Valimine on võimalus, mitte kohustus.
Sellist kohustust ei saa, ega ka tohi kehtestada. Võimalus valida on kodaniku õigus delegeerida oma maailmavaadet teostama talle sobivaima programmiga erakond. Kui sellist ei leidu, ei ole moraalne sundida teda valikuid langetama. Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada. Kvaliteeti ei ole vaja asendada kvantiteediga.
Valimine = vastutamine
Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada, võtta nende eest vastutus.
Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime, sellisel piirangul on omad põhjused. Kui aga eeldame, et last esindab tema vanem, siis millised on sellise volituse alused riigiõiguse seisukohalt? Mure iibe pärast on mõistetav, aga kas soovitakse, et lapsed sünniksid vastutustundlike vanemate perre neile sobival ajal ja vanemad oleksid suutelised neid kasvatama ja koolitama või tahetakse riigile “toota” mingeid umbmääraseid valijaid? Ehk ei asu hoovad, millega rahvastikuprobleeme lahendada, mitte valimiskastide küljes, vaid kusagil mujal?
Erakonnad riigitoelt maha
Partei liikmed- poliitikud, saavad niigi oma töötasu riigilt, kui nad on saanud valitud. Miks peaks maksumaksja toetama temale mittesobivat või lausa vastumeelset maailmavaadet? Parteid rahastagu oma tegevust, kaasaarvatud teavitustegevust, omavahenditest. Näiteks võiksid praegu pigem tulevaste poliitikute aretusfarmidena tegutsevad parteide noortekogud tegutseda ettevõtluses oma erakonna toetuseks raha teenides. Saaksid teada, mis on raha ja kust see tuleb. Usun, et noorparteilane, kes on partei tagatoas valmistanud mõne kauni õllekannu, rahvariideseeliku või puulusika ja suutnud selle laadal ka maha müüa, on omandanud ettevõtluse alused ja suhtub ettevõtjate töösse hiljem tegevpoliitikuna oluliselt paremini kui elukauge poliitik, kes teab, et raha tuleb riigieelarvest. Kuidas aga raha eelarvesse sai, ei tea ja see teda ka ei huvita.
Ettevõtluskogemusega poliitik aga suudab näha riiki kui tervikut, kuulata kõiki osapooli, otsustada targalt.
Valimine = vastutamine. vol2
Ei ole demokraatlik valimistel eelistada lastega valijat ilma lasteta valijale. Nagu viidatud, tähendaks see tsensuse kehtestamist, ehk ühtede valijate eelistamist teistele mingi tunnuse, hetkel laste arvu, alusel. Kui mõni erakond positsioneerub lastega peredele, siis peab ta oma sõnumi suunama nende valijate häälte püüdmiseks, mitte aga muutma valimisseadust, et tekitada valijaid juurde. Naljaga pooleks võib prognoosida parteiliste lastekasvatuste tekkimise, sest mida enam lapsi suudab noorpoliitik parteile “toota”, seda suurem võimalus on erakonnal saada valituks. Laste planeerimine aga ei peaks olema “riiklik tellimus”, sest see paneb küsimuse alla perekonna enese (jätku)suutlikkuse need lapsed täisväärtuslikult üles kasvatada ja koolitada. Kui riik tellib, siis las kasvatab ka üles. Kvantiteet ei tohi saada primaarseks kvaliteedi ees ja ka poliitika ei vaja selliseid kvantitatiivseid survegruppe. Iibeprobleemi ei peaks lahendama seda politiseerides ja valijaid vastandades.
ametikoht on sooneutraalne
Eesti seadused välistavad soopõhise eelistamise ametikoha täitmisel. Laste planeerimine aga ei peaks olema “riiklik tellimus”, sest see paneb küsimuse alla perekonna enese (jätku)suutlikkuse need lapsed täisväärtuslikult üles kasvatada ja koolitada. Kui riik tellib, siis las kasvatab ka üles. Kvantiteet ei tohi saada primaarseks kvaliteedi ees. Iibeprobleemi ei peaks lahendama seda politiseerides ja valijaid vastandades.
Erakonnad riigitoelt maha
Partei liikmed- poliitikud, saavad niigi oma töötasu riigilt, kui nad on saanud valitud. Miks peaks maksumaksja toetama temale mittesobivat või lausa vastumeelset maailmavaadet? Parteid rahastagu oma tegevust, kaasaarvatud teavitustegevust, omavahenditest.
Miks peaks maksumaksja toetama luuserpoliitikuid ja nende luusererakondi, kes ei leia niigipalju toetajaid, et valimiskünnist ületada? Sarnane “ettevõtlusvorm”, nagu erakonna omamine, ei peaks olema riiklikult toetatud.
