Ma ei leia, et erakonna suur liikmelisus oleks eesmärk omaette. Täna sarnaneb erakonna liikmete arv pigem parteilisele võidurelvastumisele, kus üritatakse teist arvuga üle trumbata. Samas näitasid Rahvaliidu valimistulemused, et vaatamata suureleliikmelisusele jätsid enamik neist erakonna poolt hääletamata, paremat näidet formaalsest…
Igakuised Riigikogu liikmete kuluhüvitiste aruanded avalikustada koos täpsustavate selgitustega. (Riigikogu liige käib poes ja ostab kalamarja – läheb valijatega kohtuma, absurd!) Meie maksumaksjad maksame nende kõhu pealt.
Erakondade rahastamisel riigieelarvest tuleks välistada, kusvõitnud erakonna mõjujõud põlistatakse ning riigieelarve rahadegamõjujõudu suurendatakse; kaob võimalus uute ideede ja uute
erakondade tekkeks
Võrdsustada konkurentsitingimusi ja parandada tegevusvõimalusi väiksematele erakondadele, kes ei ülketanud küll valimiskünnist, kuid kogusid Riigikogu valimistel siiski arvestataval hulgal hääli – sarnaselt Saksamaal toimiva põhimõttega.
Toetus määratakse lihtsa valemiga – iga valimistel saadud hääl tagab võrdse rahalise toetuse kõigile…
Praeguses süsteemis on parempoolsetel erakondadel eelis – nende valijad saavad neid oma suuremate materiaalsete ressursside tõttu rohkem toetada. Pole välistatud, et seal on tihti ka erahuvid mängus (proportsionaalne tulumaks ja selle vähendamine, ettevõtte tulumaksu ärajätmine, kaudsete maksude tõstmine jms). Nii võib juhtuda, et riiklikud…
Erakondade rahastamise probleem on proportsionaalselt liiga suure raha kulutamine valimiskampaaniaks. Kampaaniaraha ja igapäevased kulud kaetakse samast rahakotist, mistõttu hakkab valimiskampaania neelama kogu erakondadele minevat raha. Kui igapäevasteks kulutusteks minevat raha pole tegevusvabaduse tagamise mõttes mõistlik piirata, siis…
Kõik MTÜ-d ja Sihtasutused, sh ka erakonnad (edaspidi “isikud”), kes saavad absoluutse enamuse oma ülalpidamiskuludest riigieelarvest, nende juhtorganite töötasu peab olema määratud selle isiku välise seadusandlusega. Tänases olukorras on selge, et suuremad erakonnad saavad miljonitesse ulatuvaid sissetulekuid. Seda raha jagavad omavahel…
Siin võiks olla juures ka mingi parteilise kuuluvuse printsiip . Näiteks 100 häält ka selle erakonna liikmetelt kelle liiget hakatakse tagasi kutsuma. Minu arust täitsa teostatav. Saaks lõhkuda ja tulevikus vältida selliste parteisisest erinevate mullikeste-kogukondade teket. Küllalt juba nendest nn. kampsunitest ja pintsakutest. Las saadikud…
Ettepaneku esitajad on seisukohal, et suur hulk Eesti ühiskonnaelus ja poliitikas valitsevaid probleeme on oma olemuselt eetilist laadi. Täpsemalt vähesest eetika ja väärtuste-alasest teadlikkusest debati eri osapoolte, nii poliitikute kui ka mitte-poliitikute seas ning kasinatest oskustest oma tegevuste ja sõnavõttude juures eetilisi aspekte…
Teen ettepaneku Riigikogu liikme Kaja Kallase poolt algatatud eetikakoodeksi vastu võtmiseks riigikogu täiskogus kas parlamendi otsusena või seadusemuudatusena, vormistades selle näiteks lisana riigikogu liikme staatuse seadusele.
Koodeksiga on võimalik tutvuda siin:
…
Erakonnaseadust tuleb täiendada nii,et:
-erakond registreeritakse kui selle liikmete arv on vähemalt 300.
