Tõenäoliselt kujuneks olukord selliseks, et inimesed tõesti ise ei hakka iga seadusega ennast kurssi viima. Oluliseks muutub see, kellele oma hääl delegeeritakse. Häält võiks saada delegeerida valdkondade kaupa (lisaks muudele variantidele) – sotsiaalvaldkonna oses ühele, riigikaitse osas teisele, haridusteemade osas kolmandale jne. Otsustajate (mandaatidega hääletajate) kujunemine muutuks üheks olulisemaks poliitiliseks teemaks. Parteid peaksid sel juhul kõvasti tööd tegema, et inimestele selgitada oma põhimõtete eeliseid. Samuti kerkiksid esile inimesed, kes ühiskonna arvamusliidritene omaksid kindlates valdkondades autoriteeti. Sidusus poliitikute ja rahva vahel kasvaks.
Samuti oleks tagasiside vahetu – kui mulle selle inimese seisukoht ei meeldi, kellele ma oma hääle delegeerisin, muudan ma oma “delegaati”.
Raul Rikk
10. jaanuar
Väga hea idee. Ei näe sisulist põhjust, miks selline süsteem ei võiks toimida kui meil on olemas tehnilised võimalused ja lahendused, asjatundlikud inimesed, kes tunneksid palju paremini arutatavaid teemasid. Sisuliselt sillutaks selline lahendus tee palju odavamale, aga samas efektiivsemale seadusloomele kui parlamendi põhine lahendus. Kokkuvõttes muudaks see parlamendi ja ka erakondade rolli täiesti teisejärguliseks ja koguni mittevajalikuks. See idee on ühtaegu väga hea kui ka niivõrd revolutsiooniline, et aktiveerib kindlasti tugeva vastureaktsiooni. Mis puutub vastukommentaarides esitatud momentidesse, siis enamus inimesi ei suhestu enamustesse riigikogus arutatavatesse asjadesse (ega peagi otseselt suhestuma). Nii ehk teisiti annab valija oma mandaadi kellelegi. Olemuslikult ei ole vahet, kas ta teeb seda traditsioonilistel valimistel iga 4 aasta tagant või antud moel. Häälte ostmise oht on olemas mõlemal juhul.
Taavi Miku
08. jaanuar
Väga õige põhimõte eristada, mis alal kellele ma soovin oma mandaati anda. Pole usutav et üks esindaja (rahvasaadik) on asjatundlik kõigis küsimustes (nt. keemik Riigikogu sotsiaalkomisjonis). Mina tahan ka delegeerida oma mandaati eri valdkondades eri inimestele, kel arvan sel (kitsal) alal olema parimad teadmised. Tõesti see oleks samm parema demokraatia suunas.
Mario Vilbiks
07. jaanuar
Seda süsteemi ei ole muidugi realistlik rakendada 2 kuu või 2 aastaga. Oluline on suund – kas me jätkame infoühiskonna kontekstis põhjendamatu esindusdemokraatiaga või liigume otsedemokraatia suunas.
Raul Rikk
08. jaanuar
Tuleks lahendada kitsaskohad, nagu: – kuidas vältida häältega kauplemist
– kuidas ma saan mind huvitavate teemadega kursis olla, ilma igat istungit jälgimata ?
Alar Mäerand
09. jaanuar
Selle süsteemi puhul võiks hääletamine olla kohustuslik. Nii tekib olukord, kus inimene hääletab kas ise või on selle kellelegi delegeerinud. Vastutustunne kasvab.
Raul Rikk
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…
link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…
link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…
link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…
link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios…
link: pir.at/intervjuu
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus.
link: pir.at/intervjuu
Märt Põder
08. jaanuar
Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus.
link: pir.at/intervjuu
Märt Põder
08. jaanuar
Sama ideed kandis ka e-erakonna tehniline platvorm
Kui seda rakendada kõikidele seadustele, siis see ei toimiks – rahvas enam igapäevast tööd siis teha ei saakski, küll aga võiks see olla rakendatud kogu rahvast puudutavate seaduste puhul. Tookord arvestasime, et ca 20 seadust võiks olla see piir aastas. Ja toimiks see läbi veebi analoogselt osale.ee -le, kuid täiendustega: inimesed on end eelnevalt registreerinud ja ära grupeerinud, millised valdkonnad huvi pakuvad ja seejärel saavad vastavasisulise teate postkasti, kus kutsutakse arutelule. Arutelu toimub veebis, kus on olemas nii poolt kui ka oponeeriv seisukoht vastava ala spetsialistilt ja siis pannakse see hääletusele. Iga inimene saab hääletada ID kaarti kasutades.