Valimine on võimalus, mitte kohustus.
Võimalus valida on kodaniku õigus delegeerida oma maailmavaadet teostama talle sobivaima programmiga erakond. Kui sellist ei leidu on parem kui ta ei valiks. Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada. Ülalolev idee aga lõpetaks demokraatia kui sellise ära.
Valimine on võimalus, mitte kohustus.
Võimalus valida on kodaniku õigus delegeerida oma maailmavaadet teostama talle sobivaima programmiga erakond. Kui sellist ei leidu on parem kui ta ei valiks. Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada. Ei ole mõeldav, et inimene oleks 24h/365p valimiskeskkonnas ja omaks kompetentsi kõigis etteantud küsimustes.
Idee valijat valima kohustada aga ei kannata kriitikat. Kui puudub kompetents, ei ole selline hääl mitte ainult ebakvaliteetne vaid lausa ohtlik- ta ju ei tea, mida otsustab. Aga kästi otsustada. Kes sellise valiku tagajärgede eest vastutab?
Üldjoontes õigel teel.
Idee on üldjoontes õigel teel, kes panustab las ka valib ja vastutab oma valikute eest. Igal valijal on siiski üks hääl, igal muul juhul on hääletus teiste osaliste suhtes ülekohtune. Võiks ette kujutada isikut, kes omab seoses varandusliku seisusega õigust miljonile häälele. Mida teised saaksid teha?
Valimine = vastutamine
Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada, võtta nende eest vastutus.
Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime, sellisel piirangul on omad põhjused. Kui aga eeldame, et last esindab tema vanem, siis millised on sellise volituse alused riigiõiguse seisukohalt? Mure iibe pärast on mõistetav, aga kas soovitakse, et lapsed sünniksid vastutustundlike vanemate perre neile sobival ajal ja vanemad oleksid suutelised neid kasvatama ja koolitama või tahetakse riigile “toota” mingeid umbmääraseid valijaid? Ehk ei asu hoovad, millega rahvastikuprobleeme lahendada, mitte valimiskastide küljes, vaid kusagil mujal?
Valimine = vastutamine 2
Ei ole demokraatlik valimistel eelistada lastega valijat ilma lasteta valijale. Nagu viidatud, tähendaks see tsensuse kehtestamist, ehk ühtede valijate eelistamist teistele mingi tunnuse, hetkel laste arvu, alusel. Kui mõni erakond positsioneerub lastega peredele, siis peab ta oma sõnumi suunama nende valijate häälte püüdmiseks, mitte aga muutma valimisseadust, et tekitada valijaid juurde. Naljaga pooleks võib prognoosida parteiliste lastekasvatuste tekkimise, sest mida enam lapsi suudab noorpoliitik parteile “toota”, seda suurem võimalus on erakonnal saada valituks. Laste planeerimine aga ei peaks olema “riiklik tellimus”, sest see paneb küsimuse alla perekonna enese (jätku)suutlikkuse need lapsed täisväärtuslikult üles kasvatada ja koolitada. Kui riik tellib, siis las kasvatab ka üles. Kvantiteet ei tohi saada primaarseks kvaliteedi ees ja ka poliitika ei vaja selliseid kvantitatiivseid survegruppe. Iibeprobleemi ei peaks lahendama seda politiseerides ja valijaid vastandades.
Erakonnad riigitoelt maha
Partei liikmed- poliitikud, saavad niigi oma töötasu riigilt, kui nad on saanud valitud. Miks peaks maksumaksja toetama temale mittesobivat või lausa vastumeelset maailmavaadet? Parteid rahastagu oma tegevust, kaasaarvatud teavitustegevust, omavahenditest.
Miks peaks maksumaksja toetama luuserpoliitikuid ja nende luusererakondi, kes ei leia niigipalju toetajaid, et valimiskünnist ületada? Sarnane “ettevõtlusvorm”, nagu erakonna omamine, ei peaks olema riiklikult toetatud.
Eraelu puutumatus
Lastetusmaksule võiks lisada ka riikliku sünnituskohustuse. Sarnased nõukogudeaegsed isikuvabadustesse sekkuvad ideed kuuluvad ju kurioosumite rubriiki ja mõnesse teise väljaandesse.
Otsustamine = vastutamine
Otsustamine tähendab ühtlasi ka vastutamist langetatud otsuse eest. Otsuse langetamiseks peab otsustaja omama piisavat isiklikku kompetentsi kvaliteetse tulemuse saavutamiseks, mitte ainult jäljendama liidrite käitumist. Vastasel korral ei vajataks 101 saadikut, piisaks erakondade üheisikulisest esindatusest saalis. Haritud inimene suudab üldistada ja seoseid luua, maailmanägemisvõime on avaram. Osaledes riigi saatuse kujundamisel on see ju elementaarne.