-partei seisukohaks loetakse kõigi liikmete ühisseisukohta,mis avaldub partei volikogu otsuse kaudu.Sellepärast tuleb tagada volikogu maksimaalne sõltumatus.Volikogu saadikuks ei tohi olla juhatuse liige,minister ega riigikogu liige.Volikogu…
1. Seaduste üle peaks saama hääletada iga kodanik ise (1 mandaat).2. Oma häält (mandaati) peaks saama delegeerida teisele isikule või ideoloogilisele grupile (erakond või ad-hoc grupp), kui ise ei oska või ei ole aega konkreetse teemaga tegeleda (teine isik saab mandaadi juurde).
3. Oma häält peaks saama delegeerida ka pikemaks perioodiks…
Teeme ettepaneku koostada poliitilise konkurentsi avatuna hoidmise kava. Lähtepuntkid võiksid olla järgmised.
Esiteks, erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu piirangu võiks langetada 1000-lt 500 liikmeni. Teiseks, püsiva riigieelarvelise toetuse võiks üldistel alustel (sarnaselt Riigikokku pääsenud erakondadega) jagada erakondadele, kes on…
Mida väiksem organisatsioon, seda paremini töötab sisedemokraatia ja kaasamine. Erakonnal ei tohiks olla liikmete kogumine eesmärk omaette, vaid võikski keskenduda sellele, et erakonnaga liitumine on pigem erand kui reegel. Liitud selleks, et aktiivselt erakonna töös ja aruteludes kaasa lüüa ning valituks saada. Sajad või isegi tuhanded…
Erakondade omavahelise konkurentsi aususe ja elavuse tagamiseks tuleks muuta ka erakondade riigieelarvest rahastamise korda. Erakondade riigipoolne rahastamine tuleks siduda otse nende poolt valimistel saadud häältega, eraldades iga Riigikogu valimisel saadud hääle kohta konkreetse seadusega paika pandud summa, näiteks 10 eurot aastas. See…
Kuna erakonnad on vabatahtlikud kodanikeühendused, siis tuleb neile jätta suur sisemine autonoomia. Ei ole mingit ühte ja ainuõiget erakonnamudelit, millele kõik erakonnad peaksid vastama. Erakondade sisemist konkurentsi aitaks oluliselt parandada juba kautsjoninõude asendamine kandidaatide registreerimisel toetajate olemasoluga, sest see…
Võib arvata, et kohe erakondade valimiselt isikuvalimistele hüpata oleks liialt suur samm alla neelata (ehkki vajalik), siis alternatiivne lahendus, nö “kirik keset küla” oleks, kui erakondlikud nimekirjad kujuneksid automaatselt häälte arvu järgi. Nii saaksid igast erakonnast, ilma liigsete ümberkorraldusteta Riigikokku just need, kes vastavas…
Kohalikud omavalitsused on loodud kohaliku demokraatia arendamiseks. Näiteks Ungaris ja Slovakkias valitakse vallajuht otse. Väikeriigis ja eriti väikestes omavalitsustes võiksid valimised olla lihtsamad ja otsesemad.
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Riigikokku pääsemise ainus kriteerium peab olema kandidaadile tema valimispiirkonnas antud häälte arv. Siis oleks asi nii tegelik, kui see praeguses Eestis meie praeguste inimestega üldse olla saab. Valitakse ju alati tegelikku inimest, mitte abstraktset esindajat.
Ka valimisseadus peab arvestama meie tegelike inimestega. Nimekirjavalimiste…
Tõenäoliselt huvituksid kodanikud valimistest ja ka neil osalemisest rohkem, kui neile antaks mugavam võimalus tulemusi lõpuni jälgida ja neile kaasa elada – kas kodus või kusagil linna peal. Valija, kandideerija või valimiskomisjoni liikmena. Mugavam võimalus tekib aga ainult siis, kui sa ei pea järgmisel päeval tööle minema.
Seetõttu teen…
Nii kohalikel, kui ka Riigikogu valimistel osalevad inimesed, kes on vaid häältemagnetiks, kuid oma rahvalt saadud mandaati nad ei kasuta. näiteks meenub eelmistelt kohalikelt valimistelt tollane välisminister Urmas Paet, kes kogus Nõmmel rekordi hääli, kuid volikokku ei läinud!
