Praegune mandaatide ümberjagamise süsteem on valijale umbes nagu hunt lambanahas. Suurte kõlavate siltide all hääletame isikuid, ent sisuliselt anname hääle erakonnale, keda valija arvamus hiljem ääretult vähe huvitab.
Ringkonna suurus on eraldi arutamist vajav küsimus, seda siin ei puuduta. Aga põhimõtteliselt peaksid valituks saama ringkonnas…
Tarvis on välisinvestorite siin teenitud tulu riigist väljaviimisele normaalne tulumaks kehtestada. Muuhulgas ka kontsernisisene.
Kindlasti ei tohi seda teha liiga suure protsendiga – see halvendaks eesti atraktiivsust ettevõtluskeskkonnana ning seda pole tarvis. Küll aga on naeruväärne praegune süsteem, kus kontsernide sees viiakse riigist välja…
Esiteks on tarvis, et auväärt poliitikutel puuduks võimalus ise riigi kaukast oma erakonnale raha kantida. Teiseks on tarvis, et erakondade riigieelarveväline rahastamine oleks läbipaistev.
Selleks tuleb praegust süsteemi muuta viies detailis.
1. Erakondade suurim kuluallikas – reklaam – on tsentraliseeritud, selleks on valimisreklaamiamet vms,…
Õige mõte!
Kahe käega poolt. Õhuke riik peaks lisaks vähesele maksukoormusele tähendama ka nende maksude võimalikult efektiivset kasutamist – mida ebapädevate poliitrottide nõukogudes külitamise sponsoreerimine päris kindlasti ei ole!
Tegelikult on riigikogus sisulist tööd kuhjaga!
Põhimõtteliselt on idee õige. Riigikogulastest tuttavatega rääkides tuleb välja, et tegelikult on seal kohutavalt palju tööd ja igale asjale lihtsalt ei jõua muidu piisavalt tähelepanu pöörata. Sestap on assistendi-idee täiesti põhjendatud.
Hoopis teine küsimus on, palju neid riigikogulasi sinna mäkke üldse vaja on. Me pisikese rahvaarvu peale on 101 kindlasti üle pingutatud number. 51 või 71 oleks oluliselt etem. Ja kohati ilmselt ka efektiivsem.
Mis kasu on kõrvuni võlgades olevatest erakondadest?
See teeb uute erakondade loomise tõesti mõnevõrra keerulisemaks. Aga samas – kui erakond on alustamisest saati kõrvuni võlgades ja rabeleb rahahädas, siis on tema ja ta liikmete mõttesuunda väga lihtne mõne kopikaga painutada.
Pigem niisiis selle mõtte poolt – võlgades olemine teeb erakonna haavatavaks ja mõjutatavaks.
ja valimisreklaami tegemine tsentraalseks!
Põhimõtteliselt nõus – erakondade suurim kuluartikkel on reklaam, ning selle oma vahenditega tegemiseks ei ole neile vaja riiklikku toetust maksta. Siiski loob see ohtliku olukorra, kus reklaami tellimine ja selle tarbeks annetamine muutuvad läbipaistmatuks. Siinkohal tuleb edasi mõelda sellele, et poliitilise reklaami tegemine üleüldse erakondadest välja viia. Nõnda, et erakond ise oma valimisreklaami üldse teha ei tohi, sellega tegeleb riiklik valimisreklaamiamet ja ERR ning igale kandidaadile antakse oma kindel reklaamimaht. Ühtekokku on nõnda tagatud võrdne kohtlemine ja kuluefektiivsus – sest suurima kisaja hääletamise võimalus kaob ära (Noh, eeldusel, et kandidaat oma kolme reklaamiklipiminutit ei kuluta sarnaselt imikule täiest kõrist erinevate vokaalsete häälitsuste kuuldavaletoomisele..) ning mõjuma hakkavad reaalsed mõtted ja nende sisukus.
Soosib läbipaistmatust/hägusust rahaasjades!
