Sel juhul oleks õige siduda mitte alampalgaga vaid mediaanpalgaga kuna viimane näitab tegelikku elatustaset. Madalaim ja kõrgeim palgaväärtus seda kindlasti ei tee. Keskmine on suhteliselt õige indikaator kuid mediaan on kahtlemata kõige õigem.
Mark Muru
09. jaanuar
Lisaksin veel,et alampalk on poliitiliselt kokkulepidud suurus,kuid see peab peegeldama riigi ja ettevõtluse reaalseid majanduslikke võimalusi.Kui kruvida alampalk kunstlikult väga kõrgeks,siis suurendab see tööpuudust ja tekitab majanduses tagasilöögi.
Toivo Kalmo
09. jaanuar
K6igepealt on miinimumpalk administratiivne suurus ja ei naita riigi arengu v6i rahva elatustaseme kohta peaaegu mitte midagi. Liiga k6rgeks t6stetud miinimumpalk kutsub esile toopuuduse kasvu ja piirab majandusarengut. Liiga madal miinimumpalk ei ole uldse margatav, aga selline ettepanek sunniks saadikuid pigem otsustama k6rgema miinimumi kasuks.
Teiseks ei tohiks tark riik kokku hoida oma parlamendi tootasu arvelt. Pigem tuleks hoolitseda, et parlamenti paaseksid 6iged inimesed. Pralamendisaadikuks saamise eesmargiks ei peaks kull uldiselt olema saadav tootasu, kuid palju koledam on olukord, kus targad ja oskajad inimesed loobuvad parlamenti kandideerimast, sest tootasu ei v6imalda nende muu tegevusega samavaarset elatustaset.
Neeme Danziger
15. jaanuar
Eestis oleks märksa vähem viha kui alampalk oleks näiteks 500 eurot (+180 praegusele) ja mediaanpalk oleks 800 eurot (+150 praegusele), aritm.keskmine palk oleks aga 1000 eurot (+120 praegusele). Tulevikus hakkavad palkade senised erinevused kuni 10-15 korda vähenema (kuni 5 kordseteks) niikui, kuna noored lähevad pigem mujale. Ühtses suures Euroopa Liidu “katlas” me ei saa siin lahjemat “suppi” keeta nagu kadedad rikkad usuvad.
Olev Vaher
11. jaanuar
Kuna praegustes oludes tundub, et kogu rahva viha on riigikoguliikmetele suunatud siis teades eestlaste kätemaksuiha kaldun arvama, et miinimumpalka ei tõsteta järgmise 100 aasta jooksul. Kõige tähtsam on, et riigikogu liige ei saaks sentigi juurde. Ettepaneku autorgi arvab: “kaoks ära(väheneks) nende iga aastane palgatõus” ja samas endale vastu rääkides lisab: “on siis lootust, et hakkab tõusma vahest ka alampalk”.
Jääbki arusaamatuks, kas tähtsamaks kujuneb riigikogu liikmetele ärategemine või miinimumpalga tõus? Segaduses ja kättemaksuhimuline inimene ei tee arukaid ettepanekuid, mis ei vähenda vajadust kaaluda riigikogu liikmete töötasu ja kuluhüvitiste viimist teistele alustele.
Toivo Einaste
08. jaanuar
Alampalk lepitakse kokku peamiselt tööandjate ja töövõtjate esindusorganisatsioonide läbirääkimsitel ning riigikogu kinnitab selle. Alampalk on siiani tõusnud tegelikult veidi kiiremini kui keskmine palk ning kõik poliitikud on lubanud tulevikus amalpalga ennakkasvu keskmisega võrreldes. Kindalsti ei tohi siduda ametnike palgaastmestikku alampalgaga.
Vello Tõugu
31. jaanuar