Lugupidamisega
Otsustamine = vastutamine
Otsustamine tähendab ühtlasi ka vastutamist langetatud otsuse eest. Otsuse langetamiseks peab otsustaja omama piisavat isiklikku kompetentsi kvaliteetse tulemuse saavutamiseks, mitte ainult jäljendama liidrite käitumist. Vastasel korral ei vajataks 101 saadikut, piisaks erakondade üheisikulisest esindatusest saalis. Haritud inimene suudab üldistada ja seoseid luua, maailmanägemisvõime on avaram. Osaledes riigi saatuse kujundamisel on see ju elementaarne.
Hetkel on meil vedanud kõrgharidusega saadikutega, aga olukord ei pruugi nii jätkuda. Parem oleks selline positiivne lävend seadusesse sisse kirjutada.
@Andres.
Paraku on “oinaid” harimata inimeste seas oluliselt rohkem. Kõrgharidus ei tähenda automaatselt mõtlevat inimest, küll aga näitab soovi areneda ja loodame, et üht-teist on erinevatest distsipliinidest ka külge jäänud. Tõsi, haritus ei koosne ainult haridusest ja on inimesi, kes on iseseisvalt jõudnud väga headele tulemustele. Paraku on sellised pigem unikaalid, üksiku pealt ei saa hulkadele üldistada. Kui sa kandideerid ükskõik millisele töökohale, siis märkad, et kandidaadile esitatakse rohkelt erinevaid nõudeid: keelteoskus, varasem töökogemus jm. kuni haridusnõudeni, mis on täna sageli lausa kraadinõue tavalisele juhtivale kohale. Nüüd aga on meil siin olukord, kus läbi esindusdemokraatia pääseb esinduskogusse vaid järgnevate piirangutega: -järgneb-
@Andres. Järg
“Riigikogu valimise seadus, § 4. (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. (5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.”
Lugupidamisega
@Sander
Olen tutvunud viidatud statistikaga ja tuleb kiita meie saadikute head ettevalmistust saadikutööks. Samas on võimalik ette kujutada olukorda, kus mõnes järgnevas koosseisus pilt nii hea ei ole, niisiis ei ole tänane hea seis argumendiks. Meie esinduskogu olgu rahvale eeskujuks ka hea hariduse osas, sest nii me just haridust väärtustaksimegi. Eestis on kõrghariduse omandamiseks loodud suurepärased võimalused ja ei ole põhjendust, miks mitte sellist miinimumnõuet kehtestada.
PS. Kui seadust lugeda, ei ole seal ju haridusnõuet kandidaadile olemaski, seadus ei räägi haridusenõudest, saadiku haridusalane tee võib olla 0 klassi.
Lugupidamisega
@Sander
Olen tutvunud viidatud statistikaga ja tuleb kiita meie saadikute head ettevalmistust saadikutööks. Samas on võimalik ette kujutada olukorda, kus mõnes järgnevas koosseisus pilt nii hea ei ole, niisiis ei ole tänane hea seis argumendiks. Meie esinduskogu olgu rahvale eeskujuks ka hea hariduse osas, sest nii me just haridust väärtustaksimegi. Eestis on kõrghariduse omandamiseks loodud suurepärased võimalused ja ei ole põhjendust, miks mitte sellist miinimumnõuet kehtestada. PS. Kui seadust lugeda, ei ole seal ju haridusnõuet kandidaadile olemaski.
Lugupidamisega
Otsustamine = vastutamine. vol2
Kui kandideerida ükskõik millisele töökohale, siis märkad, et kandidaadile esitatakse rohkelt erinevaid nõudeid: keelteoskus, varasem töökogemus jm. kuni haridusnõudeni, mis on täna sageli lausa kraadinõue tavalisele juhtivale kohale. Nüüd aga on meil siin olukord, kus läbi esindusdemokraatia pääseb esinduskogusse vaid järgnevate piirangutega: “Riigikogu valimise seadus, § 4. (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. (5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.” Nagu näha, ei räägita siin haridusenõudest, saadiku haridusalane tee võib olla 0 klassi.
Lugupidamisega
Eesmärgiga aktiviseerida kodanikke on tarvilik kehtestada valimistel osalemise kohustus.Valimistel mitteosalejatele teovõimelistele kodanikele kehtestada sanktsioonid. Sanktsioonideks võiksid olla avalikustamine, trahvid jms.