link: www.e-erakond.ee
Mati Vã„ã„rtnã•u
07. jaanuar
Juhin tähelepanu, et on olemas selline delegaadidemokraatia liik nagu valgdemokraatia, mis juba lihtsalt hääletussüsteemi muudatuste kaudu kutsub esile hulga tagajärgi, mida Rahvakogu ajurünnak peaks saavutada üritama. (Muide, palun vabandust rämpsuga selle ettepaneku all, tegemist oli mingi Rahvakogu veaga. Elektroonilises hääletussüsteemis peaks sellised vead olema välistatud, aga kas see on saavutatav?) Kirjutasin valgdemokraatiast täpsemalt oma blogis…
link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/
Märt Põder
18. jaanuar
Hääli saab müüa ja osta ka praeguse esindusdemokraatia korral ja see on karistatav. Tavavalija häälte ostmine on seejuures riskante ja suhteliselt tulutu ka praeguses süsteemis. See jääb samamoodi ka delegaadidemokraatia raames. Superdelegaatide (vt mu blogiartiklist) korruptsioon on aga täpselt samasugune probleem nagu praeguste parlamendisaadikute jt korruptsioon. Seega ei pea ma häälte müümise argumenti kuigi tugevaks. Kuigi häälte müümine võib muutuda raskemini kontrollitavaks, ei toimu sellega seoses kvalitatiivset muutust. Võib ka argumenteerida, et kui rahva otsusest tõesti midagi sõltub, siis muutub ka hääle müümise ühiskondlik hukkamõist teravamaks ja see võib müümise mõningase lihtsustumise kompenseerida. Mõningat taustainfot delegaadidemokraatia kohta võib leida ka mu blogist…
link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/
Märt Põder
18. jaanuar
…igale inimesele koju kätte tuua. Eriti Eestis tänu nii laialt levinud isikutuvastusplatvormile. Lisaks ülalolevatele mõtetele ja e-erakonna ideedele on käesolevas Rahvakogu keskkonnas ka osalusdemokraatia põhimõtteid kasutatud. Kogu see funktsionaalsus ja ideed kokku panna ning koos realiseerida, saamegi osalusdemokraatial põhineva riigijuhtimise mehhanismi, mis võiks tänasel tehnikaajastul juba täiesti loomulik riigi areng olla.
Asse Sauga
07. jaanuar
Inimesed ju ikka usaldavad edasi poliitikuid. Delegeerivad oma hääla näiteks majandus küsimustes härra Ligile. Enim hääli saanud inimesed võivad ju ka toompeal edasi aega veeta.
Üldiselt ma siiski toetan, seda ideed ainult juhul kui me siiski alguses vaid katsetaks seda nt 75% riigikogu ja 25% rahavas, enda delegeeritud- või oma isikliku häälega. Samas paistab, et tugeva poolehoiuga inimesed, näiteks lp. Savisaar, saab siis poole rohkem võimu juurde, juhul kui ta peaks riigikokku otsustama minna. Suurte Eestile kahjulike seaduste vastuvõtmise eest pakuks veel kaitset kui saaks enda häält ka tagasi tõmmata kuni seaduse jõustumiseni. Ilmselt aitaks ka vähendada häälte müümist.
Hardo Kampus
11. jaanuar
Et idee üle arutelu paremini korraldada siis on loodud Facebooki leht, mille abil saab arutelu paremini koordineerida. Facebooki lehel on ka link Google Drive dokumendile kus saame konkreetseid ettepanekuid formuleerida. Teeme veebruaris algavaks analüüsiks korraliku eeltöö juba ära!
Google doc asub siin https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0Ap_wcFGs4MS6dFl6QmtGMWZUajc4TS1hNXcwcU5jQlE#gid=0
link: www.facebook.com/pages/Rahva-h%C3%A4%C3%A4l-Riigikokku/290979994337861
Margus Pala
10. jaanuar
Pakun kirjeldatud võimusüsteemile omalt poolt eestikeelse nime – virgatsvõim.