Kindlasti mitte. See põlistab praegust olukorda, kus on võimalik teha läbipaistmatuid annetusi ning seetõttu on hääletamisel kahtlastel motiividel loodud seadused.
Praegu on erakond MTÜ
Erakondadel on küll oma seadus, tõsi, ent MTÜdele on kohati lubatud rohkem, kui erakondadele lubatud peaks olema ning erineva juriidilise vormi kasutamise tõttu on praegu võimalikud JOKK-skeemid rahastamises, liikmehalduses ja nii mõneski teemas veel. Tõepoolest, jokk-skeeme ei ole võimalik täielikult välja rookida, ent pole ju mõtet nende toimimist seadusandluse kaudu toetada, eksju.
Seda eesmärki taotlebki juriidilise staatuse eraldamise mõte. Samuti asja lihtsamini hoomatavaks tegemine – pole vaja nii mitut eri seadust paralleelselt jälgida.
Sisuliselt vähe-efektiivne ettepanek
Tõepoolest, paras piir erakonnale on 200 inimest. Ja rahastusmandaat liikmete arvu järgi, 2,5-5% on samuti pisut paljuvõitu – see teeb keskeltläbi 18-35000 häält, rahstus võiks alata kusagilt protsendi piirimailt..
Vähe-efektiivne
Tarvis on eelkõige võimekaid ja esilolekut mitte pelgavaid naisi. Põhimõtteliselt on siinkohal protsentidega hooplemine/kaklemine võrdlemisi sisutühi tegevus. Esiteks ei kahtle keegi naiste võimekuses poliitikas osaleda. Seda näidatakse pahatihti lihtsalt liiga vähe välja ning sestap on naisi vähe esil. Kõik jutud alalhoidlikkusest ja kõik muu. Ainus reaalne lahendus naiste osakaalu suurendamiseks on rohkemate naiste aktiivne-olek ja ühiskonnas kaasa rääkimine. Aga see initsiatiiv võiks tulla hakkajate naiste endi seast, kes mu sügavalt isikliku veendumuse ja kogemuse kohaselt on täiesti võimelised meestega võrdsel tasandil rinda pistma nõnda, et nende jutuga vägagi arvestatakse. Selline reeglitega-löömine jääb üldjuhul väga poolikuks lahenduseks – tore on, et meil on nii ja nii palju naisi seal ja seal. Aga kas selleks on kellelegi tehtud hinnaalandust? Või soositakse kedagi ebaausalt?
Vähem kisa, rohkem villa, muud ei miskit!
Milleks remontida tehase praaki..
Nõus, et kompensatsioonimandaat ei toimi valija tahte järgi. Ja antud juhul on tegemist võrdlemisi surnult sündinud leiutisega, mida ikka veel elustada tahetakse. Kõige õigem ja õiglasem ja demokraatlikum on ringkondade avatud nimekirja süsteem, kus valituks osutuvad rinkondades enim hääli saanud isikud, nimekirjast ja erakonnast sõltumata. Siia on võimalik rakendada ka kahe- või kolmeastmelist eelistusjärjekorra-süsteemi, et valitud saaks tõepoolest need, kes seda väärivad. Ja asenduse järjekord käib lihtsalt häälte arvu järgi.
See on ainus viis, mis tõepoolest teeb kandidaadid vastutavaks mitte nimekirjade koostajate vaid valijate ehk rahva ees.
Kahtlased arvutused + reaalsele elule Eestis vastukäiv mõte.
Esiteks on need arvutused siin sedavõrd kolossaalsete summade jaoks ikka väga puusalt tulistatud. Kust on pärit konkreetsed numbrid? Kas kõiki teekatteid lõhuvad rehvid sarnaselt? Kus sõidetakse rohkem? Kas kõik rehvid on sarnased? Ja veel palju teisi küsimusi. Mõni viide palun uurimustele – enne ei usu. Ja teiseks – jääväljadel, mida väljaspool maakonnakeskusi ja suuremaid linnu kohati teedeks nimetatakse ma ilma naastuta küll ringi liikuda ei julgeks, pigem on kohati piike tarvis.. Tõepoolest, võib-olla on lamellid 99 päeval sajast mõistlikum valik ja töötavad hästi. Aga autole lähevad (naast)rehvid alla ikkagi selle ühe järgi, kus on raskemad tingimused ning lamellist tolku pole. Mis kasu on kogu keskkonna- ja maksusäästust, kui vesilibedal jäätunud ja parasjagu kaldus külavaheteel auto lihtsalt kraavi vajub?
