Rahvakogu | Riigihankeseadus odavuse silmusest välja

Ma ei ole nii rikas, et osta odavat, ütleb inglise vanasõna. Miks riigihanke jaoks odavaim pakkumine sagedasti see parim ei ole, sellest on palju räägitud.

Ühe argumendi tooksin veel välja. Seda sellepärast, et ma täiesti jahmusin hilja-aegu, kui puutusin kokku riigihanke võitnud ettevõttega, kes väitis, et ongi täiesti jokk, kui pakud vähem kui poole väiksemat summat, sest saad seda endale lubada, kuna oled juba selle hanke peale koostatud planeeringust edaspidi huvitatud osapoolele enne midagi valmis teinud. … Antud juhul on tegu osapoolega, keda Kaitsepolitsei arvas vajalikuks oma aastaraamatus ära nimetada kui Eesti riigi julgeolekule ohtlikku ettevõtet. Selle ettevõtte kodulehel on täna kirjas, et seesama hanke võitnud planeerimisfirma olevat talle teinud ka juba ühe maakonna jaoks detailplaneeringuid, mille aluseks kõnealuse riighankega tehtud maakonnaplaneering saab olema. Nii et kui tuleb detailplaneeringu faas, siis on ühel jälle midagi valmis ja hea odavat hinda pakkuda. See riigihange puudutab suure ruumilise mõjuga objekte korraga neljas kõrvutiasetsevas maakonnas. Seda, kas see on jokk, otsustas hankekomisjon.

Arvan, et vähemalt nii suure riikliku tähtsusega asjades peaks hankekomisjoni volitusigi kuidagi piirama, rääkimata sellest, et seadusandlus lubab niisugust suhtumist konkurentsi ja riigikaitsesse.

Samuti on probleem sõltumatuse ja erapooletuse printsiip, mis viidi seadusandlusse sisse juba kahtlaste juhtumite vältimiseks. Sellest peale hakkas seesama planeerija, kellele vihjan, vabatahtlikult sõltumatuks ja lasi end teatud lobiorganisatsioonide koduleheltki maha võtta, aga oma vanad tööd jättis siiski portfooliosse ja kasutab neid uutele tellijatele odavamalt tegemiseks. Korduvalt välja toodud rida tõendeid endisest sõltuvusest ja erapoolikusest ei ole aga ametnikele veenvad. Paistab, et saabki kokku leppida, et homsest me eile teineteist ei tundnud ja kui riigile on see hange lõpetatud, siis saame uuesti tuttavaks sama projekti järgmise faasi tarvis.

Teen ettepaneku võtta riigihanke seadusesse sisse konkreetne nimestik tegevustest, mida kandideerija ei tohi olla teinud ja kontaktidest, mida kandideerijal ei tohi olla olnud, (või kontaktidest, andmebaasidest ja isikutest, millega ettevõtte töötajad, kes antud hankega töötama hakkaks, ei tohi olla kokku puutunud), et minna kirja sõltumatu ja erapooletuna. Teen ettepaneku panna riigihanke seadusesse konkreetsemalt kirja konkurentsinõuded.

Teen ettepaneku panna riigihanke seadusesse konkreetselt kirja kvaliteedinõuded, milleta odavaim pakkumine ei lähe arvesse. Väga hea on riigile topelt maha müüa kellelegi varem tehtut ja natuke kohendatut-kopipeistitut, aga meie riik väärib enamat.

Endale aru andes, et ülereguleerimise eest tuleb hoiduda, pean siiski vajalikuks ülaltoodut ette panna.

Miks peaks seda mõtet toetama?

Miks ei peaks seda mõtet toetama?