ÕSi andmetel tähendab virgats erikäskjalga, kuid meile enam tuntud on vast selle sõna kasutus neurokeemias.
Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.
Sellisel puhul neuron on yksikisik, aju on yhiskond, ning virgats on delegeerimisi võimaldav süsteem kui selline, mis võimaldab ühe raku (inimese) impulsi (arvamuse) teisele yle kandumist.
link: www.fb.com/ifoundu
Meelis Kaldalu
21. jaanuar
Väga hea idee. Ei näe sisulist põhjust, miks selline süsteem ei võiks toimida kui meil on olemas tehnilised võimalused ja lahendused, asjatundlikud inimesed, kes tunneksid palju paremini arutatavaid teemasid. Sisuliselt sillutaks selline lahendus tee palju odavamale, aga samas efektiivsemale seadusloomele kui parlamendi põhine lahendus. Kokkuvõttes muudaks see parlamendi ja ka erakondade rolli täiesti teisejärguliseks ja koguni mittevajalikuks. See idee on ühtaegu väga hea kui ka niivõrd revolutsiooniline, et aktiveerib kindlasti teatud status quo’st huvitatud kildkonna, kes hakkab sellise lahenduse teostumisele aktiivselt kaikaid kodaratesse loopima.
Taavi Miku
07. jaanuar
Kui isegi riigikogulased ei suuda kõigi menetluses olevate eelnõudega kursis olla ja usaldavad otsust tehes juhtivkomisjoni või fraktsiooni seisukohta, ei kujuta tõepoolest ette iga seaduse hääletamist pakutud moel. Rahvahääletusele võiksid siiski minna kõige olulisemad seadused – need, mille vastuvõtmist Riigikogu mõnel põhjusel blokeerib.
Mati Määrits
10. jaanuar
Teie argumendid püüavad väita, et tänases korras nimetatuid asju ei juhtugi? Juhtub ja palju kontrollitumal viisil. See vastu, toodud idee kannab endas just seda vajaliku: pole võimalik sellist massi ja hajali asuvat häält kontrollida! Mida kellele müüa? Asi on ju isikuliselt seotud ning tõestatav.
Tekib tunne nagu oldaks kivistunud mõtlemisega. Palun mõista, midagi peab muutuma ja rahva poole, kui lubate, siis põhiseadusliku rahvuse poole! Riik ei ole ettevõte vaid rahvusekogum! Mõistma tuleb hakkata asju nii nagu nad ka on.
Kõu Repnau
19. jaanuar
Kuigi idee on väga sümpaatne, siis lähtub eeldusest, et kõik kodanikud soovivad aktiivselt ja pidevalt kaasa lüüa ühiselu korraldamisel (s.t. poliitikas). Paraku (kahjuks) ei tihka sellele eeldusele alla kirjutada. Niisiis, mis saab olukorras, kus märkimisväärne osa ühiskonnast ei suhestu üldse selle süsteemiga, s.t. ei taha olla ühiskondlikult aktiivne, ent ei taha ka delegeerida oma mandaati kellelegi (s.t. ei viitsi sellega tegeleda)? Või kuidas tagada, et ei lähe nende “osavõtmatute kodanike” häältega suuremaks kauplemiseks? Seega kaldun ettepanekut siiski mitte toetama.
Marek Tamm
07. jaanuar
Ka aktiivne kodanik ei suuda kõiges mõistlikku arvamust kujundada, kõigega kursis olla. Ma hea meelega delegeeringi hea meelega oma hääle Riigikogu liikmele. Praegune süsteem kõigi oma puudustega on palju läbipaistvam, kui ettepanekus välja töödu. Kokkulepete-kokkumängude-ostu-müügi mured oleksid selle süsteemi juures suured.
Tõnu Jürjen
13. jaanuar
Olen vastu, sest arvan samuti, et paljud hääled lihtsalt müüdaks maha.
Triin Rebane
16. jaanuar
Võimalik oht millega tuleb arvestada on mandaadi müük. Kui sul on võimalik delegeerida oma hääl kellelegi edasi siis ma usun, et osa inimesi hakkaks neid kokku ostma odava raha eest ja siis müüma seadusi. Idee mulle meeldib lihtsalt teostus peab olema palju palju paremini ja põhjalikumalt läbimõeldud.
Hardo Kampus
07. jaanuar