Sest: “Euroopa Liidu põhiõiguste harta sätestab igaühe õiguse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. See õigus kätkeb vabadust muuta usku või veendumusi, samuti vabadust kuulutada usku või veendumusi nii üksi kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt kultuse, õpetamise, tava ja kombetalituse kaudu.” Kui ettepanek kustub, siis tahan selgitust oma e-mailile. Jukukalle kutsus president Rüütlit ahju ajama, […]
Ma ei ole nii rikas, et osta odavat, ütleb inglise vanasõna. Miks riigihanke jaoks odavaim pakkumine sagedasti see parim ei ole, sellest on palju räägitud. Ühe argumendi tooksin veel välja. Seda sellepärast, et ma täiesti jahmusin hilja-aegu, kui puutusin kokku riigihanke võitnud ettevõttega, kes väitis, et ongi täiesti jokk, kui pakud vähem kui poole väiksemat […]
Pidevalt käib jutt, et valijad ei saa valimiste vahelisel perioodil partesid kuidagi mõjutada, Lobiseda ju võib aga kes seda kuulab? Igasugune tõeline mõjutamine käib läbi raha – kui parteide rahastamine sõltuks mingil määral nende tegevusest, siis ilmselt oleks nende tegevus hoopis läbi mõeldum ja hoolivam. Sellise rahalise mõjuri tekitamiseks tuleks tulumaksule kehtestada ühe pisikese lisa […]
Kui Eesti riik pakub Eestis tegutsevatele erakondadele või kellelegi teisele, kes tegeleb poliitilise tegevusega, rahalist toetust, siis taolise regulaarse toetuse puhul peaks olema tegemist tegevustoetusega. Ükskõik, milline saaks olema taolisi toetusi jaotav asutus ja toetuse jaotamise täpsem kord, taolise toetamise puhul peaks olema 1) toetuse soovija taotlus vastavat toetust saada, 2) pakutav toetus peaks olema […]
teinud avalik asutus. Kui inimese postkasti tuleb mingi kalender, telekava vms. siis peab selgelt arusaadav olema, kes on selle meediaväljaande taga. Sama kehtib ka reklaamide ja raadio ning televisioonisaadete kohta. Tihti on probleemiks see, et saadetud õnnitluskaart, kalender või telekava peal on poliitiku kirjutis vms. kuid ei ole üksüheselt selge, kas selle meediaväljaande eest on […]
Strateegiline hääletamine on see, kui valija eelistab hääletamisel juba esinduskogudes olevaid erakondasid või jõude, millel on küsitluste järgi kindel šanss esinduskogusse pääseda, sest ta tunneb ohtu oma hääle kaotsiminekuks, kui ta annab selle mõnele künnise alla jäävale väikeparteile või kohalikule kandidaadile. Hea lahendus sellele probleemile on üksiku ülekantava hääle süsteem (vt nt http://www.rahvakogu.ee/ideas/95), aga valija […]
Lugesin siin Korobeiniku ja teiste arvamusi, miks see süsteem nende meelest ei toimiks. Ja otsustasin nende arvamustega mitte nõustuda. 1) Argument, et “keegi peaks vastutama” ja sellepärast rahva võim ei sobi, ei ole siin asjalik. Keegi tõesti peaks *vastutama*, aga ka praegu seda ei tehta. Parlament teeb otsuse, aga ei vastuta (halbade otsuste kulud maksab […]
Hetkel on Riigikogu valimise seaduse 2. peatükiga piiratud aktiivne valimisagitatsiooni aeg (alates kandidaatide registreerimise viimasest päevast valimisteni, § 5 lg 1), see on keelatud valimispäeval (§ 5 lg 2) ning hääletamisruumis ja selle vahetus läheduses (§ 5 lg 3). Aktiivse agitatsiooni perioodil on keelatud kandidaatide välireklaam (§ 51). Ilmselgelt on nimetatud meetmed agitatsiooni piiramisel ebapiisavad […]
Valimiste hetkel peaks iga valija, keskenduma just isikule keda ta valib. Kas see isik on piisavalt tark ja usaldusväärne, et tema kätte usaldada riigi juhtimine? See peaks olema kõige tähtsam küsimus valimistel. Sellest lähtuvalt peaksid olema riigikogu valimised isiku valimised, mitte mingi hägusa grupi pooldamise hääletus. Peab lõppema võimalus saada riigikokku 200 häälega ja jääda […]
Viimasel ajal on mõned poliitikud väitnud, et nemad arvestavad rahva arvamusega ning korraldavad küsitlusi rahva arvamuse teadasaamiseks. Küsitlusi võib korraldada, kuid küsitluse käigus peaksid saama hääletada ainult need, keda see teema tegelikult puudutab. Näited elust. Kui Tallinnas korraldati küsitlus, et kas anda kõigile linnaelanikele 100% sõidusoodustus, siis said hääletada ka pensionärid, kelle sõidusoodustust küsitluses kirjeldatud […]