Sama oli Riigikogu valimistel, kus Tallinna linnapea Savisaar kogus…
Erik Vesti “Valimistrepi” ja Erkki Laidineni “Riigikogus “istumise” ideed lugedes tekkis mõte, et see, mida ma ise pakuks välja, annab teha neid kahte ühendades:Valimistel osalemine on vastutusrikas. Poliitiku individuaalne ja erakonna üldine vastutus algab juba kandideerimisest. Seepärast:
1. Kandideerida Riigikokku saavad vaid need, kes…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Kompensatsioon eeldab,et kes on midagi vähem saanud,sellele antakse juurde.Praegu on vastupidi,see kes on palju saanud,saab veel juurde.Sellepärast on kompensatsioonimandaadid lausa ebausad (eetikast rääkimata) ja mandaatide jaotamisel neid tarvitada ei tohi.Samas on poliitika siiski meeskonnatöö ja mõnesugune häälte ülekandmine on…
Muuta valimissüsteem selliseks, et “trepiastmel” kõrgemasse instantsi valitud isik ei tohi kandideerida madalama astme valimistel, mis tähendab, et europarlamenti valitud ei tohi senikaua kuni ta europarlamendis on kandideerida riigikogu valimistel ja riigikogulased ei tohi kandideerida KOV-i valimistel. Samas ei tohiks olla ühel “astmel”…
Valimisringkonnad võiksid olla ikkagi piirkondlikud – sest nii saaksid kohalikud aktivistid ja õiguste eest seisjad ka hääli koguda.
Riigikogulasi, kes saavad parlamenti häälte arvu järgi võiks olla vähem – 51 näiteks, nende palk aga mediaankeskmisega kooskõlas (mis näitab paremini elanike terviku olukorda riigis…mis oleks siis ka…
Et kasutada paremini naiste potentsiaali poliitika kujundamisel teen ettepaneku leppida kokku, et valimistel osalevate kandidaatide nimekirjad koostatakse tõmbluku põhimõttel, mis tähendab, et nimekirja esiosas (näiteks 20 esimest kandidaati) vahelduvad kordamööda mõlemast soost kandidaadid. Praegu on näiteks Riigikogu 101-st saadikust 21…
Sellega saab kodanik valida just seda kanditaati ked a soovib. Riigikogussepääseb üldnimekirja alusel. Alles siis segub missugune erakond võitis.Riigikogust lahkunud kanditaadi asendatakse üldnimekirja alusel.Kanditaati saab tagasi kutsuda kogudes 50%+1 tema poolt kogutudhäältest. Peab saavutama et riigikogus on eelnõude arutelu koht, mitte
…
Riigikogus ei saa “istuda” üle kahe aja järjest. Aeg on näidanud, et paljudel inimestel kes üle kahe aja riigikogus “istuvad” kaob justkui reaalsustaju ja muututakse väga eluvõõraks. Kui enne oli inimesega justnagu kõik korras ja tema jutt oli igati loogiline ja arusaadav, siis üheksandal aastal muutuvad teod ja jutt arusaamatuks.
Teen ettepaneku, et järgmise presidendi peaks Eestis valima rahvas. Mõistagi võib arutada, kas ühe vooruga valimised või teha seda mitmes voorus. Samuti on võimalik diskuteerida kandidaadi esitamise õiguse üle, kas see õigus on mingil kindlal hulgal kodanikel, erakondadel, vabakonna esindajatel jne.
Eestis korraldatavad e-valimised ei ole ausad, kontrollitavad ning on minu hinnangul vastuolus põhiseadusega. Minu ettepanek on mitte korraldada e-valimisi ja seda kõikidel valimistel.
Sarnaselt kohalike omavalitsustega on mõistlik lubada ka Riigikogu valimistel osaleda kodanike ja ühingute valimisliitudel (ettepanek Riigikogu valimise seaduse muutmiseks). Nõuded, mis eelmise
sajandi lõpus kehtestati fragmentiseerunud erakonnamaastiku korrastamise eesmärgil, on nüüd muutunud poliitilist mitmekesisust pärssivaks piduriks.
