Valitsus võttis 27.12.2012.a sidevahendite kaudu läbiviidud istungil vastu otsuse saata Riigikogule arutamiseks ministeeriumidega ja asjaosalistega kokkuleppimata eelnõu. Kaitse – ja Siseministeerium pole eelnõud kooskõlastanud. Põllumajandusministeerium on esitanud märkused täienduseks, kooskõlastus puudub. Rahandus- ja Justiitsministeerium (102 märkust) on kooskõlastanud juhul, kui kõik nende märkused jõuavad eelnõusse. Kõik ministeeriumide märkusi pole eelnõusse lülitatud. Maaomanike esindajatena esinevad Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Talupidajate Keskliit (edaspidi 3E) ja jahimeeste esindajad pole kokkulepeteni jõudnud. 3E organisatsioonid, keskkonnaministeerium , Valitsus ja ka EJS ei ole läbi viinud mingeid avalikke arutelusid ega teabepäevi maaomanike ja jahimeeste suuremas laiapõhjalises osavõtjate ringis.Suurele osale ühiskonnast pole antud teavet ega sõnaõigust. Täiesi arusaamatu on, kuidas Valitsus võtab sidevahendite teel läbiviidud istungil vastu eelnõu, milline pole saanud ministeeriumide kooskõlastusi ja ei sisalda teiste asjaosaliste kokkuleppeid ning esitab sellise puuduliku eelnõu Riigikogule menetlemiseks?? Siin on näide tegelikust ühiskonna kaasamisest seadusloomesse. Jahiseaduse eelnõu 12-1074 vajab enne Riigikogus menetlemist rahvaarutelu läbiviimist, täiendamist, parandamist, kokkulepete sõlmimist. Seda saaks teha järgmise teemana Rahvakogu keskkonnas, vaatamata sellele, kas Riigikogu selle jõuga vahepeal kehtestab või mitte. Eesti loodusvara – maa, metsa, ulukite olemasolu on rikkus, mis vajab ühtset, ühiskonnas kokkulepitud viisil majandamist, kasutamist ja selleks ka tervikut käsitlevat regulatsiooni.
Sellist regulatsiooni saab teha ainult ühiskonna kõigi selle ala osade, riigi-, maaomanike, jahimeeste kaasamisega kokkuleppe tegemisele.
Kaasamine on üks ühiskonna elukorralduse põhitõdesid, mis tuleb seadustada võimule tingimusteta täitmiseks