Mis rõõmu saab olla sajast miljonist, kui selle eest tasutakse potentsiaalselt inimeste elude ja tervisega?
Eelkõige on tarvis tervet mõistust!
Siis tasub ju kaaluda ka Saksamaal toimivat süsteemi, kus erakonnaliikmete miinimumhulk on sätestamata, filtrina toimib valimisi korraldav komisjon. 57 inimese ja ühe ideega erakonnahakatis võeti rajalt maha, 270 inimest ja mõningane programm aga oli juba päris piisav alus valimistel osalemiseks.
Võrdsus vs atraktiivsus
Ülarile: Põhimõtteliselt olen võrdse maksustamise mõttega nõus – see oleks kõige lihtsam ja kõige ausam ja riigile ka kõige tulusam. Siin aga tuleb teha põhjalikum analüüs teiste riikide ja ettevõtluskeskkondade kohta (mille tegemiseks mul hetkel sessi ajal aega pole..) – Meil ei ole vaja nii suurt maksustamist, et siinset elu arendav väliskapital lahkuks. Sestap pakkusin välja sellised protsendid.
Võrdluseks: Lätis on riigist väljuvale tulule maks 15%, Iirimaal 12,5%. Samas Saksamaal on see keskmiselt 29,8% ja majandus üldiselt õitseb. Siit edasi tulebki analüüsida maksuprotsendi suuruse tervikmõju..
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Pakuksin süsteemi, mis lähtub minu kogemuslikust veendumusest, et Eesti ei vaja enam 101-liikmelist alaliselt Toompeal istuvat esinduskogu. Loomulikult tähendaks see põhiseaduse muutmist, kuid see on ju meie oma riik ning mitte jumala antud, vaid meie endi vastuvõetud põhiseadus.
Nagu mõnes teiseski riigis (nt Leedus, Prantsusmaal jm), võiks igal…
Kodanikustaatus annab õiguse valida ja olla valitud. Seda õigust ka kasutatakse. Paraku ei kasuta suur osa kohalike omavalitsuste ja/või riigikogu valimistel mandaadi saanud kodanikest oma mandaati ning loovutavad selle oma valimisnimekirja või erakonna liikmele.
Kui seesugusel mandaadi priitahtlikul loovutamisel ei ole kodaniku tervisest,…
Infoajastu tehnoloogia annab võimaluse järgmiseks süsteemiks:1. Kui kodanik tahab, hääletab seaduse poolt või vastu ise (kodanikul on 1 mandaat).
2. Kui kodanik ei oska või ei taha teatud teemaga tegeleda, võib ta oma mandaadi delegeerida teisele usaldusväärsele isikule või grupile (erakonnad või ad-hoc spetsialistide grupid). Usaldusväärne isik…
1. Kindlasti tuleks ära kaotada kompensatsioonimandaadi võimalus – see viib riigikokku esindajad, keda kodanikud ei ole sinna valinud (broilerid). Samuti tuleks üle vaadata erakondade ja üksikkandidaatide valimiste alused – ei ole normaalne kui mitme tuhande häälega üksikkandidaat jääb riigikogust välja ning samas mõnekümne häälega erakondlik…
Keelustada ülikallid loosungipõhised valimiskampaaniad erameedias ja tänaval. Selle asemele luua täiendatud väitlussaadete programm avalik-õiguslikes kanalites (ETV, ETV2, Vikerraadio),
mille alusel oleks kodanikel võimalik kujundada sisuline arusaam kandidaatide ja erakondade soovidest ja võimekusest. Väitlustesse kaasata vabakonna esindajad.
