Isikud on riigikogu valimistel ületähtsustatud. Mind näiteks ei huvita, kas rahvaesindaja on ilus, milline on ta sugu, kui vana, kas tal on lokid , habe, jne. Inimestel on väga raske jälgida kõikide kandidaatide omadusi ja ennustada tema plaane ja nende ausust. Reklaamiplakatitel olev lause „ma soovin, et maailmas oleks rahu“ on ilus ja poolehoidu vääriv, kuid pole usutav, et üks inimene selleks eriti kaasa saab aidata. Kõigil Eesti parteidel on sama eesmärk: muuta Eesti rahvas õnnelikuks. Erinevus on selles, mida keegi peab õnneks ja strateegias, kuidas on seda kõige reaalsem saavutda. Jutt sellest, et üks hoolitseb rahva eest, teine aga toetab firmasid, meenutab olukorda, kus üks nõuab, et sööme seemnevila ära, saame kõhud täis, teine ütleb, et külvame selle parem maha, saame kauemaks kõhu täis, tõsi mitte kohe. Mina ei ole kunagi valinud isikut, olen andnud hääle eelistatud partei selle piirkonna esinumbrile. Mulle tundub,et selline teguviis ei ole päris aus, kui peale valimisi näen, et esinumbrid on saanud ebausutavalt palju hääli. Samuti ei saa iga valitud isik teha oma riiki. On ainult üks Eesti riik ja käiku laheb ainult üks strateegia. Miks ei võiks siis rahvas ise valida selle strateegia, mis meid õnnelikuks teeb? On variant, et valitakse parteide vahel, kellel on oma idee. Teine variant: valida ideede vahel. Need variandid võivad kattuda, kuid ei pruugi. Ideede valimise puhul võib idee tulla kasvõi ühelt inimeselt. Selle idee võidu korral peab riigikogu hakkama seda realseerima. Sel juhul ei saa ilmselt ksutada valitud riigikogu, vaid see peab koosnema professionaalsetest poliitikutest, kes on palgatud seda tööd tegema. Parteide valimise puhul on võimalik, et valitakse kogemuse ja usalduse alusel. Ideede valimise puhul on sobiv veebikeskond, kus esitatud strateegiaid püütakse omavahel konkureerides lihvida täiuslikuks. Selle garantiiks on rahva pidev jälgimine. Rahvas saab ka esitada küsimusi ja teha ettepanekuid. See sobib ka parteide valimise korral. Parteid peavad oma seisukoha kujundama niiöelda tagatubades, et mitte koormata rahvast liigse müraga ja ideede vahelist väitlust oleks lihtne jälgida ja keskenduda sisule. Kõik ei saa jälgida ideede võitlust internetis. Nende jaoks avaldab tulemused meedia. Tehtud ettepanekute ja väidete loogilisuse põhjal kujuneb igal inimesel oma arvamus sellest, millist ideed ta peab enda jaoks kõige sobivamaks ja teeb sellest lähtudes valimisepäeval otsuse, kas valimiskasti juures või e-vaalimistel.
.Küsimused, mille puhul on oluline valitav isik: millal parandatakse meie külas tee, kas bussipeatus tuleb minu või naabri maja ette, lahendatakse kohalikel valimistel ja need on eeldatavalt isikuvalimised.