Diskussioonis riigiettevõtete nõukogude üle on keskseks küsimuseks saanud poliitikute, eriti just Riigikoguliikmete neist väljasaamine. Mina küsiksin pigem, et mida oleks vaja teha, et need nõukogud targemini tegutseksid, ka küsimust poliitikute seal osalemisest käsitleksin sellest vaatepunktist lähtudes. Kuna Riigikogu liikmete hoidmine neis nõukogudes on üldsuse silmis saanud väga ebapopulaarseks võib lugu lõppeda sellega, et parteid asendavad riigikoguliikmed seal lihtsalt madalama astme parteisõduritega ja sisuliselt midagi paremaks ei lähe. Huvide konflikt jääks ikka ülesse, sealjuures ka oma sponsoritest ettevõtjate sokutamise kaudu nõukogudesse. Usun, et lahend ei peitu mitte mingi kategooria inimestel nõukogus osalemise ärakeelamises vaid teatud tasakaalumehhanismi kujundamises ja liikmete valikuprotsessi selgemaks tegemises. Nõukogude liikmed võib jaotada neljaks: 1.poliitikud, 2.ametnikud; 3.ettevõtjad; 4. väliseksperdid (majandusteadlased, tehnoloogiaeksperdid, juristid). Suureks sammuks edasi oleks kui lepitaks kokku, et: a) poliitilisel alusel määratud liikmeid oleks nõukogus mitte enamus vaid vähemus ja et b) tuntaks kohustust põhjendada avalikkusele, mis alusel üks või teine liige on nõukogusse valitud, mis liiki ekspertiisi ta esindab. Poliitikute osalus nõukogudes ei pruugi olla mõttetus. Tegemist on reeglina infrastruktuuri ettevõtetega, kelle tegevuses ei ole lühiajaline puhtäriline aspekt ainumäärav. See sõltub riikidevahelistest suhetest, opereerimisest EL reeglistiku raames, ka julgeolekupoliitilistest aspektidest. Riik ei peaks nende puhul olema huvitatud mitte ainult kasumist vaid ka sellest kui heaks sisendiks nad on Eesti majandusele ja arengule tervikuna. Kui see ei kehti, siis tuleks taoline ettevõte lihtsalt maha müüa. Kui kehtib, siis oleks tegelikult RK liige nõukogus vähemalt ettevõtte seisukohast kasulikum kui suvaline parteisõdur. See kindlustaks seost ettevalmistatava seadusandlusega, kavandatavate sammudega EL-alases ja välispoliitikas. Eeldades, et riigikogulastest nõukogu liikmed peaksid teostama seadusandja kontrolli ettevõtte tegevuse üle oleks elementaarne nõue, et seal oleks esindatud ka opositsioon. Näiteks nõukogus oleks üks või kaks poliitikut koalitsioonist, üks opositsioonist. See vähendaks võimalusi “varjatud käikude” tegemiseks.
On pakutud, et riigiettevõtete nõukogudes võiksid olla ainult Rahandusmin-i spetsialistid, kes oskavat kõige paremini hoida silma peal sellel, et riigi vara peremehelikult kasutataks. Üks tugev RM spetsialist kuluks muidugi igas nõukogus ära, aga infrastruktuuri ettevõtte puhul ei piisa vaid finantside kasutamisel silma peal hoidmisest. Jutt käib ettevõtte pikaajalisest arengust ja selle osas peaksid ettevõtte tegevusvaldkonda esindava ministeeriumi (enamikel MKM) ametnikud olema oluliselt kompetentsemad kui RM finantsistid. Ettevõtjate ja juhtide puhul, kes jätkavad tegutsemist oma äris , võiks olla nõutav ettevõtlusliitude aktsept.