Kompensatsioonimandaadi põhimõtte rakendamine tuleb täielikult kaotada, kuna see on ebaloogiline ja ebavajalik valimistulemustega manipuleerimise mehhanism. Iga kandidaat peab saama Riigikogusse ainult temale antud häältega ja mandaadi teistele kandidaatidele ülekandmise võimalus tuleb täielikult lõpetada.
Kehtestada kord, et volikogudesse ja riigikokku valitud inimesed peavad peatama oma osaluse erakondades sh ei osale erakondade koosolekutel ja ei tohi erakondi rahaliselt toetada. Sel juhul esindavad nad oma valijaid, mitte erakonda. Nende taasesitamine erakonna kandidaadina ei sõltu mitte nende rahalisest toetusest erakonnale, vaid sisulisest…
Oleme 21. sajandis. Tehniliselt on võimalik nii kohalikel kui riigikoguvalmistel võtta kasutusele süsteem, kus on kättesaadav informatsioon nii saadikute, kui teda valinud isikute kohta.
Avalik hääletamissüsteem:
1) võimaldab välja töötada mehhanismi, kus valijad saavad enda saadiku ka tagasi kutsuda. Aus mäng. Just need valijad, kes andsid…
Et vähendada kõlvatut konkurentsi valimistel,tuleb valimiskampaaniad teha riigi kulul.Selleks esitavad kõik kandidaadid spetsiaalsele kampaaniaks moodustatud riigiettevõttele oma valimisprogrammi,CV ja foto.Need andmed avalikustatakse spetsiaalsetel stendidel ja veebilehtedel.Koostatakse ka vastav trükis,mis saadetakse soovijatele postiga…
Mistahes valimiskorralduse puhul rakendada süsteemi, kus valija reastab üheainsa kandidaadi nimetamise asemel hulga kandidaate eelistatavuse järjekorras. Taoline süsteem (üksik ülekantav hääl, eelistushääletamine, alternatiivne hääl, vt http://pir.at/vikipeediast) üle maailma mitmel pool kasutusel ja aitab tõhusalt välja selgitada valijate…
Palju on räägitud kui oluline on kodanike kaasatus ka valimistevahelisel ajal. Hea võimalus selleks oleks rahvaalgatuse kaudu – st teatud arvu (täpne arv arutelu koht) kodanike toetuse korral (kasvõi petitsioon.ee lehe kaudu), oleks võimalik esitada eelnõu ideesid, kavandeid Riigikogule ning viimane omakorda on kohustatud seda ka menetlema….
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Üks Eesti demokraatia olulisemaid igapäevaseid alustalasid on õiguskantsler. Tema poole saab pöörduda iga kodanik kui ta arvab, et mõni Eesti seadus ei ole kooskõlas Põhiseaduse või mõne muu Eesti seadusega. Riigikohus on aga oma 19.04.2005 otsuses leidnud, et õiguskantsleril ei ole õigust kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liidu…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…
Praegune olukord, kus erakondi rahastatakse riigieelarvest vastavalt valimistel saadud häälte järgi, põhjustab ühte tõsist probleemi demokraatia seisukohast – riigieelarvest toetatakse rohkem võimuerakondi ning konsolideeritakse kehtivat võimu. Riigieelarvest rahastamine ei peaks omama sellist efekti, vaid peaks tagama erakondade ja…
Lubada erakonna ainsaks sissetulekuallikaks vaid elektroonilise pangaülekandena teostatud liikmemaksud. See meede annaks erakondade lihtliikmetele maailmavaadet reaalselt toetava funktsiooni ning erakonna juhtkonnale sisulise kohustuse oma lihtliikmete ees vastutada.
Välistada juriidiliste isikute annetused, kuna maailmavaade on vaid kodanikul…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Oluline on tagada, et erakondade rahastamine oleks läbipaistev ning erakonnad ei oleks kitsa huvigrupi, vaid kõigi erakonna liikmete ja kogu toetajaskonna poliitiliste huvide väljendajaks. Selle eesmärgi kindlustamiseks ei tohi lubada olukorda, milles erakond satub teatud isikutest sõltuvusse (nn taskuparteiks muutumine).