Olukord , kus umbes pooled valijatest ei osale valimistel. halvab arengut igas mõttes. Teovõimelised kodanikud, kes…
Võrdsustada konkurentsitingimusi ja parandada tegevusvõimalusi väiksematele erakondadele, kes ei ülketanud küll valimiskünnist, kuid kogusid Riigikogu valimistel siiski arvestataval hulgal hääli – sarnaselt Saksamaal toimiva põhimõttega.
Toetus määratakse lihtsa valemiga – iga valimistel saadud hääl tagab võrdse rahalise toetuse kõigile…
Maailmavaade on riigi kodanike poolt vabalt arendatav väärtussüsteem, kust riik peaks oma kombitsad võimalikult kaugele hoidma. Riigil kui juhtimisstruktuuril puudub moraalne õigus otsustada oma kodanike maailmavaate üle ja seda enam ei saa ta väärtustada maailmavaateid läbi riikliku rahalise toetuse. Demokraatlik riik peab olema maailmavaate ja…
Valimistel peaksid saama vanemad lisahääle oma alaealiste laste eest. See muudaks riigi ja kohalike omavalitsuste poliitika oluliselt lastesõbralikumaks ja pikemas perspektiivis suurenaks sündivust. Loomulikult ei lastele valimisõiguse andmine ise mingi imerohi ja kohe kõiki probleeme automaatselt ei lahenda, kuid see viib ühiskondliku…
У нас Европейская страна, мы в ЕС. И при всем при этом не даем гражданство тем, кто тут родился, и всю жизнь прожил, тут. Просто правящим партиям не выгодно давать им гражданство, т. к. они сразу проиграют выборы. Даже в США, если самолет пролетал над их территории, и там родился ребенок, то у него уже есть гражданство. У наши политики…
Selleks peab tegema nii, et häälte ümberjagamine on keelatud. Peibutuspardid peavad kaduma. Eesti rahvas on aus rahvas ega salli valetamist. Kui poliitika algab valest (=kombinatoorikast), siis on ka kogu ülejäänud protsess valelik, millel võivad olla traagilised tagajärjed, Pooldan otsevalimisi.
Kuna igasuguseid regionaal reforme ei suudeta läbi viia, siis võiks ju riiklikul tasandil nt määrata maakondlikud keskused ja kogu lugu. Milleks on vaja ca 600 valda mille ülalpidamine maksab rahvale miljoneid. Kuna on meil on E-riik siis võiks mõned asjad nö riiklikul tasandil ka ümber muuta. 1,4 miljonilisel rahval pole vaja sellist riigi…
Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi…
Tasuks kaaluda Eesti Vabariigi 1938-aasta põhiseaduse eeskujul kahekojalise rahvaesinduse sisseviimist. Tollane Riigikogu koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust.Riigivolikogul oli kaheksakümmend liiget, kes valitakse üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel ning isiku valimise teel enamusvalimise põhimõttel.
Riiginõukogu…
Saadikukandidaadid peaksid kandidaadiks kvalifitseerumiseks eelnevalt sooritama midagi sarnast nagu IQ testi, mis näitaks nende arusaamisvõimet, analüüsivõimet, teadusliku mõtlemise oskust, üldteadmiste taset sh arusaamist terminoloogiast protsesside juhtimises ja probleemide kirjeldamises. Samuti peaks olema tuvastatud teovõime. EV Riigikogu…
Miks maksumaksja peab laisklevat mõrvarit eluaeg ülal pidama?
Mõrvareid, kriminaale üldse koheldakse uskumatu leebusega. Neil on riiklikud või palgatud kaitsjad. Samala jal vaene ohver peab ise oma hädaga toime tulema. Tapjat, kes on võtnud perelt toitja, peetakse vanglas ülal maksumaksja rahade eest, tal on soe söök, sportimis võimalused, saun…
Maailmavaade on subjekti (inimese või inimeste grupi) iseloomulik viis määratleda mingi tunnetuse ja/või mõtlemise objekti tervikuna või mingit osa sellest. See põhineb ettekujutusel sellest, kuidas subjekt enda jaoks midagi mõteldavaks või kogetavaks teeb. Iseloomulikeks näideteks maailmavaadete kohta võiks olla n erinevad „ismid“ nagu…
Erakondade rahastamine riigi eelarvest tuleb lõpetada.
