Miks maksumaksja peab laisklevat mõrvarit eluaeg ülal pidama?
Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samala jal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest, tal on soe söök, sportimis võimalused, saun ja muud mugavused, mida pole paljudel Eesti korralikel tööinimestelgi. Mis aga kõige võikam, on see, et seda mõrvarit hakkavad oma raskelt säästetud maksudega üleval pidama ka mõrvatu lähedased! Kas see ei ole perversne? Toitja pere peab hingevaakumise äärel rabama, et maksta makse, millega peetakse ülal perepea mõrvarit, kes tänu sellele saab vanglas muretult elada. Justnimelt muretult, sest neid muresid, mis on tema ohvritel, tal ei ole. Eurovangla on mugav koht, see ei ole nõukogude vanglaga võrreldavgi. Paljudel vangidel ongi vanglas mugavam elu, kui neil oleks vabaduses. See kõik ei ole aga normaalne ega oma mingit seost õigusemõistmise põhimõtetega.
Eesti loobus surmanuhtlusest, et Euroliitu saada. Eelmise Eesti Vabariigi ajal oli surmanuhtlus olemas. Ka nõukogude ajal oli see olemas. Kuid nüüd, suure humanismi ja sallimuse ajastul on kurjategija muudetud pühaks ja temast hoolitakse kohati rohkem kui ohvritest. Vaadakem aga, mis toimub demokraatia lipulaevaks kutsustavas USA-s. Seal karistatakse kurjategijat iga sooritatud kuriteo eet ja suurimaks karistuseks on endiselt surmanuhtlus. USA-a on muidugi suur, ja osariigiti karistused erinevad, kuid siiski on seal surmanuhtlus siiani olemas. Eestis on aga nii, et raskem toime pandud kuritegu sisuliselt tühistab kõik väiksemad ja karistus määratakse vaid toime pandud raskema kuriteo eest. Nii võiks teoreetiliselt 100 inimese tapmise eest saada karistuse ikkagi vaid 1 tapmise eest. Tõenäoliselt siiski määratakse sel juhul eluaegne, kuna tegu on retsidiivse teoga, kuid põhimõtet see ei muuda. Seevastu USA-s mõistetakse kurjategijale iga sooritatud kuritea eest eraldi karistus, alates kõige raskemast ja lõpetades kõige pisemaga. Nii juhtub sageli, et kurjategijale mõistetakse karistuseks sadu aastaid vangistust ja surmanuhtlus veel takkaotsa. See on tõeline kohtumõistmine, mis vastab tehtule. Meil aga toimub sisuliselt kurjategijate kuritegude kustutamine kohtusüsteemi poolt.
Kui surmanuhtlus tänapäeva perverssusi ja kriminaale sallivas ühiskonnas läbi ei peaks minema, on võimalusi ka teisi. Esiteks peaks kindlasti muutma vanglad isemejandavateks. Kõik vangid tuleb panna tööle ja kehtestada reegel, et \”kes ei tööta, see ei söö!\” Samuti peaksid kurjategijad maksma oma ohvritele igakuist valuraha, mille nad samuti tehtud tööga teenivad. Kes aga tööd teha ei taha, seda ei peaks ka maksumaksjad (kellest enamus on lihtsad, ausad ja vaesed tööinimesed) üleval pidama. Miks karistada tavainimesi ja kogu ühiskonda sellega, et raisata oma niigi nappe ressursse.
Pikemalt võib edasi lugeda mu artiklist:
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=4596&lang=est
Miks peaks seda mõtet toetama?
Miks ei peaks seda mõtet toetama?