Meie Riigikogu valimisseadusesse on sisse kirjutatud mitmeid variante, kuidas hääli ümber kantida. Sama soovib ka ettepaneku tegija. Olgem ausad, kõik need pole aga kooskõlas meie Põhiseadusega. Valimised peavad olema ausad, ühetaolised. Mis saaks olema veel lihtsam, kui kandidaat saab oma hääle valijalt otse, ilma vahendajateta? Mis saab olema veel objektiivsem, kui mandaadi ätta mainimata, et […]
Esiteks, see soodustab diskussiooni valijatega Teiseks, selle kaudu on võimalik vähendada valimiseelseid reklaamikulusid ja nö paanikat enne valimisi Kolmandaks, toob poliitika inimestele taas lähemale …ndaks, see ongi tegelikult sisuline poliitiku töö. Küll pole ma aga kindel kõigis neis siin esimese hooga välja pakutud reeglites, eriti selle min 3000 osas, sest 3000 on meil väga suur […]
Praegu kehtib riigikogu valimistel 5% valimiskünnis. See tähendab, et sellest allapoole jäänud jõududel sisuliselt puudub võimalus oma valijate tahet kuuldavaks teha. Nende jõudude hulgas võib olla nii uusi erakondi, kel pole veel õnnestunud “söösta komeedina poliitikataevasse”, populaarsuse kaotanud või seda mitte kunagi võitnud erakondi ning muidugi ukse taha jäänud üksikkandidaate. Kuidas neid kuuldavaks teha? Kuidas […]
Isikud on riigikogu valimistel ületähtsustatud. Mind näiteks ei huvita, kas rahvaesindaja on ilus, milline on ta sugu, kui vana, kas tal on lokid , habe, jne. Inimestel on väga raske jälgida kõikide kandidaatide omadusi ja ennustada tema plaane ja nende ausust. Reklaamiplakatitel olev lause „ma soovin, et maailmas oleks rahu“ on ilus ja poolehoidu vääriv, […]
On sagedane väide, et tegelik Riigikogu töö tehakse ära komisjonides. Seejuures ei evi aga valija mingit kontrolli selle üle, kuhu komisjoni tema valitud isik satub – seda otsustab erakonna riigikogulik osa ehk fraktsioon. Käesolev ettepanek annab valijale võimu osaleda tegelikult Riigikogu struktureerimises ning kandidaadile võimaluse esitada oma kanditatuur just enda pädevusalal, kus ta ka seejärel […]
Tähelepanu pöörata antud ettepaneku juures sellele, et kõneldakse poliitilisest reklaamist ehk siis seesugusest agitatsiooni viisist, mis on avalik, meeli ja pilku köitev ning mille eesmärk on populaarsuse võitmine. Seesugune agitatsioon ei ole enamasti kuigi sisuline. Veebikeskkond tagaks kandidaatide platvormide ühetaolise ja neutraalse esitamise. Visuaalia nautlemise asemel saaks keskenduda platvormide sisule, loosungite talletamise asemel põhjalikumale analüüsile […]
Ka nõukogude ajal oli jahindus Eestis seltsitegevus. Tänaseks on lisandunud jõukamate meelelahutuse mõõde. Kutsekoolis jahimeheks ei õpita. Jahiks on sisse toodud võõrliike, mis hävitavad mitte ainult kohalikke loomi, vaid ka kaitsealuseid taimi ja elupaiku, põllumajandussaake ja iluaedu. Nende hulgas on nii kiskjaid, rohusööjaid kui omnivoore; maaomanik on andnud allkirja, et kaitseb kaitsealuseid liike; uluk pole […]
Pooldan isikuvalimisi ja 101 ühemandaadilist Riigikogu valimisringkonda. Igal ringkonnal on õigus oma saadik usalduse kaotamise korral tagasi kutsuda. Ringkond langegu üldjuhul kokku haldusüksusega. See on stiimuliks üheaegselt valimisreformiga ka kaua vindunud haldusterritoriaalse reformi teostamiseks seadusega, kuna valdade vabatahtlik ühinemine ei võta vedu. Uueks haldusüksuseks saagu kihelkond. Võtnud aluseks rahvaloenduse andmed praeguste haldusüksuste täisealiste elanike arvu […]
Meenutusena – see oli vist 1999. aasta kohalikel valimistel, kui toonane Isamaa sai Tallinnas ca 8-9 % häältest, kuid mitte ühtegi kohta volikogusse. Tallinnas teatavasti oli 8 valimisringkonda ja igaühes neist eraldi toimis too d’Hondti meetod (tol ajal vist isegi modifitseeritud kujul, kus võimendus edukamale nimekirjale oli veel suurem). Teine põhjus, miks 1999. aastal nii […]
Erakonna tegevuse tähtsaim väljendus on osalemine valimistel oma programmiga. See peab ka edaspidi jääma erakondade ja muude MTÜ-de eristamise peamiseks veelahkmeks, et erakond soovib osaleda võimu teostamisel ja tema liikmed pürivad rahvaesindajateks. Valimistel otsustame, kes hakkavad meid järgmisel perioodil valitsema ning milliseid eesmärke need valitsejad ühiskonnale seavad. Seega on valija huvides olla võimalikult hästi informeeritud […]