grupid). Usaldusväärne isik…
Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Kõik, kes oskavad (loogiliselt) mõtelda, saavad (või peavad) ausalt tunnistada, et hetkelt toimiv valimisringkondade süsteem ei taga ega kaitse pisimalgi määral regioonide huvisid. See on taas üks näide, kuidas parteide poliitmeeskonnad on heatahtliku süsteemi õnnetult ära “häkkinud”. Igasse ringkonda tuleb leida kõva nimi, ja siis afiššeerida…
Järgnevaid ettepanekuid ei tohiks käsitleda ükshaaval, eraldiseisvana, sest poliitiline süsteem moodustab ühtse terviku, mille osad peavad olema omavahel tasakaalustatud… Valija hääle kaalukuse tõstmiseks valimistulemuse otsustamisel on vaja minna Riigikogu valimistel üle üleriigilisele valimisringkonnale, mis võimaldaks järgida täielikult…
Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa – seega tuleb ametnikke…
Väga kalliks lähevad meile küll “õigest” parteist, kuid asjatundmatu ametniku vead.
Ettepanek: Spetsiifilistes valdkondades, nagu näiteks transport, teedeehitus, linnaplaneerimine, keskonnakaitse jne töötamiseks peab ametnik kohustuslikult omama eriharidust vastavas valdkonnas
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Ühiskondliku ruumi sundpolitiseerimine ja -parteistamine algab kohalike omavalitsuste tasandilt ning selle pidurdamiseks tuleks muuta kohaliku omavalitsuse valimise seadust: minna üle süsteemile, mille puhul osutuvad valituks valimisringkonnas kõige rohkem hääli saanud kandidaadid, nimekirjast sõltumata.
Kui hetkel kehtiv valimissüsteem…
Praegusega ei ole saadikud hääletamisel oma otsustes vabad, vaid järgivad partei peajoont. Väga üksikutel kordadel julgeb mõni saadik hääletada partei õukonnas kokkulepitud seisukoha vastu. See on märk erakondade sisedemokraatia puudumisest ja hirmutamistaktikatest või siis ka saadiku mugavusest. Südametunnistuse vabadus peaks leidma…
Ettepaneku esitajad on seisukohal, et suur hulk Eesti ühiskonnaelus ja poliitikas valitsevaid probleeme on oma olemuselt eetilist laadi. Täpsemalt vähesest eetika ja väärtuste-alasest teadlikkusest debati eri osapoolte, nii poliitikute kui ka mitte-poliitikute seas ning kasinatest oskustest oma tegevuste ja sõnavõttude juures eetilisi aspekte…
Teen ettepaneku Riigikogu liikme Kaja Kallase poolt algatatud eetikakoodeksi vastu võtmiseks riigikogu täiskogus kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele.
Koodeksiga on võimalik tutvuda siin:
…
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Erakonnaseaduse järgi on erakond (partei) Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine.
Erakond on mittetulundusühing (MTÜ) ja allub mittetulundusühingute regulatsioonile niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…
Ministriks peaks saama oma ala professionaalid. Praegu on ministrikoht rohkem nagu moeasi, kuidas saab ühel hetkel olla üks mees kaitseminister ja teisel hetkel haridusminister!? Need on ju kaks täiesti erinevat valdkonda, kus läheb vaja täiesti erinevat mõtlemist. Ministriks peaks saama inimene, kes on saanud vastava ala hariduse või sellel…
Tänapäeva poliitikud jäävad väga mugavalt oma ametitooli istuma ja võõranduvad nii tavaelust, unustades millest tavaline kodanik puudust tunneb ja millele ta tähelepanu tahaks pöörata. Rahva esindaja peaks olema rahva eluga kursis ja teadma rahva soove ja vajadusi. Talupoega esindajaks ei saa panna aadlit.
Eesti rahva väiksus ja haridustase vääriks õigust referendumiteks: seaduste algatamist referendumite kaudu, rahvast ohustavate ja mõne huvigrupi huvides toimivate seaduste vastuvõtmise takistamist ja ka end kompromiteerinud poliitikute tagasi kutsumise õigust. Praegusega on rahva võimalused mõjustada poliitikat üsna olematud ning poliitikud…
Olen erinevates rollides kogenud n-ö “linnukese pärast” eelnõude kooskõlastamisi. Pole kunagi kohanud, et kooskõlastamise aeg oleks enam kui kuu. Pigem ikka mõned nädalad. Selle ajaga jõuaks lugeda ja mõelda küll, kui see ongi sinu põhitöö. Kokku tulla arutada ja siis kooskõlastaja kirjalik seisukoht koostada – selleks ei jää aega. Teen…
Keskvalimiskomisjon tuleks panna pidevalt tööle. Kui usaldame valimistulemusi, miks siis ei peaks olema võimalik iga tähtsa seaduse või rahvaalgatuse hääletamine digitaalselt. Kui ikka seadusloome tekitab ühiskonnas probleeme (ACTA) või vastuseisu, siis tänapäeval peaks selle lahendama referendumiga. Kuidas reeglid paika panna, seda on eespool…
Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…