Elukutseline poliitik on meister ainult selles, kuidas uuesti ja aina uuesti võimule tulla. Mis kasu on sellisest meisterlikkusest ühiskonnale? Nõnda esitaksin idee, mille seesmärgiks oleks vähendada poliitilist korruptsiooni, kaasata suuremat osa ühiskonnast riigivalitsemisesse ja suunata inimesi tegutsema selle nimel, mis on vajalik ühiskonnale ning mitte kulutama aega püüdlustele enda sooja koha kindlustamiseks. Mis oleks, kui tulevikus saaks iga inimene kuuluda ainult ühte Riigikogu koosseisu?
Võib ja lausa peab püüdlema valimissüsteemi parandamise suunas, aga kui probleemi põhjus on sügavamal, siis ainult valimissüsteemi kohendamisega on raske probleemidest sootumaks vabaneda. Kui ühtedel ja samadel isikutel on võimaldatud pidevalt poliitikas püsida, siis on kerge kaduma nende suhe reaalsusega ning oluliselt kasvama korruptsiooni oht. Samas on ülejäänud muudatused valimiste korralduses vajalikud ka siin, et selline süsteem saaks edukalt toimida.
Neli aastat on piisavalt pikk aeg, et anda enda panus Eesti heaolu suurendamiseks. Pärast seda on paras edasi liikuda ja anda võimalus uutele tulijatele. Selline mehhanism võiks sundida riigikogulasi rohkematele tegudele ja suuremale aktiivsusele, sest teist võimalust enam ei tule.
Riigikogu peab olema koht, kus tegeletakse oluliste küsimustega ja mitte niisama olesklemisega. Need 4 aastat peavad olema ainult selle päralt ning oma tööd pühendumusega tehes oleks see ka piisavalt koormav, et antud aja möödudes oleks rõõm edasi liikuda ja jätta riigivankri vedamine uutele tulijatele. Samuti ei oleks põhjust karta ellu viia olulisi, kuid ebapopulaarseid muudatusi, sest tagasivalimist see mõjutada ei saa.
Nõnda oleks palju rohkematel inimestel võimalus otseselt riigivalitsemise juures osaleda ja seeläbi saaks suurendada ühiskonnaliikmete seas seda oma riigi tunnet. Riigikokku minekul oleks senisest palju olulisem just see, et mida plaanib antud isik seal ära teha… mis on tema 4 aasta eesmärk. Tegevus on ju pandud konkreetsesse ajalisse raami ja rohkem võimalusi ei anta.
Riigikogulase amet võiks olla ainult kord elus peetav ning selle lõppemisel naaseks inimene tagasi oma vana tegutsemisala manu. Nõnda saaks oluliselt pärssida nn poliitbroilerite kasvatamist, sest selles vallas ei oleks enam mingit elukutset loota. Meil ei ole vaja riigivalitsejaid, kes ei oska midagi muud, kui ainult plakati kenasti naeratada ja kõrgema käsu järgi nuppu vajutada ning kes on valmis kõigeks, et mitte kaotada oma sooja kohta.
Miks peaks seda mõtet toetama?
Miks ei peaks seda mõtet toetama?