On sagedane väide, et tegelik Riigikogu töö tehakse ära komisjonides. Seejuures ei evi aga valija mingit kontrolli selle üle, kuhu komisjoni tema valitud isik satub – seda otsustab erakonna riigikogulik osa ehk fraktsioon. Käesolev ettepanek annab valijale võimu osaleda tegelikult Riigikogu struktureerimises ning kandidaadile võimaluse esitada oma kanditatuur just enda pädevusalal, kus ta ka seejärel tegelikult töötama hakkab. Seejuures ühitatakse Riigikogu alatiste komisjonide pädevusalad ministeeriumide valdkondadega.
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 18 lg 1 võiks seega loetleda järgnevad komisjonid: 1) haridus- ja teaduskomisjon, 2) justiitskomisjon, 3) kaitsekomisjon, 4) keskkonnakomisjon, 5) kultuurikomisjon, 6) majandus- ja kommunikatsioonikomisjon, 7) põllumajanduskomisjon, 8) rahanduskomisjon, 9) sisekomisjon, 10) sotsiaalkomisjon, 11) väliskomisjon. Igas komisjonis oleks 9 liiget. Seejuures liiguks põhiseaduskomisjoni tegevusala justiitskomisjoni alla, Euroopa Liidu asjade komisjoni valdkonnad oleksid väliskomisjoni asi (finantsküsimused loomulikult rahanduskomisjoni), riigieelarvega tegeleks rahanduskomisjon jne. Riigikogule jääks vaba voli eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide ja ühenduste loomiseks (näiteks komisjonide-ülese koostöö tarvidusel).
Nagu praegu valimisringkondadeski, saaks oma kanditatuuri esitada vaid ühte komisjoni. Mandaadi saavad 9 komisjoninimekirjas enim hääli saanud kandidaati. Komisjoni esimeheks saab enim hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks teisena valituks osutunu. Nõnda saaks valitud 99 Riigikogu liiget.
Kuna Riigikogu esimehe töö on üsna erinev tavapärase riigikogulase tööst, siis tuleks sellele ametikohale eraldi kandideerida. Soovijate hulgast valitaksegi välja Riigikogu esimees (enim hääli saanud kandidaat) ja aseesimees (teine kandidaat). Nõnda moodustukski 101-liikmeline Riigikogu.
Komisjonidesse jagunemine puudutab vaid kandidaate. Valijatel on õigus anda hääl ükskõik missugusesse komisjoni kandideerivatele isikutele. Ilmselt oleks valijal lihtsam anda vaid üks hääl, kuid parema tulemuse annaks 12 hääle andmine – valija valiks kandidaadi igasse komisjoni ning ka Riigikogu esimehe kohale. Riigikogu liikme taandumisel asendaks teda valimistel järgmise tulemuse saanud kandidaat (mitte tingimata sama erakonna esindaja).
Võimalik vähetõenäoline anomaalia – mõned komisjonid ei pruugi osutuda nii populaarseks kui teised ning võib juhtuda, et ei kogune 9 kandidaati. Sellisel juhul valivad komisjoni valitud isikud ülejäänud komisjoni liikmed. Seejuures on neil hääli proportsionaalselt oma valijate häältega.
Käesolev ettepanek ei nõua küll põhiseaduse muutmist, kuid eeldab Riigikogu valimise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ulatuslikku ümberkirjutamist.
Tugevused: + Rahval laiaulatuslikum otsustusõigus, suurem tegelik võim. Nõrkused: – Riigikogu ning riigikogulase vabaduse piiramine rahva võimu suurenemise arvelt; – Süsteemi tüsilikkus.
[…]
link: muasaasu.wordpress.com/
Miks peaks seda mõtet toetama?
Miks ei peaks seda mõtet toetama?