Teisalt on erakondadel…
Ettepaneku sisu on koorunud Harku valla kodanikeühenduste ümarlauast, kus paar aastat tagasi tõstatus ettepanek viia kodanikeühenduste ümarlaua liikmed volikokku. Kohaliku omavalitsuse volikogu tuleb moodustada piirkondade esindajatest, kes koosnevad kas siis külavanematest, külaseltside- või piirkonna suuremate tööandajate esindajatest….
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Rahva valitav organ, kirjutan meelega väikese tähega, riigikogu on parteide teadliku tegevuse tulemusel muudetud teisejärgulisteks moodustiseks, kus kitsas ring inimesi otsustab, kes pääseb, kes ei pääse ning see olukord peab muutuma. Kuna ameti annab partei, mitte rahvas, peab saadik arvestamagi eelkõige nendega, kes annavad ameti, siit…
Saadikukandidaadid peaksid kandidaadiks kvalifitseerumiseks eelnevalt sooritama midagi sarnast nagu IQ testi, mis näitaks nende arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises. Samuti peaks olema tuvastatud teovõime. EV Riigikogu…
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Väga kalliks lähevad meile küll “õigest” parteist, kuid asjatundmatu ametniku vead.
Ettepanek: Spetsiifilistes valdkondades, nagu näiteks transport, teedeehitus, linnaplaneerimine, keskonnakaitse jne töötamiseks peab ametnik kohustuslikult omama eriharidust vastavas valdkonnas
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.Tihtipeale ei tee nad muud kui korraldavad riigi raha eest enda isiklikku valimiskampaaniat….
Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa – seega tuleb ametnikke…
Kehtiva seaduse kohaselt osavalla ja linnaosa vanema nimetab ametisse ja vabastab ametist valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul. Ettepanek on kaotada nimetatud piirang seadusest. Iga omavalitsus võiks ise otsustada, kes vanema ametisse nimetab. Tallinnas on olemas linnaosade halduskogud. Võimu detsentraliseerimise huvides…
Muuta valimissüsteem selliseks, et “trepiastmel” kõrgemasse instantsi valitud isik ei tohi kandideerida madalama astme valimistel, mis tähendab, et europarlamenti valitud ei tohi senikaua kuni ta europarlamendis on kandideerida riigikogu valimistel ja riigikogulased ei tohi kandideerida KOV-i valimistel. Samas ei tohiks olla ühel “astmel”…
Et kasutada paremini naiste potentsiaali poliitika kujundamisel teen ettepaneku leppida kokku, et valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad koostatakse tõmbluku põhimõttel, mis tähendab, et nimekirja esiosas (näiteks 20 esimest kandidaati) vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid. Praegu on näiteks Riigikogu 101-st saadikust 21…
Kompensatsioon eeldab,et kes on midagi vähem saanud,sellele antakse juurde.Praegu on vastupidi,see kes on palju saanud,saab veel juurde.Sellepärast on kompensatsioonimandaadid lausa ebausad (eetikast rääkimata) ja mandaatide jaotamisel neid tarvitada ei tohi.Samas on poliitika siiski meeskonnatöö ja mõnesugune häälte ülekandmine on…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Räägitakse,et annetajad toetavad maailmavaadet.Taoline toetamine ei ole põhiseaduspärane.Igal kodanikul on üks hääl ja ainult sellega tohib ta oma maailmavaadet toetada.Annetajatel ei saa lubada annetusete abil endale hääli juurde osta.Teen järgmised ettepanekud:
-parteisid/valimisliite rahastatakse liikmemaksudest ja riigieelarvest.Muid…
Valimisseaduste mitmesugustes nüanssides kompetentsedisikud võiksid debateerida teemal: Eesti on nii väike,kas on võimalik
luua ainult üks valimisringkond
Tõenäoliselt huvituksid kodanikud valimistest ja ka neil osalemisest rohkem, kui neile antaks mugavam võimalus tulemusi lõpuni jälgida ja neile kaasa elada – kas kodus või kusagil linna peal. Valija, kandideerija või valimiskomisjoni liikmena. Mugavam võimalus tekib aga ainult siis, kui sa ei pea järgmisel päeval tööle minema.