Täna hääletab suur osa valijatest veel paberil hääletussedelitega, mistõttu pole valimised veel piisavalt tõhusad (paberikulu, ajakulu, inimressursi kulu, võimalikud vead häälte kokkulugemisel jms). Teen ettepaneku kaotada ära pabersedelid ja minna üle 100% elektroonilistele valimistele, kusjuures hääletada saaks nii isiklikust arvutist kui ka…
riigikogulaste arv kahekordseks , palk poole väiksemaks. tulemus – lõpeb ära vigisemine suure töökoormuse üle, jääb äkki aega asjadesse süüvida. inimesed, kes lihtsalt lobisemise ja nupulevajutamise eest SUURT raha tahavad ei kipu sinna enam. tulevad äkki inimesed, kelle süda tõesti muretseb, kes tahavad ja suudavad mõelda EESTI RAHVAST , mitte…
1.President ja õiguskantsler saavad valitseda 4+4 aastat järjest,oleks õiglane kui riigikogulasele kehtiks sama.See ei laseks neil mugavalt end tunda ja need,kes tegelikult soovivad midagi konkreetset teha on sellest ka huvitatud.Kuid peale 4-ja eemal oldud aastat saavad uuesti kandideerida aga konkreetsele isikule kogutud häältega,mitte nagu…
Rahvakogu idee ja toimimine ei tohi olla ühekordne, kestes vaid 2013. aasta esimese kvartali jooksul. Loodetavasti laekub praeguseks kategoriseeritud temaatikasse ja selle temaatika piiride taha ka selliseid väärt ettepanekuid, mida käesoleva aasta järgnevate kvartalite jooksul saab viimistleda ja esitada ühiskonna järgmiste oluliste…
Panen ette avalikustada Internetis, kasvõi sellel aadressil kõik ettepanekud, mida huvigrupid, eksperdid ja vabaühendused on teinud kohalikele ja riiklikele võimuorganitele ning ka ajakirjandusele, kuid mis on kõrvale lükatud ilma piisava põhjenduseta. Siia võib lisada ka ettepanekud siinsele Rahvakogule, mida niteks ühe aasta jooksul pole…
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette 1% hääleõiguslikel kodanikel võimaluse õigusakti eelnõusid. Kuid taolise esitatud eelnõu tagasi lükkamisega omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse poolt ei kaasne mingeid tagajärgi. Ettepanek oleks juhul, kui kodanike algatatud eelnõud ei võeta vastu, tuleb see panna kohalikule rahvahääletusele…
Avalik seadusloome.
-enne seaduse (või seadusemuudatuse) eelnõu kokkukirjutamist arutatakse riigikogu komisjonides eelnõu teesid läbi.Siis teesid avalikustatakse,et kodanikud saaksid teha ettepanekuid teeside täiendamiseks või muutmiseks.
-kõigil saadikutel peavad olema võrdsed õigused ja võimalused.Üksikud saadikud peavad saama osaleda…
Palju on räägitud kui oluline on kodanike kaasatus ka valimistevahelisel ajal. Hea võimalus selleks oleks rahvaalgatuse kaudu – st teatud arvu (täpne arv arutelu koht) kodanike toetuse korral (kasvõi petitsioon.ee lehe kaudu), oleks võimalik esitada eelnõu ideesid, kavandeid Riigikogule ning viimane omakorda on kohustatud seda ka menetlema….
