Ettepaneku autor Tiit Nook, saabus e-posti teel: Milline näeb välja meie “demokraatlik” valitsemismudel numbrite keeles. Valijaid on 913 tuh., tänane koalitsioon põhineb 282 tuh. valija häälel, seisuga 06/03/2011 ja 63% valimisaktiivsuse juures. Seega vähem kui 1/3 oma väärtushinnangutega dikteerib riigis toimuva, kus on veel peale nende 631 tuh. valija. Rohkem kui 2/3 valimisõigusega kodanikku on kõrvale jäetud otsustest, mis ka neid puudutab. Veelgi lähemalt vaadates, siis teatavasti koalitsioonis olevad osapooled jagavad võimu nii, et kõik otsused ei ole kaugeltki tehtud kummagi valijagrupi eelistusi, sünteesi teel välja selekteerides vaid ühe osapoole eelistusi silmas peetult, mis tähendab seda, et seadusi saab vastu võtta ka 13% valijahäälega (Isamaliidu häältearv, valijate üldarvust), tasalülitades 87% valijaid ja lisaks kõigele, kas saadikud teevad otsuseid oma parimast äratundmisest lähtuvalt või vastavalt sellele kuidas partei ja süsteem nõuavad. See tagab küll formaalselt hääle, aga sisulises tähenduses on seadused veelgi väiksemate valijahäältega vastu võetud, samuti on saadiku paljud otsused sisulise legitiimsusega tagamata, kuna parteiprogrammid on üldised ja valijad tihti ei kiida tervet programmi heaks. Selline süsteem kindlustab üksikute jõudude enesekehtestamise, enamuse arvelt. Mida võiks muuta. Ühe võimalusena võiks kaaluda koalitsiooni moodustamiseks vajaliku häältearvu tõstmist, et otsustes väljenduks rohkem erinevate valijagruppide vaated. Samuti võiks kaaluda osade valitsusvaldkondade viimist presidendi alla, see eeldaks presidendi otsevalimisi ja parlamentaarse- ja presidentaalse vabariigi kombinatsiooni, lisaks võiks anda presidenile volitused mingis piireis eelnõusid tagasi lükata või suunata otse referendumile, vajalik oleks ka mehhanism, kus kodaniku algatuse korras vastumeelne seaduseelnõu tuleks panna referendumile, kui algatus kogub teatud hulga allkirju.
Mis kaasaks neid, kel puudub erakondlik eelistus ja ühtlasi kaasaks inimesi ka laiemalt otsuste tegemisse valimiste vahelisel perioodil, selleks oleks vaja olulised küsimused panna referendumile.