Seetõttu teen…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud!
Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Rahvakogu idee ja toimimine ei tohi olla ühekordne, kestes vaid 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Loodetavasti laekub praeguseks kategoriseeritud temaatikasse ja selle temaatika piiride taha ka selliseid väärt ettepanekuid, mida käesoleva aasta järgnevate kvartalite jooksul saab viimistleda ja esitada ühiskonna järgmiste oluliste…
Nimelt praegu oleme olukorras, kus Eesti ettevõtjad maksdes endale dividende, siis peavad maksma riigile tulumaksu, kuid mitteresidendist (isik, kelle alaline elukoht on välis riik) ettevõtjad ei pea. Samuti ei pea praegu tulumaksu maksma välisfirmad, kes omavad eestis tütarettevõtteid. Selliselt toimides viiakse igal aastal eestist välja…
Kaotada-likvideerida riigi ülalpeetav Kaitsevägi ja Kaitseliit.Eesti rahvale ja riigile pole kunagi mingit kasu olnud militaarüksustest! Poliitikud on reetnud ja reedav endiselt:(elamisload, parteikassad jne).
Sellisele väikeriigile, alla 1 miljoni elaniku ja alla 300 000 võimelise relvakandja, pole mõtet raha raisata. Iseki 100 % elanik-konnast…
Kuluhüvitise eest isikliku sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine on riigieelarve raha ebaseaduslik kasutamine. Kui iga ettevõtja, kes peab oma tegevusega üleval ka riigikogu saadikuid, peab tõestama ametisõiduki kasutamisel tegelikku sõidu eesmärki, ja seda mitte tehes peab tasuma erisoodustusmaksu, siis riigikogulane võib teha riigi rahaga,…
Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku: 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22000-34000. Eestis on praegu kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida.
Vaesusriski süvenemine viitab Riigikogu passiivsusele nimetatud küsimuses. Vaesuse leevendamise meetmena tuleb kasutada reaalselt maksupoliitilisi meetmeid – tulumaksuvaba miinimum peab vastama üksikisiku ja leibkonna reaalseks väärikaks äraelamiseks vajalikule minimaalsele sissetulekule. Riigi poolt on ebaeetiline koguda makse kodanikelt, kelle…
Kui inimene ei soovi oma majapidamisse kaugloetavat arvestit, mis potentsiaalselt võib ära rikkuda tema elektriseadmed (ja ka tervise?), siis peaks tal olema võimalus keelduda kaugloetava arvesti paigaldamisest nii nagu on see teistes riikides. Eestis on aga kaugloetavate arvestite paigaldamine tehtud seadusega kohustuslikuks. Tegemist on inetu…
Suurendada vee-, kanalisatsiooni-,side-, gaasi-, elektri -jt.trasside taluvustasu eramaadel kehtestatud piirangute osas vähemalt maamaksumäärani . Tänasel päeval eraomanik ei saa ühte osa oma kinnistust täielikult kasutada ja tasu rajatiste taluvuse eest on naeruväärselt väike, kuid maamaksu peame ka selle osa eest tasuma täiel määral.
Nõukogude Eestis oli kanep tabu, kanepikultuuri praktiliselt ei eksisteerinud. Üleminekuperiood tõi järkjärgult kultuuri ja -kultuurituse. Olud on nüüdseks muutunud, kuid seadusandlikult elame endiselt sügavas stagnaajas. Käes on sallimise aeg! Piirissaar kanepi legaliseerimise katsepolügoniks!!!
Tõstatan teema, mida Eesti ühiskonnas ei ole senimaani tõsiselt arutatud.