Erakonnad ei tohi olla mingi äriprojekt! Seda on võimalik saavutada selliselt, et erakondade masinavärk hoitakse üleval liikmemaksudega. Valimiseelsed ja muud reklaamid tuleb ära keelata, mistõttu ei ole vaja ka riikliku toetust ning muid annetusi. Nüüd tekib küsimus kuidas siis erakonnad…
Erakondade rahastamisel riigieelarvest tuleks välistada, kusvõitnud erakonna mõjujõud põlistatakse ning riigieelarve rahadegamõjujõudu suurendatakse; kaob võimalus uute ideede ja uute
erakondade tekkeks
Praeguses süsteemis on parempoolsetel erakondadel eelis – nende valijad saavad neid oma suuremate materiaalsete ressursside tõttu rohkem toetada. Pole välistatud, et seal on tihti ka erahuvid mängus (proportsionaalne tulumaks ja selle vähendamine, ettevõtte tulumaksu ärajätmine, kaudsete maksude tõstmine jms). Nii võib juhtuda, et riiklikud…
Praegusele Eestile kõige kahjulikumalt mõjuvad erakonnad, kes oma sisehuvide nimel võtavad vastu otsuseid, mis ei meeldi mitte kellelegi. Kõik see toimub suurema võimu nimel. Saadik kes valitakse peab esindama oma valijate huve ja suutma iseseisvalt otsuseid langetama.
Vaatame Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulat ja küsime endi käest, milline…
Kes maksab pab saama ka muusikat tellida. Maksumaksjad peavad riiki üleval. Seega on igati õiglane kui ainult tegelikult makse maksnud omavad hääleõigust. Võibolla isegi proportsionaalselt oma maksude suurusega. Veel on variant kehtestada vabatahtlik kodaniku maks mille tasunud saavad ühe hääle, mitmekordselt tasunud ka mitu häält. Oleks täiesti…
Ettepaneku autor Hans H Luik, saabus e-posti teel:
Kuna paremaid ideid demograafilise katastroofi vältimiseks ei ole, tuleks proovida Margus Tsahkna Riigikogus esitatud ideed laste hääleõiguse suhtes. Siiski peaks otsuse tegema tähtajalise, st näiteks 8 aasta möödudes tuleks riigikogu täiskogul uuesti hääletada, et soovitakse eksperimenti jätkata…
Maks kehtestataks noortele ja tervetele kodanikele (meestele ja naistele), kes on võimelised lapsi saama.Maksustaks alates nt 22-st eluaastast. Maks aitaks tõsta eesti iivet ja laste tervishoidu, kuna noorte vanemate lapsed on tervemad ja tugevamad, kui vanemas eas sünnitajate lapsed. Lisaks aitaks maks ka suurendada rahaliselt laste tervishoiu-…
Eesti on olnud okupeeritud 1940 – 1994! selle aja jooksul on okupant saatnud siia venestamise eesmärgil ligi 400 tuhat inimest, et eesti venestada! 1949 a Genfi konvensiooni järgi on see keelatud, ja peale okupatsiooni lõppu, peavad asunduskolonialistid lahkuma okupeeritud riigist!
Miks anti neile ajatu elamisluba? Miks elavad siin ja valivad…
Täiendada Riigikogu valimise seaduse 4. (Hääletamis- ja kandideerimisõigus): kandidaadil peab olema omandatud kõrgharidus. Kõrgharidus on parlamendi liikmele ühiskonna keeruliste probleemide ja nende lahendamiseks vastuvõetavate otsuste langetamiseks elementaarne eeltingimus ning tõend tema intellektuaalse taseme kohta. Parlament ei ole…
Igal partei liige maksab või peaks maksma liikmemaksu. Liikmemaksu suuruse alammäär võiks olla seadusega määratud, näiteks alates 10 kuus. Liikmemaksu tasumine igakuine, kokkuvõtted avalikustatud kvartali lõpus nimeliselt, väikese bülletäänina vabariikliku ajalehe lisana või mõnel muul viisil tingimusel, et seda ei oleks võimalik mingite…
Kaotada riigilt ja euroopa raagus rahapuult raha pumpavad 30 000 riigi osalusega SA’d ja MTÜ’d.Eestis on 45 800 last ja 404 000-st pensionärid, kes elavad allpool absoluutset vaesust.MTÜ’delt ja SA’delt vabanev raha suunata vaesunud vanuritele ja lastele.
Muidu tuleb 2013.a. peale elektrihinna tõusu Suur Tõusulaine, mis seab kahtluse alla…
Käesolev mõte tekkis mul paljude kommentaaride ja ettepanekute lugemise tõttu.
Ühelt poolt soovitakse erakondliku demokraatia tugevnemist (rohkem erakondi, lihtsamat asutamist), teisalt tahetakse lihtsustada nn “vabatmeeste” (sisluiselt rahva lemmikute) pääesmist riigivõimu juurde (parlamenti) ning siis ollakse hädas nn “kummitempli sündroomiga”…