Volikogu komisjonidesse tuleb kohustulikus korras nimetada kodanikeühenduste esindaja, kes valitakse sinna kas kodanikeühenduste ümarlaua või muu kodanikke ühendava struktuuri poolt. Kohalikud inimesed saavad seeläbi võimaluse kaasa rääkida volikogu eelnõude vormistamisel. Et omavalitsuste territoorumitel elavad inimesed omavad palju…
1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik…
Seadusi ei saa teha ega hääletada ainult kõhutunde järgi. Hetkel tulevad sisulised poolt- või vastuargumendid põhiliselt parteikontorist või ministeeriumist. Rahvasaadiku autonoomia ja seadusloome kvaliteedi huvides tuleks võimaldada igale Riigikogu liikmele üks assistent, kelle üheks ülesandeks on eelnõude analüüsimine vastavalt saadiku…
Üks Eesti demokraatia olulisemaid igapäevaseid alustalasid on õiguskantsler. Tema poole saab pöörduda iga kodanik kui ta arvab, et mõni Eesti seadus ei ole kooskõlas Põhiseaduse või mõne muu Eesti seadusega. Riigikohus on aga oma 19.04.2005 otsuses leidnud, et õiguskantsleril ei ole õigust kontrollida Eesti seaduste vastavust Euroopa Liidu…
Ettenähtavas tulevikus jääb demokraatia peamiseks vormiks esindusdemokraatia, kuid rahvas kui kõrgeima võimu kandja peab omama võimalust sekkuda poliitikasse ka rahvaalgatuse korras. Selle võimaldamiseks tuleks arendada edasi veebilehte osale.ee, et selle kaudu oleks võimalik koguda toetajaid ka eelnõudele, mida kodanikud soovivad Riigikogule…
Teen ettepaneku maavalitsuste tegevuse ümberkorraldamiseks ning maavanema institutsiooni lõpetamiseksVahendite jagamine ja otsustusõigus on koondatud ministeeriumite pädevusse, mistõttu on maavalitsuse roll pelgalt ministrite otsuste vahendamine.Sisuliselt ei ole maavanemal enam pädevust maakonna ulatusega protsesse juhtida.
Maavanemad ei täida…
Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile…
Partokraatia üheks võimaluseks kuulekaid saadikuid “premeerida”,on nende sokutamine mõnda riigi või kohaliku omavaltsuse poliitilisele ametikohale.Sedasorti poliitilised ametnikud ei ole üldjuhul eriti pädevad ja toovad ühiskonnale rohkem kahju kui kasu.Tihtipeale ei tee nad muud kui korraldavad riigi raha eest enda isiklikku valimiskampaaniat….
Teen ettepaneku lõpetada poliitikute (riigikogu, valla –ja linnavolikogu liikmete) kaasamine munitsipaal- ja riigiettevõtete, sihtasutuste ja spordialaliitude nõukogudesse. Eriti sihtasutuste (näiteks haiglad või EAS) töö ülepolitiseerimine, poliitikute poolne mõju avaldamine või protsesside takistamine on suureks konfliktide allikaks ja tööd…
Kohaliku omavalitsuse töötajaid, kes tegelevad teatud konkreetse valdkonna juhitmisega, peab saama valida ainult lähtudes oskustest ja teadmistest. Praegune praktika, kus näiteks abivallavanemad pannakse paika koalisatsioonilepinguga, lubab otsuste tegemise juurde ebapädevaid, suuresti parteide tagatubadest sõltuvaid isikuid. Suurte ja…
Riigikogu liikmetel ei tohiks olla võimalust käia ajakirjandusega kohut teemadel, mis puudutab nende poliitilist või majanduslikku tegevust.
Riigikogu liikmed on asunud ridamisi käima kohut ajakirjandusväljaannetega, mis avaldavad nende tegevuse kohta informatsiooni. Enamasti kohtuskäimise perioodil ajakirjandus kohtusse antud teemasid ei kajasta…
Töötukassa raha jagamine on jama.inimene koondati ja tal oli tööstaasi 35aastat.hakkas saama töötukassast abi raha.aga talle pakuti tööd ja ta läks tööle.nii kais ta töök aasta jooksul kolm korda.firmad teevad vaid lühiajalisi lepinguid ja tööle neid ei jääta.aga peale kolmekordst tööl käimist võetakse ära töötuabiraha ja sa pead jälle aasta…
Kaotaks ära kõik toetused, riiklikud pensionid, invaliidsustoetused, töötute toetused. Kõigile võrdselt riigi poolt. Summa ise on küsimus, aga 200 eurot igale inimesele kuus oleks piisav ellu jäämiseks. 200 eurot korda 1,2 miljonit kodanikku võrdub 2,88 miljardit eurot aastas. Bürokraatiat saaks vähendada tohutult. Sakslastel ka sama plaan,…
Idee selline, et kui on inimestele võimalik maksta miinimumpalka, peaks olema võimalik kehtestada ka maksimumpalk, näiteks 3 miinimumpalka. Sellega saaks olulisel määral vähendada ebavõrdsust ühiskonna erinevate kihtide vahel, üldist vaesust, eriti maapiirkondades, rikkamate inimeste vihkamist ja kadestamist vaeste poolt, kuritegevust, lihtsate…
Tarvis on välisinvestorite siin teenitud tulu riigist väljaviimisele normaalne tulumaks kehtestada. Muuhulgas ka kontsernisisene.