Eestis üks suurimaid igaaastaseid kulusid ja rahasid liigub teeehituses. Siin peitub ka üks suurimaid kokkuhoiu võimalusi. Ettepanek on minna täielikult üle lamellrehvide kasutamisele. Väidan, et see ei too kaasa olulist liiklusohutuse suurenemist ega suuremate…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Riigikogu liikmetel ei tohiks olla võimalust käia ajakirjandusega kohut teemadel, mis puudutab nende poliitilist või majanduslikku tegevust.
Riigikogu liikmed on asunud ridamisi käima kohut ajakirjandusväljaannetega, mis avaldavad nende tegevuse kohta informatsiooni. Enamasti kohtuskäimise perioodil ajakirjandus kohtusse antud teemasid ei kajasta…
Üks põhjus, miks Eestis vähe lapsi sünnib tuleneb asjaolust, et vanematel pole korralikku elamist. Eesti-aegne elamufond on suures osas amortiseerunud ja nõukogude ajal ehitatud korterid ei rahulda valdavas osas suure pere vajadusi. Uusi elamuid ehitatakse vähe ja nad on nii kallid, et keskmine pere neid endale ei suuda lubada isegi pangalaenu…
Kaotaks ära kõik toetused, riiklikud pensionid, invaliidsustoetused, töötute toetused. Kõigile võrdselt riigi poolt. Summa ise on küsimus, aga 200 eurot igale inimesele kuus oleks piisav ellu jäämiseks. 200 eurot korda 1,2 miljonit kodanikku võrdub 2,88 miljardit eurot aastas. Bürokraatiat saaks vähendada tohutult. Sakslastel ka sama plaan,…
Riigikokku saab valida saadikuid ainult otse. Riigikokku pääsevad üle Eesti enim hääli saanud saadikud. Saadikud oma kogutud hääli teistele edasi anda ei saa. Riigikogulased valivad endi seast valitsuse. Vastavalt valimistel kogutud häälte pingereale astuvad uued liikmed riigikokku sealt valitsusse ja kas või presidendiks valitud riigikogulaste…
Vähemalt 2 korda kuus, läbi oma kohaliku omavalitsuse või Riigikogu kodulehekülje antaks siis valijatele teada mis kell ja päeval millises oma valimispiirkonnas realiti ollakse. Juhul kui esimest korda jääb tulemata – hoiatus valija poolt . Teisel korral puudumise eest saadiku ühe kuu palga suurune trahv ja kolmandal korral puudumise eest…
Võib arvata, et kohe erakondade valimiselt isikuvalimistele hüpata oleks liialt suur samm alla neelata (ehkki vajalik), siis alternatiivne lahendus, nö “kirik keset küla” oleks, kui erakondlikud nimekirjad kujuneksid automaatselt häälte arvu järgi. Nii saaksid igast erakonnast, ilma liigsete ümberkorraldusteta Riigikokku just need, kes vastavas…
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Kuna ülemvõim on rahvas ja kõrgem võim riigikogu, siis on mõtetu pidadanii kulukat ametikohta nii väikeses riigis nagu Eesti. 30-40 a. pärast ei jõua
Eesti ülal pidada seda ekspresidentide hulka, mis siis juba on.
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.
Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.
Teen ettepaneku laiendada praegu kehtivat poliitilise välireklaami piirangut valimiskampaaniate perioodil ka valimisreklaamidele teles ja raadios. See aitaks:1) vähendada vajadust erakondade riigieelarvelise rahastamise järele, sest valimiskulutused on erakondade üheks suuremaks kuluks, sellest omakorda suurima osa moodustavad reklaamikulud;
2)…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Kuna praegu on riigikogulaste palk seotud Eesti keskmisega, mis iga aasta tõuseb siis sellega koos tõuseb ka riigikogulaste sissetulek. Kui siduda riigikogulaste palk alampalga kordsega(kas siis viis kuus alampalka näiteks), kaoks ära(väheneks) nende iga aastane palgatõus ja samas on siis lootust, et hakkab tõusma vahest ka alampalk.