Kindlasti ei tohi seda teha liiga suure protsendiga – see halvendaks eesti atraktiivsust ettevõtluskeskkonnana ning seda pole tarvis. Küll aga on naeruväärne praegune süsteem, kus kontsernide sees viiakse riigist välja…
Lausa ülekohus on võtta praeguste teenuste, toasooja, toidukorvi hinnatõusu juures pensionäridelt tulumaksu. Selle pisku on nad väljateenunud ja selle pealt maksu masknud, nüüd võetakse veel teistkordselt maksu. Maksuvaba miiniumiks pensionäridel 400-500 .
1. Riigikogu liikmed peaks tegema tegelikku tööd. Puhtalt Riigikogu palgal võiks olla vastava ala spetsialistid (komisjoniliikmed, kes omavad vastavat haridust ja varasemat töökogemust, et tegelda seadusloomega). Parteibroilerid ja muud seltskond võiks koguneda istungitele määratud ajal nt kaks korda kuus.
2. Tasustamine. Nagu öeldud, RK liige…
Kuluhüvitise eest isikliku sõiduki liisimine ja hiljem välja ostmine on riigieelarve raha ebaseaduslik kasutamine. Kui iga ettevõtja, kes peab oma tegevusega üleval ka riigikogu saadikuid, peab tõestama ametisõiduki kasutamisel tegelikku sõidu eesmärki, ja seda mitte tehes peab tasuma erisoodustusmaksu, siis riigikogulane võib teha riigi rahaga,…
Teeme veebilehe eestikeelseks – latest activity asemele Viimatine tegevus jne
Samuti kuupäevaks Jaanuar January asemel, helpful, at idea jne asendada eestikeelsetega. Samuti on veebile vaja head keeletoimetajat. Hea ja ladus sõnastus aitab mõttel paremini kohale jõuda.
Vaesusriski süvenemine viitab Riigikogu passiivsusele nimetatud küsimuses. Vaesuse leevendamise meetmena tuleb kasutada reaalselt maksupoliitilisi meetmeid – tulumaksuvaba miinimum peab vastama üksikisiku ja leibkonna reaalseks väärikaks äraelamiseks vajalikule minimaalsele sissetulekule. Riigi poolt on ebaeetiline koguda makse kodanikelt, kelle…
Riigikogu viia teiste Euroopa riikidega võrreldavasse suurusjärku: 51 kuni 59 saadikut. Kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta on enamikus Euroopa riikides 22000-34000. Eestis on praegu kodanike hulk ühe parlamendisaadiku kohta 12871. See on põhjendamatult suur erinevus ja parlamendi suurus tuleb haldusreformi käigus optimeerida.
1) Riigihangete üldised reeglid tuleb teha enamaid faktoreid arvestavaks, kuna hetkel kehtiv vähempakkumise-põhine süsteem toodab riigile tohutuid kahjusid.
2) Võidetud hankes määratud ja kokkulepitud tingimuste kohtus vaidlustamine tuleb välistada.
3) Riigihangete seadusega tuleb objektidele määrata valdkonniti (teed, hooned, it jne) minimaalse…
Saan aru, et see rohkem kohalike omavalitsuste teema aga äkki seda võimaliks seadusega reguleerida ka.
Mõte on selles, et juhul kui lapsevanem oma last lasteaeda ei pane võiks kohalik omavalitsus talle välja maksta selle raha mille ta niikuinii ühe lapse peale päevahoius kulutaks. See aitaks olukordades, kus ei ole võtta sobivat lasteaiakohta,…
28.juuni 1992.a referendumiga loobus Eesti rahvas sisuliselt oma õigusest kontrollida ja tasakaalustada Riigikogu tegevust ning võimu teostamises aktiivselt osalemisest ja seadusandliku initsiatiivi õigusest. Sisuliselt on meil kallutatud põhiseadus ja tegu Riigikogu türanniaga klassikalise võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt, mis nüüd…